01. märts 2017
28.veebruar ja 1.märts
Tahan ema.
Kui ma keset päeva väsimusest värisen, jalad läbimärjad – sest pole aega teel laudast talli ja tagasi jalanõusid vahetada, tahan lihtviisiliselt ema. Et jagada vastutust elude eest. Et toetuda. Et ja et. See juhtus õieti viimati siis, kui olin 18. Või 11. Kuu enne Richardi sündi läks ema ära Ameerikasse – ja Riks saab homme 27.
Ja hetkil, mil tuleb vastupandamatu ema-vajadus, saan aru, kui õigus on Jaanika Malinskil ja Kristiinal – emadepäeval teeme Südamesalus Emade retriidi. Hiilime ühendusse Ema Maa, Pacha Mamaga – sest päris oma emadega on… nagu on. Ma väga loodan, et minu lastel on teistmoodi kui on. Või saab olema. Lubadus on õhus – kõik märgid, mida Allikas ja Päikesevärav, Püstkoda ja mistahes majapidamistöögi oma voolamise ja sujumisega annab, kinnitavad – edasi läheb järjest paremaks.
Vastlapäeval sündisid näiteks talled. Palju tallesid 😀
FB-sotsiaaliasse hõiskasin reipalt: Vastlahaldjad tegid Soone tallu õige pika liu uut elu.
Ema ja tütar Amatsoon ja Aya poegisid korraga. Tütar sünnitas enne oma emale lapselapsed – Vennad Aya-Vastlad. Seejärel sai Amatsoon maha tütarde Alma ja Anastasiaga – kes on samas Aya õekesed 😀 Määmaivõi 🙂 Keset päeva. Rahulikult ja rõõmsalt. Pikad liud tõepoolest… Aitäh, haldjad ja inglid – oli vägaväga vastel.
Ja nüüd piilume omavahel ridade vahele.
Vägavarahommikul kirjutasin üles Üllari teksti. Indi viisin kooli koos Üllari-kingitud mikro-makroskoobiga – nuti külge käivad läätsed, preparaadid – ja õpetaja võttis need nädalaks loodusõpetuse tundi rikastama. Lahe.
Pärast loomade talitamist mõtlesin kerge tolmuimejaringi teha, kirjad kirjutada ja vastata ja Mustrimuutjad lõpuks ometi kokku pakkida ja trükki saata, aga… pesusid kokku lapates kuulsin saunatuppa laudast Amatsooni kutsuvat määgimist. Niimoodi määgivad poegivad lambad selleks, et talled nad ära tunneksid. Tuhandete seast.
Amatsoon sai tegelikult maha alles kolme ajal päeval. Mina puhastasin ahjud ja maja, talli ja vaibad ja nõidusin. Juustega. Tekitasin endale õhukese tuka – mitte sellise poolelakalise puhma, nagu mu eelmiste pikkade juuste ajal oli – õhulise narma. Lasin salkudel ise otsustada, kes tahavad tukaks saada. Põletasin äralõigatu ja palvetasin. Kui vahepeal laudas käisin… oli hoopis Amatsooni esimene tütar Aya poeginud. Poisid.
Indil käisin koolis järel pooleldi teadvusetuna – poes ei mäletanud, miks sinna läksin. Välja mõtlesin. Ja kaupluse juhataja küsis, kust külast ma pärit olen. Viiendat põlve linnainimene Tallinnast Tina tänavast, paluntänan jah. Miks sa siis nüüd nii… Sellepärast, et nii on õige.
Koos tütretibaga ehitasime lasteaiale seinakese ette, et kari üle vastsündinute ei trambiks. Süstisin mudilale seleeni ja biodüüli – üks tüdrukutest oli lötuvõitu, kiusasin ja susisin, kuni ta pahuralt tissi otsa läks. Sünniväsimus… Jõudsin paar minutit enne sulgemist agrovarusse mineraalide järele. Ja hobustele ööheinu viies tegin jalad tagumikuni märjaks – aga see-eest lõhnasin, nagu pomm-uudis – nad uurisid mu käsi ja riideid – lootevesi, titekaka ja üldse 😀 Kandsin oma kabjalisele mansale ette, kes sündisid.
Hommikusöögini jõudsin kell kuus õhtul – kui laupäeval Terje Ameerikast koju toon, saan kolakat. Käsk oli viiekas juurde võtta, nüüd on veel vähem kui siis, kui ta sügisel ära lendas… Ai. Vähemasti sain tänu Aafrika fruktide matemaatika-oskustega lähedalolekule oma kaks projekti LEADERile ära saadetud. Kirjad-arved-läbirääkimised…
Täna hommikul sõidan Rottermanni Toomas Lepaga läbirääkimistele. Keskpäeval on piloxing-bareé Reginaga, kes meie Südamesalu-etendusele koreograafia teeb. Koduteel käin Reeda kardinasalongis kostüümikangastest rääkimas. Kui hästi läheb, jõuan enne loomad emmeda kui ühistupanga rahvas mitmes Eesti otsast Soonele koguneb. Kui hästi läheb, paneme seljad üliväga kokku. Kui hästi läheb, ootavad O’Hara ja Arizona poegimisega vähemalt ülehomseni. Ja kui eriti hästi läheb, ei jäta O’Hara kirjut talle mulle lutitada. Kaks aastat olen tema talledest ühe suureks kasvatanud, sest prouale, palun väga, ei meeldi kirjud talled. Kui jätab, lutitan nagunii, aga… Mää.
