3.-4.jaanuar

Mõnikord ei pääse Teelesaatmise tseremooniatest. Sest ei pea. Sest mõtluspeatust on vaja.

Kui ma oleksin eile meie kärgsõrghärgpere logistilise fiasko peale sedasi vihastanud, nagu aastatagune mina, oleksid päris kindlasti olnud ka minu, mitte vaid täna Teele saadetud mehe, mu kuldse kallima noorpõlvesõbra lähetamine. Tänane mina kasutas nelja ootamatult – seega eriti oluliselt – roolis veedetud tundi stuudionoortega tekstiproovi tegemiseks.

Nojaa, aastatagusel minul polnud ei stuudiot, kultuurikeskust ega… mis mul üldse oli?

Eluülikooli eelmine kraad. Surnuks vihastamine on lihtne. Vihastamata jätmine on aga pidev ja pühendunud õppimine, mis eeldab Õpetajat – kes ise sageli ei teagi, et ta on Meister ja teejuht.

Kui ma poleks aasta tagasi tütarde tahtel tantsulkale läinud, ei teaks ma, kui oluline on südamehäälele kuuletumine isegi siis, kui see näib sõge ja tavatu. Sest enamasti me ei mäleta hingedevahelisi sealpoolseid diile. Täidame käsku ja lepingut isegi siis, kui see on valus ja vonklev kaksikheeliksi kosmiline kulgemine. Siis eriti. Ja ristsõnamõistatustes on “tavatu” teise sõnaga IME.

Ka siis, kui vahepeal on painav-rabe mõistmatus, paikaloksumise rapsimine, poolesajandilise elukogemuse sleppide lahtiharutamine ja lahustamine.

Autasuks selle lakkamatult voogava töö, kuulamise, alistumise ja õppimise eest on Armastus.

Selle tiivul rajatakse muinasmaid ja rännatakse ümber maakera, tervitatakse sünde ja lepitakse lahkumistega.

Mu armastatu noorpõlvesõbra viimse riituse toimetas Preester, kelle talitus oli meisterlikem-helgeim-teadlikem-taktitundelisim monoetendus, mida ma eales näinud olen. See aitas unustada, milline karm konveier on krematoorium. See teitas uusi ja tugevdas seniseid südame- ja silmsidemeid. Ja kinnitas Teadmist, kui õige on olnud kirgaskarmilt pöörane Kuke-aasta. Tänan!!!

Tänan teekaaslasi eilse ootamatu – seega üliolulise 4 maanteetunni jagamise – ja sellele järgnenud tänaste tunde-taju-teadvustamise kohtade eest.

Elurütm roolis-proovis-roolis-proovis-matustel-roolis… on loomulik.

Hobused jäänud pika näoga järele vaatama.

*

Otse loomulikult järgnesin kohe nende sõnade kirjutamise järel Vend Raigo Kaljuste leheküljele Mina Olen Meister:

Tea, et sa ei ole sellel lehel juhuslikult!

Meis kõigis on sisemine meister. Isegi kui me ei suuda teda veel tunda, kogeda, kuulda või näha, on ta olemas ja ootab vastuvõtmist.

See leht on loodud meie kõigi jaoks, kes soovivad kogeda siirast rõõmu, tingimusteta armastust, sügavat rahu, meelte selgust ja sisemist vabadust. Need ongi ärkava või juba ärganud meistri kvaliteedid. Samas ei tähenda see, et me ei koge enam valu, kurbust, haiget saamist, pettumist, frustratsiooni, viha, ägestumist vms. Pigem vastupidi, kõik kogemused intensiivistuvad ja võivad ilmneda isegi samaaegselt või siis väga lühikese aja jooksul. See kõik viitab sellele, et meie sisemine meister on ärkamas! Temale pakub kogu see protsess suurt rõõmu, põnevust ja naudingut, kuid meie inimlikule osale, on seda kõike tihti liiga palju. See on justkui pidev sisemine võitlus, elu täis vastuolulisi tundeid, mõtteid ja kogemusi. Just seepärast otsustasin luua selle lehekülje (energeetilise ruumi), et me kõik üheskoos saaksime olla üksteisele eeskujudeks, toetajateks ja julgustajateks, sest teekond valgusesse käib alati käsikäes pimedusega.

