Kregor Zirk – terviklik noor inimene harmoonilisest perekonnast

16aastane Kregor Zirk on Põhjamaade ja Baltimaade noorte ja juunioride meister, tegi aprilli alguses liblikujumises Eesti uue rekordi, on täitmas olümpianormi… Ja on päikeseline poiss terviklikust-tasakaalukast Tartu perekonnast. Inglismaalt kodukoolis Tartu Kivilinna koolis näitas Kregor „Veega sõber“ liikumise suurpäeval Eesti-maailma-parima näitena meie ministritele-ametnikele just, kui oluline on ujumisoskus ning tõestas, kuhu enesevaldamise andeid arendades jõuda võib.

„Veega sõber“ pole pelk kampaania – see on teavituse ja tegutsemise suurtöö, mis selgitab ujumisoskuse olemust ja vajalikkust, koostab õppevahendeid, koolitab juhendajaid, motiveerib ning varustab uue põlvkonna lapsed üldfüüsilise, igas mõttes ellu jätva oskusega kogu eluks.

Kuna noorhärra Zirk on ise Kivilinna gümnaasiumi poiss ning koolis on algtaseme bassein olemas, on see üks näitlik kool, kus ujumise algõpetust promoda ning võimaluste loomist tulipunkti tõsta.

Ja lendaski Kregor taas Plymouthi, kus ta õpib – selleks, et oleks arengut ja taustsüsteemi, motivatsiooni ja maailma mastaapi. Eestis oleks lapsel lagi käes. Avamaailmas on tal kõik alles ees.

Kregorit armastab nii Eesti kui laiem üldsus sellepärast, et ta kehastab antiikselt terviklikku isiksuse arendamise ja avamise mudelit. Ajal, mil paljud virtuaaliasse eksinud lapsed arvavad, et „ujumine“ on mingi nuhvli äpp, on poiss pere toel oma füüsilised eeldused rahuliku rõõmuga maailma tippu arendanud. Samas valiti ta aasta õppuriks – mis tähendab, et harmoonilise arengu ja eelduste kasutamise puhul ei kehti ka kehakultuurlaste kohta üleolevalt heidetud „jõud lõpeb õlgade juures“.

„Ma tahan pärast sportlasekarjääri lõppu – vähemasti 35aastasena – ikka tingimata Tartusse tagasi tulla,“ kinnitab poiss, noorema õe Kerli yorki-terjer Betty süles ning pilk Kalda tee korteriakendest panoraamselt paistval Vooremäel-Forseliusel-Tigutornil. „Siin on kodu ja perre ja üldse on see mulle armas koht – ehkki maailmatasemel tegemiseks on siin kõik veel nii… väike. Teeme suuremaks!“

Geenid ja kodu

Kregori ja Kerli isa Kunnar – ongi koos ema Katriniga selline K-de pere olenemata sellest, kuidas neid nimesid tavaliselt kirjutatakse! – ütleb, et poisiga käidi just geenitestil. Ujumisliidu toetusel testis Sportsgene poissi selleks, et noore tippupürgija võimeid õigesti kasutada. Selgus, et õigupoolest sobivad talle kõik alad. Ja toidud. Ühegi aine talumatust pole. Ühel teisel meistril avastati gluteenitalumatus – mis selgitas kiirelt ja lihtsalt, mispärast sportlase kõht pärast pudrusöömist alati vaevab.

„Ma olen tegelikult mitmeid teisi spordialasid ka harrastanud – jalkat, käsipalli, judot Do klubis. Santose vutikutina sain teada, et meeskonnamäng mulle väga ei sobi. Tuleb aina harjuda sellega, et täna oled kesktormaja, homme väravas, ülehomme kaitses – ja teistele määratud karistuskätekõverdusi teed kuulekalt kaasa. Või ei tee. Individuaalalal vastutad enda eest. Ujumine on kõige üldfüüsilisem ja ellujäämisoskuse mõttes olulisim ala. Peale selle pole vees vigastusi. Enamasti,“ loetleb Kregor ujumise plusspooli. „Uudistekünnist paraku saavutused ja hea pool kuigi lihtsalt ei ületa. Ehkki meie ujujad on ülikõvad tegijad, jääb ajakirjanduses ikkagi kõlama see, kui juhtub mingi pukkidejama ja hämmastavad traumad.“

Heade uudiste ja rõõmu jagamise asemel ujumismaastikult meediasse kõlama jäänud näppulõikavate hüppepukkide teema oli tingitud sellest, et üks korraldas, teine andis pukid ja kolmas ei mõistnud neid pädevalt kinnitada. Tartu veekeskus lahendas asja väärikalt – soetas isiklikud pukid ja võttis täieliku vastutuse.

