1010

21.-24.detsember

Õnnelikku sünnipäeva, vend Jeesus 😉

Sinu selgeltnägijate tuleproov kestab tänini.

Ma tean, mida Sa tunned.

Kui mulle lennatakse majja abi järele või riitusele, aga hakatakse testima, tuletan Sind meelde. Vaatan mõnes peos olevaid raisakulli jooni, tõlgendan, toidan, jagan ja teenin. Ja saan tagasi teenitud kõik need korrad, kui olen kellegi teise suhtes üleolevalt tarbiv ja ülekohtune olnud. Aitäh.

Kui Evald tegi koos Anu ja minuga seni võimsaima tseremoonia – nii Päikeseväraval kui Telgis – ikka kohe väga erakordse – teadsin, et ka Sina oled kohal. Nagu korduvalt varemgi.

Mina sain kogemuse, kuidas pööripäeval tõesti vabaks antakse ja puhastutakse – vibra pole tegelikult senini möödas.

Sain teada, mida tähendab sõna vägi – teadsin muidugi ka enne – aga nüüd tean veel enam.

Ja sõlmisin uued faktid järgmisteks võimalusteks.

Veel üsna hiljuti läinuksin marru, et eesti täkk Ralf müüdi ja viidi üleeile Soome – mina ju tahtsin temaga Namasted paarida! – nüüd vandusin vaid korra. Ja siis sain aru, et suviti KukeMaie juures resideeriv helehõbe eestlane Aksel pidigi tema asemel selle au saama. Ukuaru filmi peategelase nimekaimuga seostub Pärdi valss, mida mängib Paul-Brigita-poiss nii, nagu ei keegi teine. Eriti ukulelega. Siis on see ukulelearu valss 😀 Aiman, et Ralf teinuks poisi, Aksel teeb piiga. Aitäh.

Korraks tekkis uid juba algaval aastal ka Nibiru ja Hugo Bossi lapsekene Heaven Quattro ära teha – aga mul pole nii palju bokse. Aega on.

Palvetasin pööripäeval oma uue suve ürdisoorituste eest – kuna Soone talu on tõelise ürdiaiana lokkama löönud, olen tänu Elenale aduma hakanud, milline taim kuivatada, milline soolata, kes tahab õli, kes loomset rasva. Kogun purke ja korgiga pudeleid, osa riiuleid on olemas – nende ümber vaja vaid Aabrami koda ehitada 😀

Praeguste õõvastavalt pimedate-märgade ilmadega oleks nii paljudele inimestele neid tõmmiseid tarvis. Hakkavad olema. Alkeemiast:

Talvise pööripäevaga algab talv ja lõppeb aeg, kus päevad muutusid aina lühemaks. Nüüd on saabunud aasta oluline murdepunkt ja päikesevalgust hakkab meie päevades olema iga päevaga kukesammu võrra rohkem.

Käes on kõige maagilisem aeg – ülioluline murdepunkt aastaringis. Päevad on lühikesed, unine päike käib madalalt ning ööd on pikad. Aasta kõige pikem öö on ukse ees, see on talvine pööripäev koos oma müstilise väe ja erakordse energiaga.

Samamoodi, nagu meie esiisad, austame ka meie eluringi tsüklilisust ja aastaaegade vaheldumist, mis meenutab meile, et elus toimub katkematu muutumine ja just see tärkamine, õide puhkemine ja seejärel taas kord hääbumine aitab meil meeles hoida, et see on elu loomulik ja vältimatu osa.

Pööripäev on aeg, kus lõpetatakse kõik, mis peab minema ja on meie jaoks täitnud oma ülesande. Nüüd peab tulema see, mida me oleme oodanud ja tahame tuua oma ellu nii energeetilisel tasandil kui ka materiaalsel. Pööripäev langeb ka enamvähem kokku vanade eestlaste toomapäevaga ning seetõttu on siin ka ühiseid uskumusi ja jooni. Usutakse, et just praegune aeg on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest.

Praegu on keelatud kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud on eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud on ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt on keelatud puude raiumine ja nende koju toomine.

Seotud lood:

Inglid aitavad: pane endale peale energeetiline kaitse negatiivse energia vastu 20. detsember 2016

Alkeemia soovitab: toredad, südamlikud, harivad ja hõrgud kingid jõuludeks 15. detsember 2016

Selleks, et olla rohkem kontaktis Maa ja silmale nähtamatute, kuid ometi väga väekate energiatega, on alati tehtud rituaale. Talvine pööripäev on just see õige aeg, kus kõik uksed ja portaalid on valla, mis lihtsustab vaimumaailmaga kontakti võtmist. Võta täna endale kindlasti aega, et minna loodusesse jalutama – mine parki, metsa või mereäärde. Tunneta enda ümber taimi, puid, maad ja vett. Koge ühtsuse tunnet kogu universumi ja Maaga. Kodus süüta kindlasti küünlad, et tähistada valguse võitu pimeduse üle ning seda, et just nüüd algab tasahilju uus tärkamise aeg ja päevad hakkavad kukesammu võrra valgemaks minema.

Maagilist pööripäeva!

Tänu taevale, et koristamine on lubatud.

