13.jaanuar

Mul on ööpäev otsa Marilyn Mansoni pildiga sotsiaal-profiil – kaotasin ühe mõistumängu – ja väljakutse esitanud Leili palvel oligi Mikihiir Manson – õnneks leidsin üsna talutavalt õõvanaljastava foto 😀 😀 😀

Diil on diil.

Ketikoera diilid puudutavad meid kõiki.

Mitte ainult koera, kellega sõlmitud diil hoiab teda ketis.

Diil on selline, et pererahvas annab süüa, koer valvab.

Et koera sööta – ja seda vara koguda, mida koer peab valvama 😀 – teeb pererahvas tööd.

Reeglina – ka endale väga sobivat ja meeldivat tööd tehes – on inimene oma töö ja kodu küljes oma diilepidi samuti ketis.

Miks valvurina töötav koer, kes inimest vastastikuste kokkulepete kohaselt teenib, Kuu poole ulub?

Samal põhjusel, miks metsas näiliselt vabana elav hunt.

Ka hunt on oma diilidega – kutsikad, liikidevaheline aineringlus – oma maisesse kehasse aheldatud.

Me kõik ulume aegajalt Kuu poole – anume vabadust ja piiranguteta lendu, igatseme Midagi ning palvetame sedasi ulgudes ilma, et sageli seda teadvustame.

Iga hingetõmme on palve.

Olenemata sellest, kui pikk või lühike on kett.

Sõltumata sellest, kas oma palvetamist sõnastame ja teadvustame või ei.

Kõik maisel matkal vajalik on meil siin ja praegu olemas.

Mina.

Midagi muud meile kaasa ei pandud – kedagi muud me lahkudes kaasa ei võta.

Mina.

Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!

*

*

Nihutõlgendused või märgimärkamise kõrgem pilotaaž?

Tõin täiskuu puhul kodakondsetele – iseendale eelkõige 😉 – komplekti tšakrate korrapärastamise, ärkamise-märkamise küünlaid. Süllelaotud riidast pudenes välja kaks – suhtlemise ja seksuaalsuse energiakeskust tuunivad küünlad.

Märk.

Nagu on Märk ka nähtava põhjuseta mürgeldavad hobused – täiskuu eel leebes täisrahus möllas kogu kari nii, nagu viimati Jaapani maavärina aegu. Kopli lähedal metsas luusiv karugi ei vii neid nii pöördesse kui mõnel eriti intensiivse energia päeval.

Oletatavasti mõjutab mu karja enim see, mis toimub emandaga.

Kui emand lendab-loob-lehvib, on seltskond mõnevõrra võllis – kui saabuvad täiesti uued energiad, juhtubki Asju.

Neid asju on väga lihtne nihu tõlgendada.

Ennatlikult. Pealiskaudselt. Oma suva järgi.

Umbes aasta tagasi küsisin higitelgi tseremoonia õdedelt-vendadelt, kas kunagi päris minu paariline ka koos minuga tseremoonial saab olema.

Lõke lahvatas seepeale ootamatult taevani – ja mina tegin seepeale õige järelduse täiesti vales suunas.

Samavõrd keskendumist ja aegamisi analüüsi kui isesüttiv lõke eeldab tegelikult ka raadios mängiv meloodia, mis kõlab hetkel, kui sulle telefonis-kirjas mõni pakkumine või ettepanek tehakse. Või kui keegi nõu ja pühendumist palub.

Märgimärkamise kõrgem pilotaaž algab sünkrooni tajumisest ja tänamisest.

Tööriistade iseeneslik pihku sattumine, soorituste voolav järjestumine ja sujumine näitavad, et oled õigel teel.

Samas ei tähenda pusserdamine ja takerdumine, et tee on vale – su enesega võib midagi viltu olla.

Komistamised-kukkumised on ilmselge ja kindel Märk valedest võngetest.

Samas võib kogu talus poltergeistina möllav elekter näidata vastupidist – uued energiad tekitavad kaose, nähtamatu rahvas on segaduses, härjapõlvikud-haldjamusid pöördes – ja siis võib juhtuda nii, nagu meil eile õhtul.

Kõigepealt kustus kaks kolmandikku valgusest – jäi vaid ühe kaitsme tagune kimp. Kui tütrel olid koolitööd tehtud, kustus ka see. Misjärel korraks lahvatas põlema kogu valgustus – ja seejärel uus pimendus nende kaitsmete taga, kus enne valgus oli.

Tehniliselt oli elektrikapist kõiki kimpe välja viiva ja jagava karbi põhikruvi lahti läinud – kuidas, miks? – faktiliselt aga vibreerib majapidamine koos pererahva ja teisenevate energiatega.

On selline tulevärk hea või halb Märk?

Pole olemas head ega halba. Peab olema tasakaal. Mis ju pärast uue energia kohanemist ja harmooniasse leebumist taastubki.

Samuti ei tähenda pärast väga head sündmust või elamust mingi nätakas seda, et head juhtumist nihu tõlgendasid – nätakas järgnes tasakaalustuseks.

Kõigel on hind.

Tänul ka – äkki jäi heade asjade eest tänamata?

Miski hea pole enesestmõistetav.

Et siis – kuidas sülemist maha pudenenud kaht – suhtlemis- ja seksuaaltšakra tuunimise küünalt nüüd tõlgendadagi?

Püstkoda ehitades ja higitelgi tseremooniat teenides – aga ka vaheldumisi külalisi ja loomi emmedes! – mõtlen järele.

Sang-kang-hang-pang vist pole piisavad töömeditatsiooni vahendid. Seekord näib, et kärujooga ja saetantra on vaid sissejuhatus teemasse…

Menetleme 😉