Facebook
02. september 2017
29.august – 2.september
Selline lugu.
Vestlesime Alexisega pikalt soovide jõust, programmeerimise hõrgust tehnikast, oma unistuse elamise järjekindlast metoodikast… Ja eilsel tarkusepäeval kuulsin keset kirjutamise-aktuste-majapeo kaskaadi TRE-raadiost kutsungit sms-i abil endale laupäeva õhtuks Paidesse Saragossa-bändile pääsmed saada.
Mitte kunagi varem pole ma üheski sedasorti mängus osalenud.
Lühinumber jäi kuklasse tiksuma, ehkki ma pole üldse numbriinimene.
Otsustasin, et on aeg meelelahutusest osa saada sedasi, et ükski mu laps ega ma ise seejuures laval pole. Lihtsalt lustida paluks.
Tippisin sms-i – ja seda ära saates TEADSIN.
Nii et veerand tundi hiljem raadiost oma nime kuuldes polnud ma isegi mitte üllatunud – ütlesin Robile, Indile ja tema sõbrataridele täiesti rahulikult, et homme läheme Paide linna peale laiama. Ja hakkasin südamest, kergenduse ja rõõmuga naerma.
Kosmos töötab, sõbrad! 😀
Universumis toimuski pööre – õieti küll minus eneses kõiksusega suhestumisel – läbi vabastava naeru.
Realist-pessimist ütleks, et olin üksöö Eksitaja küüsis. Muinasjutumeelik optimist ütleb, et Soone majavaim Aabram tõi mind mängeldes sinusoidi põhjast, kuhu suvehooaja lõpu pingelangu pidi uisutasin, lustaka lupsuga pinnale ja Fööniks tõusis tuhast.
Ühel õhtul, kui Paul ja Brigita istusid saunalaval ja meie olime juba tunnikese tudunud, hakkas elutoas helisema lauatelefoni äratuskell, mille olemasolugi ma ei teadnud. Südaööl. Kooberdasin kottpimedas Aabrami kojas hommikumantlini, et hämmastav tirin tuvastada-vaigistada – ja jäin hetkeks aknast kirgast tähistaevast vahtima. Ukse poole kulgedes… läksin täpselt vastassuunas. Kõigepealt takerdusin lootusetult ülikondadesse, siis pennide peale kuivama toodud voodilinadesse. Misjärel jõudsin endale üllatuseks riidastatud lastelaagrite-madratsiteni – saamata aru, kas need on vasak- või parempoolsed madratsid. Kui olin peaga vastu korstnajalga põrganud, sain aru, et majavaim oli mind toa kaugeimasse nurka mängitanud. Kobasin end uksele lähema madratsiriida juurde – ja hakkasin tasakesi naerma. Lasksin targu käpuli hetk enne seda, kui ukerdasin Meta-valmistatud ohutise alt läbi – see õõtsub keset Aabami koda tala küljes – ja tutistas mind kergelt juustest, mitte ei jäänud rangidena kaela 😀 Kui mööda vaipa ukseni käputasin, naersin juba homeeriliselt. Ärganud mees ei söandanud tuld põlema panna – täädutan alati tähtsalt, et näen pimedas 😀 😀 😀 Ja kui noorsugu all küsis, mis lahingut mummi üleval pidas, oli mu lastekamba lõua otsas selle saaga lõpetuseks naerupisarate tilk. Aitäh 🙂
Aitäh leedi Suislepale vestluse eest tema nõiamajakeses – eriti puudutas mind Planetaarne kuninganna, kellega meil Maie raviruumis sügav silmside tekkis.
Mu enese kodu laadis kõrgemale vibratsioonile foto-loits. Lasin papa Tammikul järjekordse pildipaki fotodeks teha. Osad läksid seinale tapeediks, nagu ikka – muist laste albumitesse ja olulisest osast moodustus Altweski album, mis algab esimeste mustvalgete ürgfotodega ja lõpeb Südamesalu salaväega. Kui helge hetke pühitsemine piirdub nuhvli klikiga, on loits väga pisike. Kui tõmbad pildid arvutti, on pühitsus tiba tõhusam. Kui teed arvutti tõmmatud piltidest fotod ja paned nad albumisse-seinale, on loits täiuslik.
Indi täiendas seda maagiat omaalgatusliku puhastus-meditatsiooniga. Mu väike tütar – varsti minu pikkune – rookis omal algatusel oma toas kõik kapid-sahtlid tühjaks, sorteeris-likvideeris-renoveeris. Oikuiniihea sai.
