26. oktoober 2017
25.-26.oktoober
Iga esimene lumi on ESIMENE. Iga torm on kordumatu. Iga hingetõmme on PALVE. Ja elu ongi ilus – päriselt ka 🙂
Kus mu lumelabidas ongi… Lumelabidas oli täna tunnistajaks, et inimesed suudavad võimatut. Ehkki miskid hämmastavad eksinud-ootamatud saabusid katkematu jadana täna Soone õuele, sai maja koristatud, tall puhastatud, tormijärgne karjuselindi lappamine sooritatud – pesud ja puud ja määd ja kanad niikuinii. Kanu talveks aedikusse sulgedes selgus, et kaks oli jälle puudu. Nojaa, aga kuus pluss kukk on ju alles. Loodus, elu, seaduspärad, leppimine – ja kõik need teised teemad.
See on meie oma valik, kui elame seitse elu ühes. Kas tõlgendada äraoldud päevadele järgnevat materjali korrastamist, kodu silitamist ja loomade kallistamist hullumaja puhvetina või tõotatud maasse, on oma valik.
Eile hommikul vedasime mehega – kuni Volli-auto oli ülevaatuses – pooled lapsed Soonelt Dollyga Altveskile. Valmistasime seal vihinal ette mitmetunnise koristamise-kütmise – jätsime lapsed tegutsema ja kaapisime esinemisretuuside-banaanide järele. Seejärel teine pool lapsi Soone hobunakoplist Altveskile, mees ülevaatusest tulnud autole järele – Robert viis teise ekipaaži Volliga Loovuskosele – ja sellest kujunes Roberti katsumustepäev. Saara-moor oli talinas toidumessil ja mees koges, mis tähendab alalisliikuv, uksi lahti jättev, sööv ja sädistav, küsimusi esitav, su voodisse pugev, soojust ja hoolimist otsiv lastekimp. Sa vastutad selle eest, kelle oled taltsutanud 😉
Minul oli vastutada Hagudis Dolly Partoni ketsivahetus – autasuks tutvumine endise žurna-kolleeegi, koerapüüdja Reinu ja tema peni Bingoga, Iisraeli-teele asutanud kohvikuemandaga – millele lisandus tänane ootamatu Iisraeli teadlase visiit Soonele 😀
Ülemiste keskuses kohtusin kamraad Hansuga ja otsustasin uipu-kulukate särkide tellimise asemel noortestuudio õpetajatele maksta. Lennujaamas finišeerisin detsembrikuiste lennupiletite kättevõitlemisega Turkish Airwaysilt. Toidumessi otsisin esmalt Lauluväljakult – ent sain lõpeks ikkagi messikeskusele pihta 😀
Niilod-Kracht-Rutiku – mitu huvitavat tooteleidu ja tuhat mõtlikupoolset olla-mitte-olla mõtet tekkis – neid jagan Nopri kodukal, mitte Tallinna televisiooniga, kes mööda vahekäike rännates intervjuude eest kolm sotti üritas kasseerida… Kõik tahavad elada.
Ka kodus, kus lumetuisu käest hobud talli sooja viisin – tundes nendega kohtumise üle mitmekorset kergendust ja tänu, kuna talinateel tuleb edasitagasi 2x Tõdva-Nabala ristist mööda sõita ja seal rekka ette jooksnud kolme hukkunud täku peale mõelda – või mitte mõelda – mis ei õnnestu…
Küll aga hakkab etendus “Mina olen” ilmselgelt õnnestuma.
Vaatasin eile pärast talinapäeva meie noortestuudio proovi – mis hakkab juba täitsa etenduse moodi välja nägema, kui mina kah oma enese kirjutatud tekstid pähe saaksin 😀 – ja sain lummatud.
Järsku. Puusalt. Lambist. On meie lapsed jumalikult tantsima hakanud.
Virgo – meie peatselt valmiva lavastuse latinopoiss, peruu indiaanlaste järeltulija – peabki üha tantsima-tantsima-liikuma-lendama-tantsima – see on tema stiihia. Selles elemendis on medeküla noormees üleni tähtede taga ära, keskendunud ja õnnelik.