*
Küll ma mõtlesin, miks.
Miks iga päev, mil Mustrimuutjate teise tulemise romaaniosa kokku õmblen – mõnus ja motoorne töö – triangel ehk kolmnurk Soone-Altveski-Telliskivi üha nõupidamiste-kõnede-kirjade-sõitudega vahele kiilub. Miks alles täna viimase sabažurnaali persooniga kohtun ja teksti loon.
Aga sellepärast, et seda polegi vaja 21. märtsiks trükkida – hoopis 15. aprilliks, kui on OTTide ülestõus Telliskivi loomelinnakus. Me viime Heli kirjastuse ka sinna ülestõusule. Raamat on samuti talutoode, mis analoogselt juustu ja küüslauguga ei taha jaekettide juurdehindlust, vaid otse inimeseni jõuda. Ja esitluse teemegi seal – et inimestele toodanguliikide paljusust meelde tuletada.
Seejärel tuleb herr Raudvere käsikiri. Siis Südamesalu dialoogid ja raamat. Ja veel üks raamat – see sündis Eesti riigi sünnipäeval, kui koos Anu-Evaldi-jt-ga Altveski läbi-ajastute-pilte vaatasime – mustvalge filmi moodi subtiitritega ja tselluloidfilmi ääreperforatsiooni meenutava kujundusega Vesiveski raamat.
Suvel 21. sajandi töötavva hobuse raamat – ja 1. septembriks Ingli puudutus – nüüd juba 4 suve lastelaagrite põhjal.
Kõik loksub paika – kiirustada pole võimalik – ühel kohal ülesalla põrkamine teeb asjata närviliseks – aga asjad asuvad ikka ise oma kohtadele.
Pruukis meil täna arutleda, et maituli tuleks teha – ja helistas kunstnik Anne Vasar, kellega 7 minutiga volbripäeva maali-häppeningi ja õhtuse volbritule välja mõtlesime. Nii need asjad paika loksuvadki. Kui Jumalat selle loksutamise juures ülearu ei sega 😀
*
OTTide ülestõus
Head teekaaslased Otse Tootjalt Tarbijale!
Korraldame laupäeval 15. aprillil Tallinnas Telliskivi loomelinnakus OTTide ülestõusu.
Ootame kõikjalt Eestist nii toiduainete kui muude talutoodetega lahkesti kaubitsema.
Kaugemalt tulijail soovitame kaubikute kaupa ühineda, et tulek soodsam saaks.
Meie esimene laat on näide, kuidas OTTid sealsamas Telliskivis kauplusladu pidama võiksidki saada ja jääda. Tühjana seisev depoohoone selleks on olemas.
Seekord koguneme varahommikul, et OTTide ülestõus kell 12 avada.
Igal täistunnil on laadal kas tantsude-lauludega esinejad või kärajad.
Päeva juht on OTT Emil Rutiku.
Õhtul mängib tantsuks Püha Tuli – Svjata Vatra.
Müügilaua eest on kena taskukohane tasu 15 eurot – kellel rohkem kaupa, võib võtta 2-3 lauda.
Teie rõõmsast osalemisest kevadpühade aegses Tallinna südalinnas oma toodete müümise pidustustel palume teatada võimalikult ruttu – hiljemalt vabariigi aastapäevaks.
