27.jaanuar

Sünkrooni tulevärk! Mehed korrastasid reede õhtu puhul juhtmete-mälukaartide kasti, leidsid ühe mälukaardi, mille peal oli… täpselt 10 aastat tagasi Egiptuses raamatut kirjutamas käies saadud pildivalik! PÄEVA PEALT 10 aastat tagasi… Nüüd Mummi mõtleb. Igasuguseid asju. Oh heldekene!!!

Seda enam, et täna hommikul teatas mu hambaarstist koolivend, isand Pilisner Hurghadast, et oli FB iidpiltide postitust nähes täpselt samas beduiinide külas ja kohtus pildiloleva naisega, kes on nüüd 96aastane…

Mispeale teatasid piltidel olnud eestlannad, kes samuti Egipti Eha klientidena meiega jeepi jagasid, et nad on elu ja tervise juures 😀

Sünkrooni tulevärk jätkub. 10aastase mälukaardi peal olid videojupikesed Jaanika Möldri iluvõimlejast Brigitast – kelle treener oli toona Kadi Saks – kes oli selleks ajaks Valtu kooli jõudnud, kui Indi kooli jõudis ja iluvõimlejaks sai. Mis neist iluvõimlustest edasi sai, pole täna enam tähtis. Sünkroon ruulib ja rokib sajaga.

Mistõttu sündis selline anagramm:

Anna mulle andeks

Raginal õppimised

Mis teevad Sinust

Aegade lõpuni

Suurima õpetaja

Teadvele tooja

Alistumise teejuhi

Naiseks

Suunaja

Isanda ja peegli

Nirvaanade kaaslase

Dimensioonide-vahelistel Lendudel.

*

Selle sõnumi sünnitas jällegi sünkroon – leedi Shakti kaarditõmme käivitas protsessid, mis panid kirjutama kõigepealt meist ühe, siis teise… 7 tundi hiljem jõudis sünkroon otsuseni, et järgmisel pühapäeval läheme noortestuudio kaardiväega Aafrika-poodi müüma. Kui sobib, hakkavadki noored pühapäeviti Telliskivis meie poodi lahti hoidma ja seeläbi ka meie väikest vabakooli haipima.

Projekte koostades, tekste kirjutades ja toimetades jälgin ennast huviga kõrvalt – suudan ma ikka neid maise matka sooritusi nautida? Ja avastan hämminguga, et olen 2 päeva jutti süüa teinud. Kuna Robi ja Virgo turnivad mööda puid, ei kehti karm käsk PRODUKTE MITTE PUUTUDA! Eile tegin räimede marjast, munast ja seemneleivast gurmööringu, magustoiduks meie sõpruskonnas moodne roosimoos. Täna paneerisin tursku – niimoodi just kääname jah 😀 – maisimanna, tšilli ja rohelise sibluga, praekartul vormus koos leiva ja peterselliga – ja just sellesama otsusega järgmisel pühapäeval poodi müüma minna. Iga meie eluvaldkond vajab ingli puudutust.

*

Stella Shakti

*

31.jaanuaril kell 19 esietendub noortestuudio MINA OLEN nimilugu Kuusiku Altveskil

 

Tantsuline lugu elust enesest jutustab Peruu indiaanipoisist, kes saabub vahetusõpilasena Eestisse ja avab siin koos tantsuõpetajast emaga tantsukooli.

Teostus Kati S.V. Murutar, Regina Evert-Tammistu

Abiks Terje Luik

Marje Berlokko, Heli Vahing, Liina Meta Kuuskman, Evald Piirisild

Osades Virgo Juurik, Indira Murutar, Helena-Riin Rähni, Kaidi Alamaa, Elis Alamaa, Mari Pärnoja, Emma Brigitta Kuulpak

Etendus tuleb rahva ette tuluõhtuna.

Kohtumiseni Altveski loovuskosel!

https://www.youtube.com/watch?v=Z_unL-U51f0&feature=youtu.be

*

Noortestuudio MINA OLEN tuleb välja oma esimese etendusega

Helerin Väronen

Kuusiku Altveski Loovuskosk on nüüseks aasta aega tegutsenud. Eelmise aasta kolmekuningapäeval tuli MTÜ Ingli Puudutus iidsesse vesiveskisse rentnikuks. Talgute käigus puhastati ruumid minevikukihtidest ja alates maikuust on veskis toimunud mitmed kontserdid, maalipäevad, koolitused ja etendused.