Inimesed, me teeme ehmatavalt õiget asja…
Stuudio proovi järel vedasime mehega rööbiti lapsed laiali – jeee! Mõnel hetkel on üsna hea, kui neid päris nii palju korraga pole 😀 – kodus oli mehe rida kütmine, minu rada mu kullakallite loomade talitamine – ja hämmastavalt vara tuttu keeranud noorte parvest väljununa pilvedealune sööminesööminesöömine… Sesmõttes, et kogu seriaali aja ma sõinsõinsõin 😀
Ja ärkasin öösel kell 2 selle peale, et vaatamata ülitihedale päevakavale – tantsud-tekstid-möllud – küpsetas ikkagi keegi saiakesi 😀 Mu 15aastane poeg mõistagi. Tegelikult sedasorti kella kahed – poiste küla vahelt otsimise asemel, mis oleks ootuspärasem – saiakeste lõhna ja maheda podina peale ärkamised – kuulub rubriiki Elu õied… Nagu ka lumetormile vastu pidanud katus.
Jah, Eidapere ekskursantidest jäid nende puurirotid Altveskile… ootan veel veidi, enne kui nad lahti lasen 😀 Tõsine töö on olnud sekkumisest loobumise õppimine.
Kirjutatud on…
Olen oma tütre sünnitusesaaga üle nüüd üsna pikalt – aga selle eest pidevalt – mõelnud.
Tulemus on lihtne ja lühike.
1. me ei saa oma laste eest ei otsustada, valida ega sünnitada – kui väga me neid ka aidata tahaksime
2. see, et ema sünnitas oma lapsi 1-3 tundi, ei tähenda midagi – on suhted ja seosed, mille tõttu tema tütred sünnitavad 1-3 ööpäeva – ja see on iga sünnitaja ja sündija vaheline diil
3. mis ka ei juhtuks ja kuidas ka keegi millessegi-kellessegi suhtuks – oma ja kallite tervis kaasa arvatud – üksteisest ja omavahelisest karmapõletamise võrgustikust mei ei pääse.
Kuniks elu.
Ei muudkui et Ho’opono’pono…
https://www.youtube.com/watch?v=mJLSkopnxj0
*
Hingedepäev tuleb Soone-Altveski vikerkaaresillal selline:
Lavakardinat maalima ootab maestra Marje Berlokko KÕIKI noortestuudio lapsi – ja teisigi Kuusiku-kandi ja Rapla ümbruse noori, kes soovivad meie koosloomes näidata, mismoodi näeb MINA OLEN välja nende pintsli-kanga-akrüülvärvi ühistöös.
Vahendid meie poolt. Oma isiklik hingedepäeva künnal ja loovus on igaühel endal kaasas 😉
*
Mardilaupäeva õhtu Punamütsikesega hakkab käima nii:
Liina Meta Kuuskman – Eesti maausuliste väike vägev Ema – mängis suvelavastuses “Südamesalu salavägi” keskeakriisis Punamütsikest.
Tavaelus on ta professionaalne grimmikunstnik-harrastusnäitleja-õpetaja, kes on võitnud kõik Soome grimmikonkursid, kus ta vähegi osalenud on – ning peab Sõmerpalu kandis Taga-Sämi külas esivanemate rehielamus kitse- ja sepatalu.
Mardiõhtu grimmitundi ootab Punamütsike lisaks noortestuudio MINA OLEN noortele ka nende vanemaid ja sõpru.
Võimalikult ohtrasti oma vahendeid kulub meiepoolsetele värvidele lisaks väga ära.
Näovärvimiseni!
*
Ja siis selline lugu.
Soone talus on valmimas ainulaadne püstkoda – põdranahkadega kaetud. Esimene ring põdranahku on paigas. Teise ringi 8 nahka olemas – Evaldi väitel on vaja veel 10-12 nahka.
Need 8, mis on olemas ja lebavad Soone õuel loomade-lindude käes puhastuses, paneme üles 11.novembril – samal ajal higitelki küttes.
Ühe nahaga aga on selline lugu, et… otsime seekordsel tseremoonial sõnastust, milline-selline.
Kuusiku kandis tabamuse saanud põder jooksis haavatuna Südamesallu.
Sealt välja. Ja suri jõe ääres. Loovuskosel.
Koos pooleaastase kutsika-Chickiga tema maksast õhtusööki süües – maks kingiti nahkadele pealekauba – jahimehed on helde rahvas – pidas Saara aru, mida nüüd teha.