MTÜ OTTide ülestõus asutajad Sirkka Pintmann, Kati S.V. Murutar, Paavo Ränk, Emil Rutiku, Robert Borodin, Rene Kiis
*
OTTide Ülestõusu päevakava
15. aprilli OTTide Ülestõusu päevakava Telliskivi loomelinnakus:
– kell 12 avamine
– kell 13 esimene vestluspaneel – Artur Talvik, Ivari Padar jt
– kell 14 rahva tantsitamine – Regina Evert-Tammistu
– kell 15 teine vestluspaneel – Andro Roos jt
– kell 16 raamatuesitlus ja rahva laulutamine – Kati S.V. ja Brigita Murutar&Paul Neitsov
– kell 17 kolmas vestluspaneel – OTTid-taluturulised
– kell 18 vaba mikrofon
– kell 19 tantsuõhtu kultusansambliga Püha Tuli – Svjata Vatra
*
22.aprillil Loovuskose vallandamise talgud
30.aprillil volbrituli koos kunstnik Anne Vasara maali-joonistamis-ööpäevaga
2.juunil – hipikuningas Fantuzzi kontsert
19.-21. mail enesega ühte maalimise laager – Kristiina Laasi, Jaanika Malinski
17.-20. juunil laulu-tantsu-näitlemise-õmblemise laager – Kristiina Laasi, Brigita Murutar, Heli Vahing, Regina Evert-Tammistu
21. juunil „Südamesalu salavägi“ – pärast esietendust kultusansambel Svjata Vatra
27. juunil Marje Berlokko maalipäev 7 magaja päeva teemadel
1.-2. juulil Heinamaarjapäeva ohutiste-kunsti päev – Evald Piirisild
4.-6. juulil laulu-tantsu-kunsti laager – Sigrid Kink, Brigita Murutar, Heli Vahing, Regina Evert-Tammistu
7. ja 8.juulil
13. juulil Marje Berlokko maalipäev Maretapäeva teemadel
20.-22. juulil looduse savisse-kivisse-puusse voolimise päevad – Rait Pärg
1.-3. augustil laulu-tantsu-kunsti laager – Kristiina Laasi, Brigita Murutar, Heli Vahing, Regina Evert-Tammistu
- 4.august – Südamesalu etendus
11.august – Südamesalu etendus
18.august – Südamesalu etendus
25.august – Südamesalu etendus koos järgneva suve jooksul loodud kunstiteoste oksjoniga
Tantsuõhtul musitseerivad Karl Madis, Margus Martmaa ja Margus Sütt
Oktoober – Mustrimuutjate taastatud etendus
November – Sammalsalataride etendus
Detsember – Pööriöö etendus
Põlispärimusega seonduvad loovuslaagrid leiavad väljundi teatrietendustes. Looduses maalimise-voolimise tulemused leiavad väljundi Altveski esimesel kunstinäitusel ja -oksjonil.
Meie koostööpartnerite logod on läbi suve nähtavad Südamesalu posteritel ning teekaaslasi tutvustavad tekstid jäävad igaveseks Südamesalu raamatusse.
*
Väikese Ingli sõnum märtsikuuks 2017:
Kohtumised, kokkusaamised, kokkulepped ja kohtamised – need on meie peamised tegemised terve märtsikuu.
Ka kõige kodusematel inimestel tuleb nüüd tegemisi ja toimetamisi. Kes tormab kokkusaamisele titevankriga, kes peenes ülikonnas, kes metsakummikutes. Kõik siblivad ringi ja kõigil on kuskile kogu aeg vaja minna ja midagi kokku leppida.
Meeldiv on selle kõige juures see, et kõik kulgeb stressivabalt. Kuigi on kiire, siis jõuab ilusti. Kuigi on tegemisi palju, saab kõik tehtud.
Väga palju on sel kuul ka juhuslikke trehvamisi. Meie teed ristuvad vanade ja uute tuttavatega.
Põgusast tänaval trehvamisest võib sündida pikaajaline koostöö või lõkkele lüüa kõikehaarav armastuslugu.
Igavaid ja ühetoonilisi päevi sel kuul ei ole. Ikka me näeme kedagi, kuuleme kellestki, satume millegi uue keskele.
Märts tahab näha liikumist ja seda ta ka saab. Me kõik liigume ja toimetame. Peamised tegemised on küll sel kuul kokkulepete, lepingute ja eeltööde tasemel, aga suur osa meie selle aasta suurematest töödest/tegemistest saabki kokku lepitud just märtsis.
Paljud tegemised on siiani takerdunud erinevate inimeste või sündmuste puudumise taha. Nüüd märts toob kõik vajaliku. Kohtume kellega, kus vaja ja millal vaja.
Pea iga päev saame kellelegi õhinal öelda: tead, keda mina täna trehvasin!
Märts toob lahenduse ka vanadele, pikaajalistele umbsõlmedele. Kellel on takerdunud eraelu, sellel toob märts lahenduse uute inimeste või uute suundade läbi. Kes pikalt otsinud oma kodu, aga no ei leia lahendust, siis nüüd tuleb. Tulevad ka vajalikud uued töökohad või lihtsalt uued kohad, mida ammu otsitud.
Omajagu on ka kolimise tähe all liikumist.
Kes kolib oma unistuste koju, kes teise riiki uusi kogemusi saama, kes uue armastuse juurde, et ühine elu rajada.
Mõni kolib ka naaberkabinetti, sest veebruar on toonud ametikõrgendust.
Üks omamoodi tasakaalustav maik liikumiste tulvale on märtsis ka. Me nimelt unistame sel kuul palju rohkem kui tavapäraselt. Räägime oma unistustest, arutame neid vahel isegi juhututtavatega ja planeerime neid suisa nagu päevakava.
Märtsis tunduvad unistused käegakatsutavad ja kuu lõppedes saab nii mõnigi meist aru, et seda nad ongi. Unistused on meie palved ja palvetele vastatakse alati!
Facebook



