Peale suvist etendust „Südamesalu salavägi“ ei tahtnud näidendis kaasa teinud noored laiali minna ja sügisest alustasid nad Altveski hoonetes koos käimist. Nüüdseks on noortestuudio MINA OLEN jõudnud Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallavalitsuste ning Hasartmängu maksu nõukogu ja KÜSKi väestamisel sinnamaani, et omandatud näitlejaoskusi ja tantsusamme näidatakse tantsulises lavastuses „Mina olen!“, mille esietendus toimub Kuusiku Altveskis 31. jaanuaril kell 19. Peale seda hakkab etendus mööda Eestit tuuritama.

Käisime noorte proovi piilumas ja saime tunda, kuidas üks etendus valmib. Enne proovi algust tabas silm üht eriti suurt ämblikku ringi sibamas, eks ta tulnud ikka noortele õnne ja õnnestumisi tooma. Nagu proovides ikka, oli segadust kohati omajagu – kes mida ütlema peab, kunas muusika mängima hakkab, kus kellegi jalg või käsi asetsema peab. Aga nagu lavastaja Terje Luik vahepeal hõiskas: “Meil on looming““

Näha oli, et lapsed ise nautisid kogu seda protsessi. Eriti paistsis see silma koreograaf Regina Evert-Tammistu seatud tantsudes. Kokku on etenduses 11 tantsu, mõni rahulik, mõni tempokas, osa eesti laulude järgi, muist inspireeritud kaugematest põlisrahvaste tantsudest.

Kui natuke etenduse sisu avada, siis see jutustab loo noorte enda leidmisest, oma juurte tunnetamisest ja arusaamisest, kes me oleme. Kuue Eesti tüdruku juurde saabub õpilasvahetusega latiinopoiss, peruu indiaani tarkusi õpetama ja ise õppima. Etenduses kajastuvad nii mitmedki tänapäeva noorte murekohad. Näiteks see, kuidas nett ja nutitelefoni on võimust võtnud. Või see, kuidas paljude laste vanemad elavad raha teenimise pärast kaugel, muutes oma võsukesed pangakaardi-lasteks. Või arusaamine, et noored ei oska enam meie põliseid rahvatantse, kuigi tahaks ju neid teistele edasi õpetada.

Etenduses tuuakse välja ka see, kuidas ühiskonna poolt on noortel küsimuste-surve, kelleks tahad saada – ja kuidas vanemad läbi laste oma unistusi kipuvad täitma. Tegelikult pole aga laps oma vanema omand, saades iga päevaga ise aina täislikumaks ja käes oma rada.

Vaatluse all on ka eestlaseks olemine, näiteks see, et me juured on väga kirjud, kuid häbi selle pärast tundma ei pea. Eestlane peab pidevalt ellujäämise nimel võitlema ja ehk ka seepärast on meil kombeks tundeid mitte tunda ja mängida nutiekraani taga peitusemängu. Kuid uutel põlvkondadel on võimalus seda muuta, tulla välja vanadest mustritest, lõpetada ohvrirolli mängimine ning näha, et kogu maailm on tema kodu.

Etenduse loomingulise osa, tekstide ja tantsude eest vastutavad Kati S.V. Murutar, Regina Evert-Tammistu, Terje Luik ja Heli Vahing. Dekoratsioon maaliti koos Marje Berlokkoga. Osades Virgo Juurik Latiinopoisina, Tammistu tema emana, Murutar vestjana ning Eesti tüdrukuid mängivad Kaidi Alamaa, Elis Alamaa, Indira Murutar, Helena-Riin Rähni, Mari Pärnoja ja Emma-Brigitta Kuulpak. Etenduses kõlavad eestikeelsed lood on linti laulnud-mänginu Brigita Murutar ja Paul Neitsov.

Sel suvel Altveski kõrval Vigala jõel katastroofikomöödias „Merehädalised“ on kaasatud juba enam kui 20 noortestuudio last, õppetöö vesietendusega algab kevadisel pööripäeval.