Facebook
27. detsember 2016
27.detsember
Täna käis meil külas Indi ristiisa Valdo Lust koos poja Johannesega – oli võrratult tiheda vestlusega kolm tundi, mille käigus sain kinnitust sellele, mida niigi tean. Elan kloostris. Eranditult kõik näitajad on õiged 😀 Aitäh. Hommikul tõin Paplist kaks rulli heina, sest suurest koplist ponidele ja lammastele Russaga rulle kätte ei saa. Metsataat põikas ka ise koos tütrega siia ja aitas rullid paika nügida – ja tütar tõmbas lammaste lõpukorral-rullide alt võrgud välja. Mul jääb sellest sooritusest kümme kilo puudu 😀 Nii metsarahvas kui Valdo pojaga käisid Päikesevärava juures. Valdo avastas, et see on Maa Märk – bingo! Metsarahvas tõmbas ühe tormidega viltu kaldunud tugiposti sirgu ja pistis pulgad-kivid vahele, et pidevalt ühest suunast tuuled teda rohkem ei koolutaks. Aitäh.
Väikese Ingli sõnum aastaks 2017:
2017 tuleb üks tubli aasta!
*
Sekkun – milles võiks enesesõbralik, mitte orjalik tublidus seisneda?
Üks olulisemaid tegusid uuel aastal peaks olema enese vabastamine ja puhastamine vampiiridest. Me teame, kui väga meid puugid kurnavad. Olen vampiirluse erinevatest vormidest korduvalt kõnelnud. Ent vampiidritel on viirustega analoogne võime uha uusi tüvesid ja tasemeid tekitada. Me ei tunne neid ära – kui on tegemist meid ennast tarbivate satelliitidega. Teekaaslasi ümbritsevaid vampe on lihtsam märgata – ja mu meelest peaksime kuu aja pärast algaval kukekal üksteisele söakamalt ütlema, mida näeme. Sellest on abi.
Šaakalid ja raisakullid
on loomariigis need, kes teevad koristustööd – söövad Suurte püütud saagi lõpuni või ootavad ära, et Suur hääbub ning pistavad tema riismed nahka. Energeetilises mõttes võib šaakalite ja raipekullide tegevust wormsi ennu filosoofiast lähtudes lausa teretulnuks pidada: sööge aga mu vana ja väsinud energia ära – mina tõmban kosmosest uue ja puhta.
Mida suurem isiksus, seda rohkem kõikvõimalikke puuke talle külge haagib – ta ei jõua enam nii palju uut alla laadida kui ablastele satelliitidele üles läheb.
Ebasõbrad ja libakolleegid on väekate loovisiksuste, šamaanide ja suurvaimude suurimaid ohte kriitikute ja tuleriida kõrval. Õieti kõige suurem oht. Nad on siseringis.
Nad tulevad omal algatusel külla. Serveerivad end mõttekaaslaste ja samas energias olijatena, ent tegelikult tarbivad, matkivad ja varastavad. Varastavad nii Suure aega ja energiat, toitu ja teed kui tema töövõtteid ja tehnikaid, mida enda omade pähe pruukima asuda.
Nad järgnevad Suurtele koosviibimistele ja riitustele ning peavad end seal üleval, nagu maavanaema juurde pulli tegema tulnud jõmpsikad. Ei panusta. Ei osale koosloomes. Naudivad teenindamist ja vaatemängu, ilma et midagi kassasse asetaks. Sest nemad on Suurega – nemad on väljavalitud ja peavad kõiki maailma mugavusi ja hüvesid niisama saama.
Ent kuidas nad Suurega kaasa said? Imesid talle end salakavalalt külge, nii et suurt pilti ja kaugusi-kõrgusi seirav Suur ei märganudki, kuidas see juhtus. Kuna külgnejatega on ühine energiaväli, võib Suur seepärast ärrituda, kui talle öeldakse, et ta toidab vampiire – võib peljata oma nunnude ebasõprade-libakolleegide kaotust – sest kergendus ja vabanemine võivad ka hirmutada.
Seltsidaamid ja paažid, teretulematud padjaklubitajad ja nõuandjad teevad vägisi teeneid, tekitavad tänuvõlga, mässivad sõltuvusse.
Minule on puugipruugitud seisundi tuvastamisel heaks abiks fotod.
Peegel isegi mitte niivõrd – peegli ees teeme ikka nägusid ja sätime miimikat.
Fotod tabavad tegelikkuse. Hoiatavad. Pilk tuhmub, näojooned lõtvuvad, silmade ümber tekivad mustad ringid. Vaata – sa oled ära söödud!
Olgu tegemist sõbrataride, kaasteeliste või armukestega – energiaringlus peab olema võrdne. Ehk nagu manitseb üks mu eakas-väärikas sõbratar: naise armastus maksab!
Kui me kedagi oma väega laeme ja tervendame, toetame ja õpetame, saab toetatav vaid siis sellest tõelist abi, kui omalt poolt panustab, mitte ei lösuta meie patjadel, sest ta on sõber või armuke.
Me peame tervendatavale teekaaslasele antud energia tagasi saama ja sööma – seepärast võlgneb avitatav aitajale toidukoti või raha poest toidu toomiseks.
Õiglaseks voogamiseks ei piisa sellest, et pakutakse tooteid või teeneid, mida emalaev üldse ei vaja.
Kõige tavalisem vampiirisuhe kipub uuemal ajal välja nägema nii, et oma väe ja missioonita mees eeldab, et väeka-tööka-tugeva temakese voodisse pugemine on temakesele tasu toidu ja peavarju eest. Tagurpidi suhtumine jah – aga üha massilisem. Ülalpeetavatest-järelveetavatest meestest on saanud norm.