Piisavalt hea, et hasartmüksunõukogule taotlust teha oli puhas ja kirgas – nii helge, et ehkki tegime teadmatusest mõned apsud, helistati Mailise-Indreku käsul meile nii haridus- kui kultuuiministeeriumist tagasi ja lasti vead parandada – mis tähendab, et meid võetakse tõsiselt.
Meie peale halastas ka Indi nuhvel – ta lasi selle aku tartupäevil nii kotti, et alles Telia esinduses hakkas hinnaline riist uuesti plinkima, laadis uuendused alla – ja on alles. Kuna olin juba valmis uue soetama ja vana kui surnt lehma edasi maksma, sain elluärganud nuhveldise kujul kingituse 🙂
Ja mitte ainult. Ühel hommikul, kui BrigiPaulid alles tudusid – nad on nüüd 3x öelnud, et enne tite sündi rohkem ei tule – ja on ülehomme Soonel tagasi 😀 😀 😀 – turnisin üle nende tassi järele, mida mul miskipärast para-tingimata otsekohe tarvis oli. Selgus, et selle kinkis Gribile mullu lahkunud Keava Laura. Tassiralli abiga tuli Laura Kohale. Esimeseks enesenäitamiseks Indi erna-retk Konnaga – enne lahkumist ütles loitsunaine, et näitab end meile konnade-sisalike kaudu, kui midagi olulist öelda tuleb. Sõpradega küla pealt trallamast tulles pimeda peale jäänud Indi ukerdas rattaga käsikaudu kodu poole ja kohkus kannili, kui hiid-kärnik ta nina eest õhku hüppas – ja teda kalpsadikalpsadi kodu poole saatis. See, et koos Rongaga leedi Suislepa juures Asju arutasime, oli juba loomulik – kommenteeris ja osales – Laura! – ja saatis mulle koduteele selgest taevast vöödilise kullisule. Mis on nüüd Dolly Partoni armatuurlaual.
Et kesse-misse Dolly? Meil on majapeos Belgiast maadpidi Maarjamaha sõitnud väärikas eas Golf, millesugustega tavatsevad tranduulida rullnokad – ja… mummi Saara 😀 Väärikas eas riista tuunides ja deroostefitseerides poisilikku vaimustusse sukeldunud veskihärra tegi temast Dolly Partoni. On näha, et proua on pruugitud ja parim-enne-piiril – aga nii püüdlikult kõbitud, et see on naljakalt liigutav 😀
Natukene teistmoodi naljakas on Brigitade kestev kulgemine liinil Rakvere-Soone-Tallinn-Soone-Narva… Heliaida kontsert Võrtsu ääres pidi olema viimane tite-eelne. Ja nüüd siis on 13.septembril, paar nädalat enne tibi tulekut neil Raplas kontsert… Mis siis ikka, kui vaja, pudeneme Soonel – ennegi siin varssu-vasikaid vastu võetud 😀
Alexise ja Evaldi kohtumine Telliskivis Aafrika-poe kõrval intensiivses vestluses toob vedunja Varnumi järgmisel laupäeval Soone-Altveski šamantrale. See fakt omakorda laadis puhastusriituse nii kutsuvaks, et meie trupi lapsed tulevad ka!
Ja tuli väga hea meel sellest, et sain mehele näidata, kuidas toimib intuitiivajakirjandus – Nahakoda külastades oli ta kaasas ja jälgis mu mälu ja voogude toimimist. Mille võttis kokku lausega: njah, diktofon on nõrkadele ja paber pehmodele 😀
Enne kooliaasta algust tegin Trinidadis kodule pai – üle 20kraadises sumetuulisniiskes õhtus talu korrastada on väga eriline elamus.
Kuni Indi tutvus oma uue klassijuhataja Veeraga, tegi mummi Saara salajase Raplasööstu iseenda jaoks – leppisin uueks nädalaks kõigis instantsides kohtumised ja soetasin endale hulga juuksekumme-klõpatseid – üks dekoratsiivsem-stiilsem kui teine. Neid asju tuleb teha üksi, mitte tütreharakatega koos. Siis on kindel, et pead ei tõsta märter-Dianalik ah-mis-nüüd-mina mentaliteet.
Indi jaoks kohtusime eile pärast Kehtna kaunite kunstide kooli avaaktust kahe kinumehega, kes tulevad meile MINA OLEN stuudiosse õpetama, ostsime talle kooliasjad, panime Altveski teadetetahvlisse materjalid – tühi tahvel on… tühi – ja sõime end kummuli.
Tarkusepäeva õhtuks oli mul kõik eelnevatel päevadel kogutu paberisse pakitud – ajakirjalugude teljed talletatud, noh – maja jälle lapsi täis – ja meel rõõmus. Nii rõõmus, et Kabja-Mati, keda mitu nädalat siia daamidele pediküüri tegema olen kiununud, lendas laivi.
