3. jaanuar

Soone talu mehitatud ekipaaž sõiduautol Volkswagen Passat sõitis läbi Tallinna Kuressaarde. Läbi Tallinna sellepärast, et Turja külla oma Kuuse tallu nimega Kaja Majutus soovis tulla ka kaunis ja sarmikas Kaja M-Kuris. Töistel ja elulistel asjaoludel lobisedes… unustasime Tallinnas tankida. Mistõttu bensiin lõppes 6 km enne Virtsut, Kõmsis Ranna rantšosse viiva tee otsas. Meie vehklemise peale peatunud autol polnud konksu ega kablat, ent autojuht Margo helistas Virtsu sõbrale, kes oli veerand tunni pärast kanistritäie bensiiniga meil abis. Vahepeal tühjaks läinud aku pärast tõmbas abiline Andres meid oma kablaga käima ka. Praam läks nina alt ära. Sadamas olime tänu sellele järjekorras esimesed. Sõime kõhud täis, hakkasime uue ringi praamile sõitma… Volkar ei käivitunud. Meie kõrval seisnud kaubik sai istme alt 2 sekundiga kabla, sekundiga selle meile külge, hüüdsime madrustele, et… Visiir löödi täpselt meie nina ees kinni ja praam sõitis minema. Kolmanda praamiga läksime. Aga tänu sellele tsirkusele ei jõudnud ma pärast endise sulase Aare viimist tema ema juurde Kuressaarde ja Kaja viimist Valjala taha enam viimasele praamile. Lobisesime kella neljani, koju tulin hommikuse praamiga. Ning tänan südamest Kuusemäe talu sulast Elarit Ohekatkust, kes seni Soone talu lapsi, loomi ja maja hoidis.

4. jaanuar

Raamatupidaja Margot korrastas OÜ Kati Murutar elusat ja elutut vara ja arveid. Tulemus – firma korrektne ja pedantne üle andmine pojale läks mulle maksma enam kui kümme tuhat eesti krooni, kadunukest.

5.-12. jaanuar

Kaja M-Kuris saabus seoses talveperioodi kliendimõõnaga Saaremaal Soone tallu suurpuhastust tegema. Ajasime koos temaga mööda Rapla ametiasutusi elektri ja telefonide, prügiveo ja muude teenuste üleviimise asju OÜ Kati Murutarilt OÜ Aabrami Hobulausujatele. Soone talu rentis Volkswagen Passati Kuuse talule.

Tellisin erametsa konsulent proua Ehrpaisilt Soone metsale uue hooldus- ja raiekava.

Seoses Facebookis tehtud perekonnaseisu muutusega sattus meediasse fakt, et Soone talus on nüüd ainult perenaine. Selle peale saabus üle 20 sulasepakkumise.

Valisime sisetunde järgi Tartu mehe, kes on merd sõitnud, kokk, hobusemees, koerte dresseerija ja ehitaja. Ta saabus 12. jaanuari lõuna ajal, vaatas kiire pilguga meie talu üle – ja asus ilma ühegi küsimuse ja käsuta tegutsema.

13. jaanuar

Soone talu naiskond Kati ja Minni sõitis Tallinnasse “piimaringile”.

Kõigepealt andsime Kaja tütrele Adeelele üle Soone talus pidevalt ohus olnud tšintšiljapaari – meil on nii palju kasse ja koeri, et iga tšintšikute vabaduspüüe võrdus surmasõlmega. Loomakesed osutusid Adeelele kingituseks juhieksamite eduka sooritamise puhul.

Seejärel ostsime Nordea Finance´ilt välja meie talu väikeveoauto Isuzu D-MAX.

Hullud või? Ei, see oli ainus võimalus seda jõulist ja teenelist sõidukit oma talule säilitada ja mitte surnud lehma maksma hakata.