Pärast pööriööd viisin Indi-kalli hommikul kaheksasele Tartu-bussile – tänu taevale, et olime tal enne mitmeid päevi lasknud keskpäevani magada – mitte jõulukarussellil rapelda. Nägin, et laps hakkab ära kustuma. Nüüd on särtsu täis – ja mina tõmban tema jalulhoidmisest hinge.

Niivõrd kuivõrd 😀 Lendasin otse Tallinnasse, kus arutasime isand Raudverega paar tundi maailma asju. Siis tõin Tea kirjastusest ära Indi jõulukingituse – ühe trükisooja entsüklopeedia. Tagasi Raplas oli mul oidu enne ülevaatust Vuhwaga igaks juhuks Rehorenist läbi põigata – tasapisi on vanast caddyst saanud nende käsitöine konstrukorautokene 😀 Ja oligi paar sumpsiklambrit lahti – need rikuvad heitgaasid hetkega, aga see-eest saatuslikult. Jõudsin mõelda, et kui Vuhwa ei saa ülevaatusest läbi, on kallil Saaremaa-Ailil õigus. Mõõt täis, krõps ja kummuli. Mina. Aili-kallis väidab, et ma elan üle igasuguse mõõdu ja määra. Tal on õigus. Aga autol oli vaid mingi šarniiri pisiloks ja üks pidur tiba roostes – issand halasta, ta on ju 20aastane!

Ja siis algas rahvamaagia järgi lubatud koristamine.

Tund metsas ja tseremooniaplatsidel.

Tund tallis. Tund laudas. Hobunad-lambadad käsikaudu viie ajal tuppa – ja inimeste tubades kõik asjad riiulitest välja. Pesud-käterätikud, ahjud küdemas – kõigis tubades tuled, köögist üsna vali muusika… Kell kolm jõudsin juba ise pessu 😀 Ei ole normaalne.

Reedehommikuse hobunate musimise järel lendasin Kehtnasse Rodnase-künnivõistluse-Kaspariga vestlema – seda täiendasime herr Laiapeaga – aga see pole ometi keelatud töö?

Vastasin kirjad, koostasin ja tasusin arved, analüüsisin Evaldiga tema elu võimsaimat tseremooniat – ka seda, kuidas täies elujõus inimesed enesestmõistetavalt talu ja Teenreid tarbivad, ilma et purki panustaksid – materiaalse ja spirituaalse vahekorrad ongi väga aktuaalsed. Igal tasandil ja kõikjal.

Alexis ütleb:

Nädala energiad. Iga nädal omab enda sagedust ja omab oma mõtet, sa võid ennast häälestada nädala energiaga, selleks lihtsalt pane silmad kinni, sügavalt hinga paar korda ja tunneta. Mida sa tunned? Kuidas möödub sinu nädal?
Praegu Kosmose jõud realiseerivad suurt plaani, mis on tunduvalt suurem ja mahukam, kui käesoleva maailma probleemid. Inimestele see annab erilist peenet tunnet. Sa nagu ei tunne, et on olemas tulevik, sa oled siin ja praegu ja peadki toimetama, hoolimata kõigest. Meid hakkab tõmbama uus maailm, sisemiselt me ammu tahaksime, et vana lõppeks, saaks vabaneda selle aasta probleemidest, et lõppeks poliitiline jama ja trall. Me kõik sooviksime maailma, kus oleksime vabad hirmudest. Praegu me vaid saame jälgida kuidas mängivad poliitilised tegelased, kuid ise oleme jõuetud midagi muutma.
Kuid me saame endas teha muudatused, mis aitavad ületada sisemised hirmud. Anna oma tähelepanu armastusele mitte hirmudele, tegevusele mitte passiivsusele, vali enesekindlust mitte rahulolematust. Ole tähelepanelik lähedaste inimeste suhtes ja mäleta sellest, et ka nemad võivad tunda sisemiselt raskust ja ka nende eludes toimuvad muudatused, vana hävimine ja kaotused. Ka nemad läbivad puhastuse protsessi. Kaastundlikus ühendab teiste inimestega. Ühtsuse sagedus aitab sulle leida kontakt uue teadvusega, mis ühendab meid kõiki.

*

Selle ühtsuse kogemiseks lähen homme, kui olen hommikul mitmed tekstid arvutisse tõuganud – ausalt, see pole töö 😀 – talli ja lauda kasinud ja hobunad-lambadad musinud – Rapla kirikusse, kus on otseülekanne. Kui kusagil on kaamerad, pean ikka kohal olema 😀

Kuna täna sadas, lükkasin raamatute vedamise pühapäevale. Kas see on töö? Ja palusin Brigital, kes ülinõutud lavatöölisena on täiesti ära trööbeldatud, end Võrtsu ääres välja ja terveks magada, mitte pühapäeval siia Soonele rähelda. Mitte et ma oma haiget last hoida ei tahaks – rähelda pole vaja. Kuna Gribi jõulukingitus jõudis alles täna Indiast Raplasse, pean sellest talle pildi laulma – nii et Murutaride juures jõuluvana seda ei näeks – ja palavikus laps vähemasti sel pühal õhtul end oimetuks laulma ei peaks. On elu… Aga selline just ongi elu! Halleluuja.