Tajal olid esimesed sussid nii pikad ja lõhki, et ma ei saanud temaga enam sõita. Nüüd saan. Ja sain hakkama ka mürtsutava Sipsikuga. Värkisime kodus olevat triot õues, mitte Altveski seina seest siia allapanuks toodud saepurus – kuna Maruusja-Taja õõtsusid pärast sussituunimist minema, läks Sipsik ähmi ja püüdis mu käest minema kadjada. Ei saanud. Pärast lahingut ma küll ähkisin-tilkusin – aga kuna jaksasin poisi peaaegu külili keerata, oli ta lõpeks taltsas kut talleke – ja täna läheb talle esimest korda sadul selga. Aloha!
Olen piiritult tänulik kogu senise elu eest, tänu mille sinusoididele suudan Naisena Armastada nii, nagu ei kunagi varem. Mitte ainult oma Meest. Kõike ja kõiki.
*
Alxis: Sellel nädalal algab esimene sügise kuu. Varsti algav sügis veel toob meile huvitavaid sündmusi, sellest hiljem. Praegu aga ees meid ootab vaikuse periood võid isegi tunda tühjust. Lapsed lähevad kooli ja paljudel meist on palju askeldust, samas aga sa võid tunda, et nägu midagi puudub ja sa jääd vaikselt midagi ootama. Selline tunne nagu sa oled tee alguses ja seiklused pole veel alanud, need on alles ees. Kõik liigub sama rada, kuid mõistad , et viimne punkt on veel kaugel. Sinna jõudmiseks on vajalik veel tegutseda ja annab minna. Samas võivad tekkida ka kahtlused, kas viimne punkt on ikka see, kuhu sa tahad jõuda. Praegu on hea aeg, et taastada enda kaotatud positsioonid, taas mäkke minna, tõsta oma pead. On tähtis tunnetada enda ressursse, enda jõudu ja samas ka iseseisvust. Mõista, kas sa sõltud teistest inimestest või oled võimeline ise edasi liikuma. Kui sa hakkad otsima teistes inimestes toetust, kaastunnet ja abi see võib tekitada nendes ärritust ja vastupanu, ka sinul võib tekkida soov võidelda ja midagi tõestada. Parem ole passiivne jälgija, luba inimestel tegutseda, joosta ja askeldada, samas vaata ja ole tähelepanelik, kuid ära roni teiste inimeste juttudesse, kuula ja tee järeldusi. Keskendu tähtsatel asjadel ja ole nende suhtes asjalik ja täpne, ära luba pisiasjadel sind eemale viia. Ära kiirusta, tegutse etappidena ja samas ära kiirusta, et kohe saada tulemused: sa rahulikult jõuad kõike saavutada või saada. Ära torma. Sellega sa saad koguda jõudu, energiat ja ressursse.
Isiklikud suhted on paremad kui töö suhted, inimesed rohkem lähenevad teine teisele. Kergem saab lahendada konflikte, ehk järsku on võimalik leida lahendus. Hea on vaimne lähenemine ja teine teise mõistmine. Suhted sugulaste vahel võivad meenutada äri suhteid. Rahalised küsimused on kaootilised kuid omavad positiivseid tendentse, võivad tekkida uued raha teenimise allikad või näiteks seisakus olnud tegevus hakkab liikuma, kuid tingimusel, et sa oskad keskenduda tähtsatel asjadel. Samas võid tunda, kuidas rahaga on väga kitsas, kuid see on ajutine.
Tervis on parem, kuid võivad kiirelt väsida jalad, sind võivad vihastada katkised kontsad, kingad hõõruvad jalga, mõni laua nurk jääb ette ja jätab jalale lilla sinika või sa võid jalga väänata, ole ettevaatlikum, vaata kuhu ja kuidas astud. Mentaalselt me ju alustame uut teed, aga tee algus on alati raske olnud. Augusti viimasel päeval kindlasti luba endale midagi head, näiteks maitsvat kooki või midagi muud, sest see päev on külluse päev seega luba endale midagi head sa ju tahad, et küllus alati oleks sinu elus. Ja lisaks pisike viimane soovitus selleks nädalaks, parem mitte üritada parandada teisi inimesi, eriti neid, kes on sulle haiget teinud, parem astu samm kõrvale ja otsi neid, kellega sa tunned ennast hästi ja turvaliselt. Need on vaid üldsoovitused valikud teed sina ise
*
Septembri kuu energiad toovad meile asjade kiired loomist ja täitmist. On selgem näha seoseid mõtete ja sündmuste vahel. Sa ei saa märgata kuidas mõtted muutvad sündmusteks, sest see toimub kiirelt. Mõtete realiseerimine ja sündmuste toimumiste kiirus nagu viivad sind keerisesse, milles kogu aeg midagi toimub ja milles nagu polegi võimalik saada pausi. Paljud meist juba tunnevad seda tendentsi, kuna toimuvaid sündmusi on tõesti palju. Septembri kuu võib tuua pidevat kappamist ühest sündmusest teisse. Kui sa nende sündmuste jooksul, ise ennast ei peata, ei märka ennast, energiad toovad sulle pidevat tegevust, askeldust ja toimetamist, kuid need ei too sulle oodatud tulemused. Kuid siis kui sa oskad teha pausi, saad märgata midagi väärtusliku ja saad asetada tühja askeldamise väga kasulikuga. Oska ennast peatada ja puhata, puhkamise periood ei tule ise enesest, sina ise pead sellest muretsema. Kui soovid pidevalt tegutseda see on sinu enda valik, aga siis ära kurda, et elu on karm. Tasub ennast asetada esikohale ja lubada peatust.