Auto oli liisitud sellele firmale, mille pojale üle andsin. Selge, et sealt tulnuks liising mu praegusele firmale üle tõsta. Kuna ma aga polnud praegusele firmale piisavat käivet tekitanud, polnud see liisimiseks pädev. Auto tagasiandmine liisingufirmale tähendanuks, et esiteks mul poleks enam talule ülivajalikku väikeveoautot, teiseks jäänuks mulle sada tuhat erinevaid intresse-trahve surnud lehma maksta ja kolmandaks poleks ükski liisingufirma mind pärast enam tõsiselt võtnud.

Mul oli plaanis Liu müügist saadud mõnisada kasutada kodulaenu tagasi maksmiseks. Absurdsel kombel ei saanud ka seda probleemitult teha – ehkki kõik mu teenistusvood käivad läbi swedi, tuleb laenulepingu ümbertegemisel arvesse üksnes uus firma – seda aga ainult juhul, kui ta on töötanud vähemalt poolteist aastat.

Niisiis ei saanud ma kodulaenu lepingut muuta ega autoliisingut uuele firmale üle tõsta. Järelikult oligi nõiaringist väljumise ainus lahendus auto väljaostmine. Swedis kontrolliti mitme mehega, kustkohast pärineb mu ülekandesumma – Jausa talu müügijäägist, mis jäi pärast kõigi võlgade, hobusteostude, varustusesoetamise ja väikeinvesteeringute sooritamist – siis kontrolliti, et mina olen ikka mina, ehkki dokumentidel olen poole seljani juustega ja nüüd absoluutselt kiilakas, misjärel kummardati ja naeratati. Mulle meeldib, et asjad on nii turvalised.

Misjärel veetsime Minniga tõhusa tunni Zone Medias aabramihobulausujad.ee majutusteenuse kohendamise-vahetamise-taaskäivitamise müstilises maailmas – väga lahe ja muhe meeskond on neil seal.

Enne seda, kui Peteriga tegime läbi sama protseduuri, mis 13. augustil – aga nüüd vastupidises suunas – viis Kersti meid Elevanti teravat einet võtma ning see tegi üpris sünge ja valuliku ürituse väljakannatatavaks.

Jürile Farmplanti ponile ja eeslile sobivat western-varustust ära tooma – välja sai see juba detsembris ostetud – jäime 10 minutit hiljaks, sest Tallinnas on teatavasti liiklusummikud.

Aga kodus oli soe söök, köetud maja, hooldatud loomad, rahu ja vaikus – aitäh, mõisavalitseja!

14. jaanuar

Kirjutasin ajakirjale Naised loo, kus viimast korda oli kaasnevate fotode autor Peter.

Registreerisin Isuzu Rapla ARKis ümber – jälle vanas rahas tonnikene läinud.

Käisime mõisavalitseja Tarmoga esimesel visiidil Kuusemäe talus, et sõpradega jagada tema valmistatud toitu, mis on pööraset hea – aga mida sai kangesti palju.

Arutasime mõlema talu minevikku, olevikku ja tulevikku ning visioneerisime võimalikke tulevikuplaane.

Firma Külmaline parandas väga korrektselt ja operatiivselt konditsioneeri, mis hoiab Huko Hiiemäe raamatukogu tallipealses seminariruumis õiges soojuses-kuivuses. Kliimaseadme rikke põhjus oli see, et ta oli installides jäänud talverežiimile seadmata ning kast jäätus seestpoolt ära ning tõkestas tiiviku.

Vastasin kümned kirjad, puhastasin e-postkasti, tasusin igakuised kalõmmid.

Kristo Kotkase abiga saime telefoniteel taas funkama aabramihobulausujad.ee haldamise, millega oli seoses ühest emafirmast teise üleminekuga juhtunud tuhat imet.

Saabus peretütar Reti, mispuhul Tarmo küpsetas vägeva õunakoogi.

15.jaanuar

Peretütar Reti haldas talu seestpoolt, mõisavalitseja Tarmo rassis nii väljas kui sees.

Meid külastas Varbola ajakirjanduslik-kollegiaalne esindus Piret Linnamäe isikus.

Soone talu naiskond Kati ja Minni sõitis Suurupisse Kersti Männiku sünnipäevale.