23.-24.jaanuar

Taluelust nii palju, et kõik Soone talu märad indlevad, metsatalu lehmadel on karv lahti, tihased lärmavad ja kevad on õhus – aga öösel läheb pakaseks. Tegude-elust nii palju, et Saara peab seoses horisondi mitmekesistumisega ikka iga päev 2-3 läbirääkimist-nõupidamist, kirjutab, projekteerib-programmeerib ning samas ratsutab hämmastavalt palju.

Eile, kui Eidaperes sünnipäeval käisime, jooksis meie auto juurde kõrvalmaja Kodutunde-pere yorkie Molly – ring sulgus. Elage hästi. Täna, kui kaht meie hobunat osta taheti – eieiei!!! – ilmus aia taha hulkurkõuts Nurinööp, keda Sipsik polnud enne näinud – oli lustilik vaatepilt 🙂

Ja vähemalt kaks korda nädalas on ka Rännak. Enamasti teadlik ja taotluslik. Täna ka üks spontaanne. Igapäevase sitatantra-tallijooga ajal libisesin… Sürakuusasse. Sain teada, et see iidne paik sai nime Siriuse järgi, kust tulid parvena tema rajajad. Et täna askeldavad seal uute beebihingede hordid, on Süüria enese valitud missioon. Ja Sürakuusasse sattudes, seda ehitades ja teenides kohtusin ühe korraga hämmastavalt paljude tänaste teekaaslastega. Mõni neist vägagi ootamatu.

*

Meelerahu Rännak

Ühe korraga hakkasid kõik meie võrgustiku kanaldajad meelerahust kõnelema ning nii ennast kui teekaaslasi meelerahu poole juhatama. Meil kõigil on ajad, mil iga päev on vaheldumisi nii heas kui halvas mõttes otsekui ameerika mägedel.

Kihutame sinusoidi pidi – ja samal ajal keerleme karussellil ka. Ahvi aasta viimased sabatrikid 😀

Soone talu liigirikas pere sõitis sellesse viimse sabaviguri nädalasse meelerahu rännakuga.

Kanalisse sisenedes tänasime kõiki oma inim- ja loomrahvaste seast külgnejaid-sõpru-teekaaslasi selle eest, et nad on meid sinusoid-karussellile lõpuspurdil lisandunud ristteedel toetanud ja usaldanud.

Kõigi meie arengutega on ülimas harmoonias kaasa tuldud.

Ridamisi on puhkenud ideed-ühinemised-lahtihüpped – kõik on kõige ja kõigiga ühenduses.

Seda tänu usaldavale voolamisele ja sünkrooni tajumisele.

Kui Looja annab idee, siis see on Võti. Jumala antud anne on ülesanne. Viivitamine ja kõhklemine on patt – eelkõige iseenda vastu.

Kõhklus ja hirm on nagu kustutuskumm. Tuleb unistus ja idee – aga kaheldes-kartes kriipsutad selle ise maha.

Et käivitunud ettevõtmised õnnestuksid, et moodustuks tööjaotus ja külluslik kulgemine täiuslikumal moel, tuleb püsida tasakaalu juures.

Eufooria ja ahastus kõigutavad tasakaalu üsna ühtviisi.

Rännakule suubudes võtsime ühendust oma meelerahuga ning avastasime, et see on helelillat-hõbejat värvi ning lähtub kroontšakrast.

Hoiab meid ühtaegu ühenduses kõiksuse, kaitseinglite ja iseendaga.

Meelerahulik kroontšakra saadab kõigile teistele tšakratele rahustava impulsi. Tänu millele püsib iga meie rakk ja elund töökorras. Teenib meid ühenduses Algallikaga, kus on piiramatult küllust, tervist ja õnne.

Usk-lootus-armastus aitab parima võimaliku eluteeni – sellel Teel püsimiseni, milleks tulime.

Ühenduse, kohaloleku ja keskmes püsimise teejuhiks kutsusime oma kaitseingli. Kellel neid mitu, selle kaitseinglite seast juhi.

Palusime kaitseinglil meie ees lennata, juhatada meid meie unistuste maastiku kohale.

Minu kaitseingel võttis lennul tiibade vahele suure helgeheleda maja ning selle ümber moodustus kargehõbedane kuul.

Jätsime selle hoitud-turvalise tunde ja vaatepildi meelde.

