Facebook
04. veebruar 2018
3.-4.veebruar
Nägijad räägivad juba mõnda aega, et uute energiate installimisega kaasnevad mäluaugud. Vaatleme end kõrvalt ning mõnel hetkel ei tea, kus-miks-mida-kuidas teeme. Tahtsin just ühele sellelaadsele potsatusele vastu vaielda – misssasssja, mina olen nii kontsentreeritud-mobiliseeritud, et kõik need kallid kodakondsed, kes uduhajavad, mind kui välist kõvaketast vajavad…
Ent siis meenus, et ei meenu. Olen üha arvutis – tekstid-dokud-projektid-videod-fotod, Afropoe ja noortestuudio esimese muna haip ja müük ja… ma ei mäleta, mida ma tunde ja tunde arvudinas tegin. Kalendermärkmik meenutab küll töökäske endale – täidetud puha! – ent pärast sooritust kustub kõik. Pakitakse rtf-formaati süvariiulitele, paluntänan jah.
Küünlapäeval viisin noorkaardiväe Altveskile puid laadima, maalisin Kaidile 15.sünnipäevaks kaitseingli ja… sõitsin Indi ja Mariga 2 tundi 20 kilomeetrit. Hoides volkar-Vollit hammastega überlibedal rabateel, avastasin tüdrukute küsimuse peale, kui kaugel oleme, et… nüüd juba päris kaugel. Järvakandis. Siuhviuh-sirge mineku asemel Kuusiku-Järvakandi-Kergu-Pööravere-Kaelase-Valgu.
Poja leidsin Rapla bussijaamast siiski ekslemata üles 😀
Eile toimisin nagu sünkroon-intuitiiv-buldooser – tall puhtaks, noored ja Robi toomenotte hakkima – ilus ja imelise lõhnaga riit sai koeraaidikusse kuivama. Siis pärradikärradi Soonel-olekut kasutades Ohekatku pärametsa vilja järele – peremees põles palavikus, taksi-Teemantit polnud kuskil näha-kuulda ning koduteel lehvis pärakäru nagu kurja krokodilli saba rabatee servast serva, Aleksandril-Helenal-Virgol nalja kui palju…
Kumma ristis oli üks sharan juhipoolset külge pidi end ümber puu kruttinud, nii et Raikküla kärajatelt meile lõunapausile saabunud kursuseõde Inga, kes meie saabudes juba pool tundi Robiga oli maailma parandanud, jäi pikemaks meiega – mis oli hea. Nagu mahlane ahjukana porksidegagi 😉
Seejärel kaapisin – targu mööda magistraale 😀 – Valgu Indile ja Marile järele, viisin noored BrigiPauli kontserdile, tüdrukud oma vanima tütre juurde Brigita tütart hoidma. Ja ise pesin seni pesu, sest kui maha oleksin istunud, enam tõusnud poleks.
Kahe autoga lapsi kokku korjama uisutades viisime Hausisse mu keskmise tütre eelsünnipäeva kringli. Kui seda kõhuli maas keset mängivaid lapsi – enamus neist mu ihuvili, teine pool stuudiolapsed ehk siis hingevili – massiivsetes kogustes korsetivahele nosisin, istus tütrepoeg mu tulitavate ristluude peal. Ja ma tõusin maast uuena! Piisavalt uuena, et Looret kallistada ja Hannaga pärisasju arutada – mis lõppes koju jõudes. Enam ei jaksanud.
Ma oletan, et mees viis mu elutoast saatan-kannab-pradat-filmi “vaatamast” süles üles – igatahes oma voodis koera ja kassi vahel ma hämmastavalt hilja, kell 6, mitte 4, ärkasin 😀
Täna palun taas sünkrooni, mis hoiab vaatamata buldooserjale paarutamisele ähmi ja ärri eksimast. Võtame mu kunagiste põrsaste soojendamise lambid kaasa ja sõidame noorkaardiväega Afropoodi lahti hoidma. IdiMariChick hoiavad koos naabritüdrukuga kodu. Ja kuni müüjaõpilased Telliskivis rahvast teenindavad, kirjutan näidendi Sammalsalatarid tekste.
Tiksutades kuklas ühe fondi loomise ideed, mille armsam eile välja käis ja ise ilmselt juba unustas 😀
Hether Mathiews:
I hope you are having a great week!
Did you see the super blood blue eclipse of the moon the other night?
It was such a rare event and a powerful time for astrology!
There are signs all around us and astrology has many meanings in your
everyday life that are important that you are missing out on…
After the blood moon eclipse in Leo, we have a super charged energy
that will last until April. Find out what else is on your horizon by clicking
on the link below:
=> Your Free Personalized Astrology Reading
Now I’m not telling you that the signs are more important than everything
else in your life. I just think it’s interesting to know that there are many
astrological meanings presented to us in life from the universe and the
stars and to consider all of them.
Besides, the reading is super fun, and the insights I learned from my
own free astrology reading were scarily accurate.