Südamesalu on pühitsetud verevalamiseta-vägivallata maalapiks.
Kas nüüd on muinasjutt lõppenud?
Põtrade arvukust on vaja piirata ja püstkoda saab nahkkattega võimas ja eriline.
Evaldi soovita jääksid need nahad, mida koerad-kanad-tihased nüüd sõbralikult koos puhtaks nokivad, lihtsalt metsa. Aga…
Surm Südamesalus…
Mida ja kuidas puhastada? Milline tee valida?
Oleme teravalt ja pidevalt Ristteel. Vähemalt seitsmeharulisel hargnemisel. Pidevalt.
*
Kõik siin ilmas on kõige ja kõigiga ühenduses.
Soone talu ja Kuusiku Altveski on küll linnalollustest ja tohho-tilli-ja-tollivalitsusest eemal – aga meie kodutalu ja kultuurikeskust puudutab sitisõgedus vägagi – pseudoga peedistatud peremees toob neid jurasid paratamatult mini-metropolist siinsesse päris-maailma kaasa – krdikrt…
Hukkunud täkud. Kes meenusid mulle ka siis, kui Röa küla Soone talu asemel siia sattunud – näiliselt eksinud DHL-veokit juhiga siit õuelt välja kaevasime, tema väike poeg kabiinist piilumas. Võimalik, et kui see rekka poleks siia sattunud, oleks midagi väga valesti läinud.
Oletatavasti oli kõigevägevamal ka sellega mingi plaan, miks ta mulle siia järjekordsed mustlastepildistajad saatis… Kui Roald tuli mullu siia mustlassaadet tegema, helistas tund varem Kohilast, et ta nüüd tuleb. Täna helistas mees, kes minuga sel reedel, kui Tervist, Aafrika! poes müüja olin, tutvust sobitas – ja teatas, et on tunni pärast siin. Kaasas Iisraeli teadlane, kes uurib kõikjal siin planeedil mustlaste elu. Mida hekki…
Lõpmata sümpaatne naine oli. Sai kohe aru, et mummi Saara on teoreetik, mitte geneetiline praktik – ja külmetas päikeseväraval jalad ära. Mina sukeldusin esimesel võimalusel tagasi õue – boksid-lumed-hobud-kanad – ja õnnistasin iga liigutusega võimalust olla füüsiliselt aktiivne. Jätab ellu. Jummala eest. Laeb maha ja üles ja tagasi – ja kuhu iganes – igatahes toas kükitades ei saaks nii sujuvalt kopse klaariks ega ka sellest vabaks, et täna eksisid lisaks muile rändajaile ka siitküla nõelravija Lilleste kunded oma uipu-limodega mulle siia Dolly ja Volli vahele. Mis toimub?
*
Ristteed. Koos valikutega. Mis mõnel juhul päästavad, mõnel juhul hirmutavad. Aga hirm kardab kõige muu hulgas nii iseennast ka armu.
Olen püüdnud hirmunud inimesele toeks nii Alexise, Stella Shakti, Helve Pärna kui iseenda kanaldusi saata ja-või ette lugeda… Ei. Hirm kardab.
Järelikult on valgustööliste kohustus nii palju armu iseendast kallitele pulseerida, et hirm transformeerub ka väljaspool meeid.
Mida rohkem hirm vastu punnib ja jonnib, õiendab ja salvab, seda nõrgemaks ta jääb – häiritud hirm tõmbab saba jalge vahele – ja laseb meie kallid lahti.
Ka siis, kui nad ei loe ega kuula.
Valged võidavad. ALATI.
*
Sama kinnitab ka Alexis: Meie planeeti katavad suured energeetilised lained, mis tõstavad Maa ja inimeste vibratsioone ja muudavad kõike. 22.10 jälle tuli uus võimas energia ports. Tundlikud ja muutlikud on meie emotsionaalne ja füüsiline seisund. Tuleva energia sagedus on selline, mis lausa peseb välja sinust kõike mis pole kooskõlas selle energiaga.Sellise totaalse puhastuse käigus on vajalik tugev orientiir, millest sa saaksid kinni hoida, et mitte astuda kõrvale oma teelt ise endani.