Septembri kuu võib inimestele tuua uut oskust, ehk ühe sündmuse jooksul sa saad korraga lahendada mitu küsimust või koheselt realiseerida tulnud ideed ja sa ise ei märka kuidas sa seda oled teinud. Alles siis kui sa saad näha tulemused sa mõistad, et tegelikult korraga oled hakkama saanud mitme asjaga ja ka nendega, mis on näiteks sul õhus rippunud mitu kuud. Samas õppi ka uurima neid protsesse , millised mõtted olid sinul selle protsessi käigus, kuidas kõik toimis, millistes vibratsioonides sa oled olnud. Varsti sellised protsessid on loomulikud sinu elus, kuid praegu väga huvitav on seda jälgida. Samas ilmselt oled juba märganud, kui asi on õige kõik liigub ilma takistusteta ja sa saad kõike nii nagu vaja ja õigel ajal. Huvitav on jälgida kuidas sa ühe asja käigus saad korraga lahendatud veel seitse asja.
Septembris jälgi oma mõtteid, sa nagu saad võimaluse näha ja ära tunda välismaailmas seda mis toimub sinu peas. Kui sa valid deemonitega võitlemist sa ka saad seda välismaailmas, kui sa valid võitlemist ja sõda sa ka seda näed ja tunned. Samas sa saad jälgida kuidas sinu mõtted kajastuvad looduses, ehk mõtled päikesest ja päikese kiir tuleb välja pilvede vahelt, tuul hakkab järsku puhuma siis kui pähe tulevad mõtted muudatustest ja loodus nagu toob sulle kinnituseks muutuste tuule. Lihtsalt ole tähelepanelik enda suhtes. September toob palju uudiseid nendele, kes keskenduvad rohkem välismaailmale ja selles toimuvale, toimub pidev olukordade muutmine on võimalikud ootamatud pöörded poliitikas. Kui sa oled teadvustatud ja oskad hoida enda teadvuses “meeldivad ideed” sa saad reaalselt nautida seda, kuidas sinu mõtted kiirelt realiseeruvad ja kuidas kõik meeldiv hakkab sinu ellu tulema. See ongi Looja rezhiim mis varsti on sulle väga loomulik ja paari aasta pärast sa imestad, kuidas sa varem said elada teisiti.
*
“9.-10.september – Evald Piirisilla šamaanilaager
- Sügisest uus lavastus “Mina Olen” koos noortesuudio Mina Olen loomisega salongi.
Uue suve vesietendus “Merehädaliste pööriööd” on Soone Saara, Altveski Robi ja Reina meelelahutuse Regina koostöös sündinud!!!
Samuti etendus Sammalsalatarid Taevas&Maa keskuse jaoks.
Priitahtliku pritsimehe tükk Sõmerusse samuti.
Veebruaris 2018 Brigita ja Paul Neitsovi tribüüt Silvi Vraidile
Tiina Varatalu: Ma olen sulle värav sinu enda juurde.
Paraaduks.
Pääse pööningule, kööki, kabinetti, elutuppa suurde.
Ja tagauks.
Uks sauna, kuuri, keldrisse, tualetti.
Ja olen tara.
Punker tagaaias mille külge koer on pandud ketti.
Ja vahel olen auk su piirangute piirdes.
Ja okkaline põõsas.
Just sealsamas, kust viib värav maailma nii piiritusse, suurde.
Ma olen puu ja olen roos
ja tigu kes sööb roosi sisse auku…
Ja tähed ka.
Ja kuu.
Ja šokolaad.
Ja mängupüss, mis lubab küll,
kuid eal ei suuda teha ühtki tõsisemat pauku…