Plaanin sellel lehel kirjutada oma kogemustest, taipamistest ja mõtisklustest ning ootan ka teie postitusi, kommentaare ja küsimusi, et leida neile siis koos ka vastused. Loodan aktiivsust kõigilt neilt, kes neid ridu lugedes kogevad äratundmist ja märkavad sarnasusi enda elus toimuvaga.

Ja veel…

2011 aastast alates olen vastu võtnud ja kirja pannud sõnumeid erinevatelt hingedelt, vaimudelt ja energeetilistelt olenditelt. Need sõnumid on olnud imelised, kosmilised, mõnikord jahmatama panevad, kuid alati õpetlikud. Siiani olen seda teinud enamjaolt endale, vahest harva ka mõnele heale tuttavale, kuid nüüd tunnen, et on aeg “kapist välja tulla” ja astuda sellele avastamise, lubamise ja avanemise teekonnale koos kõigi teiega. Julgus ennast avada ja kõike vastu võtta ka siis, kui on võimalus saada naeruvääristatud või teiste pahameele osaliseks, on vajalik, sest läbi selle kasvab meie sisemine tugevus, mis omakorda aitab meil jõuda tõelise vabaduse kogemiseni meie sees.

Usu, et sa oled meister ja tea, et see on nii!

*

Iidne Kuusiku Altveski peab kolmekuningapäeval majesteetliku hoone saalis, veskisillal ja Südamesalus mitmekordset pidu.

Täpselt aasta tagasi tuli MTÜ Ingli Puudutus paljunäinud vesiveskisse rentnikuks.

Talguteseeriaga puhastati-korrastati ajastute taak sõpruskonna väel nii jõuliselt minevikku, et maikuust alates on Altveskil toimunud kontserdid ja koolitused, maalipäevad ja etendused. Septembris alustas noorte soovil koos tantsimist-näitlemist-laulmist-loomist noortestuudio MINA OLEN.

6.jaanuaril kell kuus õhtul kutsume sõpru-sugulasi-teekaaslasi Altveskile nii uut aastat tervitama kui koosloome algusest aasta täitumist tähistama.

Meie ilutulestik veskisillal on vaikne loits. Teenivad Anu Pahka ja Eevald Piirisild.

Meie mõtlus Südamesalus saab rõõmsalt pühalik.

Salongis tantsivad külalistele meie oma, laulavad Kehtna Kunstide Kooli laulustuudio lapsed. Lisaks üllatusesinejatele on oodatud ka külaliste etteasted, nagu Loovuskosele kohane.

Külaliste käes näeme rõõmuga piknikukorve, millega ühine laud katta.

Täiskasvanute sooja aluspesu lett on Südamesalu etenduse grimmitoas.

Kingitus mahtugu ümbrikku ning lilli palume mitte lõikuda.

Filmimine ja pildistamine on rangelt palutud ja igas eas lapsed tungivalt oodatud!

Meie uusaastapidustusele palub Anu Pahka kaasa võtta punase küünla, punase paberilehe ja punase pliiatsi, 33 loorberilehte ja õueküünla. Evald Piirisild soovitab kaasa võtta trummid-kõristid. Ta ise toob kaasa tuleaseme, mille seame üles Altveski ette. Riietuse valimisel rehkendage, et veskisillal, Südamesalus ja tule ümber läheb meil õues kindlasti tund aega – pärast on majas soe jook ja meie kõigi poolt ühiselt kaetud toidulaud. Olete väga oodatud!

MINA OLEN!