Alustan sellest, et elus on olemas vaid kaks energiat. Hirmu energia, mis tekitab kokkutõmbumist, eemale tõukamist ja sulgumist. Armastuse energia mis tekitab laienemist, kiirgamist, ühinemist. Kõik muud energiad, näiteks: viha, elutüdimus, masendus, igavus, heldus, vapustus, innustus on vaid hirmu ja armastuse energia variandid. Kuid need kaks energiad on nagu kokku sulanud. Mida rohkem on sinus hirmu, seda vähem armastust, mida rohkem armastust seda vähem hirmu. Uues energias võitlemine hirmudega on mõttetu, tuleb laiendada armastust.
Praegu me elame sellistes energiates, kus iga sekund me loome oma elu. Uues energias kui sa elad läbi või tunned mingit hirmu ja lisaks sa otsid võimalust oma hirmust vabaneda sellega sa taas lood ja suurendad oma hirmu. Praegu elu ime, kingitus ja heldus on selles, et kohe nüüd sa saad teha valiku armastuse laiendamiseks. Selle asemel, et olla negatiivses seisundis sul on võimalik laiendada oma armastuse allikat. Inimese aru pidevalt saeb saepuru ja ei luba tõmmata ennast välja kannatustest ja illusioonidest ja märgata oma elus need hetked, mis on väärt tänulikust. Palun mõtle ja mõista, et pole olemas muud võimalust vähendada sinu elus negatiivset, kui sa ei suurenda head ja positiivset.
Armastus on kõiges ja kõikides Jumala osakestes, kuid mäng julmas duaalsuses sulges armastuse ukse. Nüüd tuli aeg taas avada see uks tegevustega , mis aitab tunda higelist soojust ja tunda rõõmu. Tuleb alustada endast ja kui sa oskad soojusega suhtuda endasse, andestada ja võtta vastu ennast sellisena nagu sa oled, sa saad teha sama ka kõige muu suhtes. Armastada ennast võib olla pole arusaadav inimesele, kes elavad pidevas rahutuses ja pabinas. Armastusega enda vastu saab teha ka lihtsad olme tegevused: Nautida hommiku jooki, imetleda taevast, loodust ja loomi, armastusega valmistada sööki või hoolitseda enda keha eest. Naerata, toeta ja ole tänulik ise enda suhtes. Kõik see avab armastuse ukse. Iga päev pööra ennast enda poole ja endas oleva armastuse poole.
Iga tekkinud probleem (k.a tervise häired) on hirm, hirm on armastuse ja rõõmu puudus. Kõik sõltub sinu valikust, kas sa tahad teha need pisikesed sammud enda poole. Millele sa suunad oma tähelepanu, see ka tuleb sinu ellu. Sõltumata kui palju sinu sees elab hirmu ja ohtu, kui sa suunad kas või pisikese tilgakese tänulikkust enda, oma elu poole ja inimeste poole, kes aitasid sind mõista, et sa oled väärt enamat, see pisike tilgake kunagi muutub suureks ja tugevaks puuks. Suunata oma tähelepanu suudad vaid sina ise, mitte keegi ei saa teha seda sinu eest, mitte keegi peale sinu ei saa avada sinus armastust. Sina oled looja ja sina saad valida kas mängida hirmu mänge või ikka mõista, et praegu kõik sinu mõtted kiirelt loovad. Kui sa mõtled, et elu on halb sellega sa kohe lood endale „halba“. Kui sa ennast haletsed, siis kohe on loodud tingimused, et sa enesehaletsemine kestaks veel pikemalt.
Ma kutsun sind valima armastust! Eriti siis kui sul on paha, keeruline ja raske hingata, kui sa tunned hirmu, ütle endale: „Ma täielikult armastan ja võtan ennast vastu“ ja kohe tee midagi, mis loob soojust sinu südames. Sinus armastuse avamine, ei toimu ühepäevaga aga õppi olema tänulik iga hetk oma elus, ole tänulik, inimestele, tingimustele. Kui sa ei täida armastusega iga minuti enda elust, siis asemele kohe tuleb hirmu energia. Kui enda hirmude, kahtluste, ebameeldivuste asemel sa suunad enda tähelepanu tänulikkusele ja soojusele enda suhtes, see varsti annab sulle jõudu, sest sa valid elu täis armastust ja valgust.