7.veebruar

Sain sügavalt liigutatud. Vestlesime pärast südaööd noorema pojaga, kellel oli Võrtsu ääres isakodus palavik ja paha olla. Teemad olid väikesed ja väga tähtsad ja… Poeg värvis mu jutumullid messangeris rõõmsalt roosaks. Nii nunnu. Siis asendas ta mu nime enda jaoks sõnaga Ema. Ja sopsas sinna juurde südame.

Oh armas aeg, kui ilus… Peagi 15aastased poisid teevad enamasti väga teistsuguseid asju.

Minu neljas laps sirutas armastava südame nii, et tahan seda tunnet jagada.

Me oleme kõik ühesugused – seepärast võimendab minu tunne teistes sedasama tunnet.

Oleme Väljas ühenduses – kui ühel on hea, on kõigil parem.

Tahaksin väga, et kõik me kogeksime võimalikult sageli seda leebet ja puhast Armastust.

Seda peab nii mõtte, sõna kui teoga jagama.

Kesse ikka teada tahab, kuidas on pakasesse sukelduda pärast aastapäevapidustuste aktuse tekstide kirjutamise töö-ööd Kehtna heaks. See on minu asi, et igal arvuti avamisel vastu vaatav 1001pealine Lohe kasvatab iga raiutud pea asemel 1001 uut pead. Etenduste ja kontsertide posterid ja piletimüük, raamatukaaned ja sabatekstid, läbirääkimised ja on-line nõupidamised. Sinna vahele hobustele-lammastele viljavedu, apteegis c-vitamiini ja tsiptsiripi järel käimine. Pärast talli- ja laudarahva emmemist juba 2002pealine Lohe töölaual… See on minu valitud Elu. Täiel rinnal.

7.veebruaril saanuks 50aastaseks mu pinginaaber ja naabripiiga, meie kooli kauneim tüdruk, bukett kuninglikke – aga täiesti rakendamata andeid ja eeldusi. Ta muutis kooli ajal mu elu põrguks. Ja lahkus 36aastasena ebavõrdse võitluse kaotamise järel. Etanooliga. Tema viimased aastad olid ta nii üksi jätnud, et kandvaid käsi jäi Uulu kalmistul puudu. Tema varakult ilmale toodud poeg jäi – napilt täisealisena – emata. Sest Merle Dreving valis nii.

Meie Perekonna, laste-loomade-nähtamatutega valime ausalt ja avameelselt Armastust kogeda ja jagada. Mälestus Merlest, meist kõige ilusamast, tuletas selle valiku ainuõigsuse sama tugevalt meelde kui pojalt saadud tiitel Ema koos pulseeriva südamega. Aitäh…