„Poja tulemused innustavad ka mind,“ tunnistab Maitseelamuse Cateringi suures ketis töötav isa. „Kui ma triatloni tegin, ujusin ka mõnevõrra. Aga nüüd käin täiesti keskendunult ujumistrennis, sest Kregoril oleks muidu piinlik tõdeda, et isa kipub ära uppuma. Mul on äärmiselt hea meel, et „Veega sõbraks“ laste-äratamise ja vanemate-teavitamise aktsiooni maskotiks on kujunenud nii sisemaine poiss nagu Kregor.

Mina olen Rõngu poiss. Isa peab tänagi seal harrastustalu. Rõngus meil aga mingeid ujumisvõimalusi – ka mitte järve – õieti polnud. Seega tean, kui oluline on loodusolusid täiendada koolis ning lapsed-noored võimalikult aegsasti pinnalpüsima õpetada. See on üldfüüsiline ala – ja see jätab sõna otseses mõttes ellu.“

Otepääl tegeles isa laskesuusatamisega, nii keskendunult, et läks TSIKi. Kus teda lõunaeestiliku Zirgi-nime järgi Sirgulinnuks kutsuti. Isa ja poeg Zirk arutavad saatusele tänulikult, et sõbralik linnukeseks kutsumine ongi ainus ning õnneks heatahtlik nööge, mida nad tänasel koolikiusamise ajastul üldse kogenud on. Kregor kippus varateismelisena ise olema see, kes knopkasid sokutas ja vigureid sooritas. Tema kiired ja kõrged sporditulemused ei ole kadedust põhjustanud – imetletakse ja tunnustatakse.

„Hoopis Inglismaal – õnneks mitte omal nahal – näen, kui julm ja ülbe võib koolivägivald olla. Nad seal on jõukad ja upsakad ning see ajab teismelised noored peast üsna segi,“ teab Kregor. „Tänu sellele, et olen mujalt pärit, need mõõtmised ja laiamised minule ei laiene.“

Kenad kodanlased

Eesti mastaabis on Zirgid sõna otseses ja parimas mõttes keskklass, mille olemasolust ja tugevusest oleneb kogu rahvuse ja riigi käekäik. Suvel elab pere Nõos suvekodus, talvise korterieluga võimalikult leebes ja hea vaatega Annelinna piirkonnas ning oma elu ja pere mudeliga ollakse ülimalt rahul. Vaade kogu Tartule – mis on linna veel omamaks kinnistanud kui seal sündimine-kasvamine – on osa paketist, mis kutsub ikka ja alati koju tagasi.

„Kui me saime vanematega aru, et Eestis võib lagi liiga kiiresti kätte ning taustsüsteemi hõreduse tõttu tee püsti tõusta, otsisime internetist lahendusi. Alguses mõtlesin USA peale – ikkagi Ameerika! – uurisime Skandinaaviat ja teisi riike – aga kuna tuttav Jaan Past juba õppis Inglismaal, valisin Plymouthi. Hea valik. Piisavalt suur, parajalt lähedal – minule see keskkond, kuhu end välja ujusin, igatahes sobib,“ on enesearendamise parim näide tänulik. „Internet ja teised sidevahendid hoiavad siinsed sõbrad lähedal ja alles.“

Vanemad on õnnelikud, et nende võsud – Kerli õpib viiulit ja klaverit – pole eluvõõrad virtuaalisendid, kellelaadsed kontorites ja koridoris ringlevad ilma, et kunagi pärismaailma satuksid. See pole mõistagi vaid Eesti fenomen, et tegelik-ihulik-toimekas elu asendub nutimaastikuga – „Veega sõbraks“ üks vedajaid Helen Link kuulis äsja Taanis kolleegide õpetussõnu: enne, kui ütled lapsele „hüppa vette!“ kontrolli, kas ta teab, mida tähendab „hüppama“ kasvõi kuival maal – või küsib ta, millise äpiga see käib…

Vähemalt poolteise kuu tagant tuleb noorhärra Zirk koju – kusjuures tänu Ülenurme lennuväljale iga kord erinevast kohast. Selgub, et Šotimaalt-Gruusiast on Tartusse lihtsam lennata kui Tallinna! Isa nendib, et Tartus võiks maanduda ka mõni maailmatasemel ujula. Aura on tore, Kivilinna ja Tamme gümnaasiumide ujulad faktiliselt ju ka olemas – ent algajatele, mitte „päris“, suureks ujumiseks.