Sama moodi on tervendustaresse salakaubana imbuv mees piraat, kes ahmib võõrast energiat, laseb kätt vaadata, kuulab kanaldusi ja nakitseb kohatu eksperdina tseremooniate kallal, ilma et midagi vastu annaks, jagaks või isegi aru saaks.
Milline siis meie peatne Kuke-tublidus välja võiks näha?
Tuvastagem. Peletagem. Märgakem. Puhastagem.
Igaüks meist on nii suur väärtus, et kellelegi oma aega ja energiat, raha ja toitu, teadmisi ja teeneid põhjendamatult, tagasipeegelduseta sisse sööta pole meil lihtsalt õigust. Jah, Isa ei luba!
*
Väikese Ingli sõnum aastaks 2017:
2017 tuleb üks tubli aasta!
Tubli aga tähendab kõikide jaoks täiesti erinevaid asju ja nii tulebki see aasta kõigile väga erinev.
Me hindame enda või kellegi teise tublidust teatud väärtushinnangute põhjal ja aasta saabki olema põhjalik läbilõige meie väärtushinnangutest.
Kes hakkab tublilt tööd rassima, kellest saab tubli pereema, kellestki tubli pereisa.
Kes ihkab olla tubli õppur, see saabki aasta otsa õppida ja end proovile panna.
Kes armastab tublilt laiselda, see ka seda teeb terve aasta.
Me oleme sel aastal rohkem killustunud kui muidu. Koostegemisi ja -olemisi on vähem ja igaüks ajab oma asja, oma tubliduse asja.
Ära tehtud saab muidugi palju selle aastaga, sest meid enamusi kannustab vajadus olla heal tasemel ja hea tegija. Olla tubli!
Kes lisaks tublidusele ka veel armastab oma tegemisi, sellel saab kohe eriti teguderohke ja viljakas aasta olema.
Aasta lõppedes tagasi vaadates tunnevad meist enamus, et möödunud on justkui mitu aastat, sest nii palju on tehtud, nähtud, öeldud, vaadatud ja antud.
Ja just andmist saab aastal 2017 tublilt olema. Endast andmist veel kõige rohkem.
Lauset: „ma andsin endast kõik“, saame me sel aastal tihti kuulda ja väga tihti just spordiga seonduvalt. Sel aastal hakkavad paljud rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ja nii mõnestki paadunud laisikust saab sitke sporditegija. 2017. aastalõpuüritused saavad igal juhul väga menukad olema, sest end hästi tundvaid inimesi on kordades rohkem, kui varasemalt.
Üleüldiselt on igasugust liikumist ohtralt sel aastal. Inimesed ja loomad liiguvad, energia liigub ja raha teatavasti on ka energia. Seega vihje, mida rohkem raha liigutate, seda parem. Mida rohkem välja annate, seda rohkem sisse tuleb. Olete helde, tuleb heldelt ka tagasi.
Sel aastal sünnib üle maailma palju uusi ideid, ikka täitsa uusi. Innovaatilisi ja murrangulisi. Alustatakse projektidega, mis toovad lõpptulemusena kasu kogu inimkonnale. Astutakse samme parema ökoloogilise jalajälje jätmiseks ja üleüldiselt hakatakse rohkem mõtlema sellele, mida me endast maha jätame.
Kas me tarbime targalt, kas me vajame kõike seda, mida meile ette toodetakse ja maha müüakse? Kas me toitume targalt ja ennast hoidvalt? Kas see maailm, mida me loome, on hea elukeskkond ka aastate pärast jne jne. Sellistel teemadel räägitakse läbivalt terve 2017. aasta teise poole.
Meie väike Eesti astub maailmakaardile täitsa uue näoga ja mis see täpsemalt olema saab, saab juba jooksvalt näha.
Pettuseid paljastatakse jätkuvalt massiliselt, nagu varasematelgi aastatel. Pettuse, manipulatsiooni ja valetamise lammutamine kestab jõuliselt edasi ja need, kes siiani saanud mugavalt peidus püsida, arvates, et on pääsenud, peavad ka vastutama hakkama. Kirikutest suurkorporatsioonideni välja.
Puhastus ootab ees kõiki ja kõike, kellel/millel paha maik juures.
Tulles aga suurte maailma asjade juurest tagasi meie koduse Eesti elu juurde, siis meie väikesesse konnatiiki jätkub ka omajagu tormiseid laineid. Maskid langevad, tõde tõuseb pinnale ja päevauudiseid loevad õhinal ka need, keda muidu igapäevane sündmustik seni külmaks on jätnud.
Meile läheb oluliselt rohkem korda see, mis meie ümber toimub ja miks toimub.
Kui me ei ole rahul toimuvaga, siis me ka häält teeme.
Kui seni on lihtsalt olnud ühtlast rahulolematuse nurinat, siis nüüd läheb ka tegudeks. Mingi kannatuse mõõt saab täis ja tublilt hakatakse oma õigust nõudma.
Ja hea on see, et õiglus tuleb, kuigi kohe nii ei tundu, aga aasta teisel poolel saab juba magusaid vilju nautida.
Kes on aastaid unistanud millegi loomisest, tegemisest, käivitamisest, siis nüüd, aastal 2017, on igati õige aeg oma unistusi realiseerima hakata- tubliduse aasta on selleks parim aeg!
Teate seda tunnet kevadeti, kui päike paistab juba nii soojalt, aga õhk on veel jahe ja kui päike pilve taha läheb, siis on hetkega jube külm… vot aasta 2017 tuleb selline aasta, kus päike kogu aeg uuesti sealt pilve tagant välja tuleb ja sooja annab!