Koos teadmisega, et Looja tahab meile kõigile alati parimat võimalikku.

Jumal on alati kodus ning kui oma unistuse – näiteks helehõbedasse kuuli kaitstud Muinasmaa – selgelt sõnastame ja tänulikult usaldame, täidab ta kõik meie soovid ja palved.

Meelerahu kogemuses kümblemise järel tulime Rännakult tagasi oma kehadesse ning kaitseinglid läksid tagasi oma kohale meie õla taga.

Pärast seda kohtumist on meil hõlpsam oma teejuhte ja kaitsjaid tänada, meeles pidada ja abi paluda.

Tänasime ka oma kroontšakrat, kummardasime Algallika ees ning kogesime vaba, ahelateta ja tingimusteta Armastust nii enda kui kõigi oma pere liikmete vastu.

Meelerahu Rännakult väljudes teadsin, et üks peatseid järgmisi rännakuid tuleb külgnevate maailmade lepituseks igal tasandil ja igas mõttes. Tänan.

*

Väikese Ingli sõnum veebruarikuuks 2017:

Terve kuu on päev-päevalt täis sündmusi, mis tähistavad ühtedele sõbrapäeva ja teistele valentinipäeva.
Täpsemalt öeldes algab periood juba 20. jaanuari õhtul ja kestab mõnedele paar nädalat ja mõnedele märtsi teise nädalani.
Räägitakse tunnetest, väljendatakse neid paljusõnaliselt, lähedust on rohkem. Sõpru tunnustatakse ja märgatakse. Sõpradele ja armsamatele pühendutakse sel kuul iga päev, küll sõnadega, küll tegudega.
Tunnustus on kõige läbivam märksõna sel kuul. Me tunnustame inimesi enda kõrval ja tunnustame täiesti võõraid. Me räägime oma sügavaimatest tunnetest lähedal olijatele ja ütleme armastuse/imetluse välja ka neile, kes seda oodatagi ei oska.
Kes aastaid töötanud tunnustuseta ja juba väsinud ootusest seda saada, saab seda kuulda/näha nüüd täitsa palju kohe.
Armastuseavaldusi kuulevad ka need, kes seda kohe mitte mingil juhul oodata ei oska ja nendelt, kellelt oodatagi ei julgeks.

Sel kuul oleks meilt nagu hirmu pidurid maha võetud. Tunneme end hästi ja turvaliselt, julgemaks öelda ja teha seda, mis südames ja mõtetes kantud vaat et aastaid juba.
Kõik me vajame armastust ja tunnustust, kes vähem, kes rohkem, aga olemata pole meil kellelgi need taskud meie sees, mis täitmist vajavad.

Kuu lõppedes oleme selle armastuse ja tunnustuse tulvaga nii laetud, et patareid kestavad pea aasta lõpuni. Jaksame ja tahame teha palju uut ja palju head, sest oleme seda tunda saanud.
Kes kord tõelist armastust ja tunnustust tunda on saanud, tahab seda ka edasi anda, sest andmise rõõm – see on üks teistmoodi rõõm, selline magusam.

Sel kuul kirjutatakse palju lahkumisavaldusi ja seda sel lihtsalt põhjusel, et kes tunnustatud saab mujal, kui oma tööpostil, see sinna ka läheb, kus end paremini tunneb.
Valik minna on sel juhul parimatest parim, julgelt edasi!
23. jaanuar on õigupoolest juba esimene päev, millal pannakse lauale esimene suurem ports avaldusi sooviga edasi liikuda.
Ja need inimesed saavad paljud juba veebruari keskel uues kohas alustada, olles laetud esimesest päevast tunnustuse ja toetusega.
Igal juhul on veebruar parim aeg tööalasteks muudatusteks, ka sama firma siseselt tuleb ette liikumisi ja needki on sama hääd valikud.

Muidugi on ka neid, kes selle tunnustamise ja armastuse väljendamise ralliga kaasa ei lähe. Neil on natuke kurvad päevad, sest armastuse puudus kurnab keha ja nii haigusele tee valla ongi.
Ka ennast peab armastama ja tunnustama ja need, kes sel kuul haiged – palun öelge enesele, et te olete hea ja tore, ka siis, kui te öelda ei taha… öelge ikka. Kaotada pole absoluutselt mitte midagi, võita aga terve maailm!