„Ma toon Britist sellise hariduse, mis sobib teoreetiliselt oma ujumiskooli loomiseks – äri, matemaatika ja kehakultuur anatoomiast-füsioloogiast spordisüsteemide-treeninguteaduseni. Ema Katrin on meil haridusministeeriumi raamatupidaja ja rahvatantsija, isa töö on mulle põnev taustsüsteem. Neil mõlemal on suurepärane sõpruskond. Lisaks on meie maakodu mulle õpetanud kõiki töid muruhooldusest ehitamiseni. Inimese keha pole ainult sportimiseks – see peab erinevaid töid ja riistu valdama. Kuna minust on kujunenud keskmisest tuntum arvamusliider oma põlvkonna seas, püüan igal tasandil teadvustada ja tõestada, kui tore kingitus on inimese keha,“ arutleb Kregor.

Poiss on õnnelik, et ei tekita oma veega-sõbrustamisega perele väga karme kulusid, nagu mõni tehniline või kalli varustusega seotud spordiala põhjustaks. Päris nii lihtne see finantsvärk siiski pole, et poisil on püksid-müts-prillid ja ujubki nagu noor jumal.

Poisid pildile!

„Võistluspüksid – vetthülgavad ja üliliibuvad – maksavad umbes 200 eurot. Nende jalgasaamine on tükk tegu. Veetakistuse vähendamine on sprindi, keskmaa ja pika distantsi pükstel erinev, 50 ja 1500 meetri ujumiseks samu pükse kasutada ei saa. Ühed püksid aga kestavad 5-6 starti – tänu Arenale on mul üha uued olemas.

Müts on sel juhul tiba kallim, kui tal on eesti lipp peal. Prillidega on kõige rohkem jukerdamist. Iga harrastajagi teab, kui lihtsalt valesti istuv prill vee sisse laseb või kõrvad lonti vajutab. Minagi läbisin lapsena selle prillijama – nüüd olen lisaks veele ka prillidega sõber. Treeningu omad on pehmemate polstrite-kummidega – võistluste ajal on peas jäigad ja kindlad, mis vettehüppel minema ei lenda,“ kirjeldab sportlane tausta, mille võrra kõik tipusolijad mugavusstsoonist väljuvad. „Lisanduvad laagrite-lendude-toidulisandite-vitamiinide kulud – aga neid on viimasel ajal aidanud kanda sponsorid.

Mul on veel pikk tee minna – nüüd sisenen noorteklassist juunioride tiitlivõistlustele, nii et päris teekond alles algab. Suuresti tänu naistele – kõik mu ujumistreenerid on olnud naised. Irina Pani, Jana Abner, Kaja Haljaste.“

Zirgid teavad mõistagi põhjusi, kuhu ja miks poisid pildilt kaovad – küpsevad hiljem kui tüdrukud, jäävad olelusvõitluses alla, kaotavad kuraasi. Muud lahendust kui suutlike sellide julgustav eeskuju välja pole pakkuda. Seda eeskuju ja innustust aga pakuvad nad kõrge lennuga.

„Sõjavägi mind ka ei heiduta. Isa teenis Tallinna sidepataljonis ja Meegomäe lahingukoolis ja räägib neist kuudest ainult head. Mitu sportlast on tänu kaitsejõudude vastutulekule ja mõistvusele kroonu ja karjääri väga eduliselt ühitanud,“ usub noormees kestvasse parimate lahenduste võimalusse. „Me keegi ei tea, milliseks kujuneb ülikiiresti arenev maailm. Selge on, et inimesed tuleb tagasi inimeseks kutsuda. Mehed tuleb tagasi pildile tuua. Ja võõrsile läinud noortel peab olema motiiv ja perspektiiv koos suures ilmas kogetu ja saavutatuga koju tagasi tulla. Minul on.“

*

Et tavalised lapsed õpiksid tervise ja turvalisuse huvides ujuma ning nende seast saaksid võrsuda järgmised Kregor Zirki väärsed ujujad, on Eestis käimas kooliujumise jõuline päevakorda kutsumine. Teadvustatakse kooliujumise olukord ning otsitakse linn- ja asulahaaval võimalikult kõigile lastele ujumise õpetamiseks lahendused.

Eesti Ujumisliidu, päästeameti ja nelja ministeeriumi (Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium) koostöös on valminud memo ja memorandum, mis peale kooskõlastamist peaks ujumise algõpetuse rahastamise küsimuse viima lähinädalatel Vabariigi Valitsuse kabinetti lahenduste otsimiseks  arutlusele.

Ujumisoskus on sama oluline kui kirjaoskus.

Veest algas elu Maal. Vesi toob tervise. Vesi ühendab ja leevendab.

Ujuv inimene on kaunis!