Hästihästi. Piilun – ja ei vingu 😀
La Tene vingumisest: http://latene.ee/index.php?route=module%2Fkbm%2Farticle&kbm_path=11_18&kbm_article_id=584
Alexiselt veebruariks: Veebruari energiad, ei too asjade lõpetamist või mingeid konkreetseid tulemusi, see on pigem eriliste protsesside kuu, ehk toimub toimub erinevate sündmuste ühinemine. Sa hakkad rohkem märkama kuidas omavahel on seotud, sinu igapäevased asjad ja need märgid, mida sa märkad. Sa nagu tead ette, et see millest oli märk õhtuks on juhtunud, saavutatud, toimunud. Kui sa vaatad tagasi, siis sa tunnetad, et tegelikult oled teadnud sellest juba hommikul kui ärkasid, märgid olid toetuseks. Samas sul on võimalik juba ette teada milline on sinu päev. Lihtsalt sa hakkad tundma neid seoseid, mis on sinu mõtete ja välismaailma vahel. Sa hakkad tundma sündmuseid seest, mitte kui tuleviku pilti vaid kuidas see kõik formeerib. Sul on võimalus tunnetada protsessi, kuidas sinu mõtted realiseeruvad materiaalses maailmas, sa tunnetad seda protsessi seest. Sa saad suure kogemuse sellest kui sa jälgid, kuidas sinu mõtted realiseerivad materiaalses maailmas, nagu aegluubis ja sa saad seda imetleda. See annab sulle mõistmise, et pole olemas juhuslike asju, sa ise lood ja sa saad tunnetada ja näha seda protsessi. Selles kõiges ära klammerdu tulemustesse, vaid luba protsessil toimuda ja sa märkad kuidas tekkib ruum ja on näha kõike seoseid. Naudi neid protsesse, tähtis on mitte tulemus vaid formeerimise protsess. Veebruar on nagu meisterlikkuse teritamine, sest seda kõike sa pärast vajad tähtsamates asjades. Loodan, et sa tunnetad mida ma tahtsin sinuni viia.
*
Väikese Ingli sõnum veebruarikuuks 2018:
Märksõnad on sujuv ja lahenev.
Pikad umbsõlmed harutavad justkui iseenesest lahti, sujuvalt ja valutult.
Kõik pöördub üheselt lahenemise teele.
Me sõna otseses mõttes ärkame ühel hommikul kindla teadmise ja nägemusega, mida ja kuidas edasi teha tahame. Meil on kindel siht silme ees ja teadmine, et see kõik ka tuleb.
Meie sees valitseb rahu ja tasakaal.
Kujutlege endale rahulikku suurt aeda, põõsaste, lillepeenarde ja teeradadega. Siiani oli paljudele meile selles aias pilkane pimedus, me aimasime, et on lilled, põõsad ja teerajad, aga me ei näinud neid, ainult kompasime.
Nüüd, ühel hommikul ongi selles aias valge. Päike paistab, lilled õitsevad ja teerajad on näha kaugustesse. Me näeme, mis meid ümbritseb, millist rada pidi minna tahame ja millist lille nuusutada ihkame.
Selles aias märkame me nüüd ka neid, kes väetimad ja vajavad abi ja neid, kes meiega koos sama rada tulla tahavad, Kõik on nüüd nähtav, paremini tuntav ja arusaadavam.
Lisaks sujumisele ja tasakaalule toob veebruar ka põnevuse. Me avastame ühtäkki enda ümber nii palju uut ja tuttavlikku vana. Uued rajad, mis nähtavale ilmuvad on nii paeluvad ja kutsuvad, et me unustame oma vanad valud ja vaevad, mis äsja veel tundusid nii lõputud ja lahendamatud.
Aga elu üllatab ja sel kuul ilusaimal moel!
Need, keda elu on lähiajal püüdnud uuele rajale sundida, teavad nüüd täpselt, kuidas edasi. Hirmu uue ees enam ei ole ja uus hingamine tuleb parimal moel. Ainult ja ainult edasi, kõik, millest unistatud, ootab nüüd sammhaaval ees.
Need, keda kuskile uuele rajale ei suunata, ei pea samuti igavlema, nende tuttavlikul rajal on samuti omad uued suunad ja uued tegemised.
Veebruaril on üks omapärane külg ka. Ta tõmbab katte pealt nendelt tegemistel, mis päevavalgust ei kannata. Viimasel aastal on palju intriige punutud, mis nüüd halastamatult päevavalgele tulevad.
Nii, et need kes salaja susinud ja omakasupüüdlikke tegusid sepitsenud, lootes, et veeretavad kokku omale kuulsuse jõed ja külluse järved- need paraku kipuvad uppuma hoopis omaenda mustade tegude porilompi, kaotades viimsegi väärikuse ja tõsiseltvõetavuse.
Musta komöödiat jagub uudistesse rohkem, kui mõned korrad.
Maailma tasemel peaks sel kuul jõudma uudistesse aga hoopis midagi väärikamat. Jõutakse murranguliste avastusteni, mis viivad meie meditsiini hoopis uuele tasemele. Põnevust ja imestusest silmade pööritamist on omajagu. Seisame uue ajastu lävepakul!
Ja mitte ainult maailma tasemel ei seisa me uue ajastu lävepakul, vaid ka individuaalselt.
Me sõna otseses mõttes õpime paremini tundma iseennast. Ühel hetkel adume väga selgelt, kuidas meie mõtted meile pai või haiget teevad.
Õpime vähem ärrituma, sest taipaime kiirelt, kui valus tagajärg võib olla äkkvihal ja kui palju energiat võib anda paarilauseline südamlik vestlus.
Õpime end laadima heade mõtetega ja maha laadima eneselt halbu mõtteid.
Sisemine tarkus kasvab sel kuul mühinal ja uued rajad on hästi valgustatud – astuge julgelt edasi!
*
28.veebruaril kell 19 etendub noortestuudio MINA OLEN nimilugu Rapla kultuurikeskuses.
Tantsuline lugu elust enesest jutustab Peruu indiaanipoisist, kes saabub vahetusõpilasena Eestisse ja avab siin koos tantsuõpetajast emaga tantsukooli.
Teostus Kati S.V. Murutar, Regina Evert-Tammistu
Abiks Terje Luik
Marje Berlokko, Heli Vahing, Liina Meta Kuuskman, Evald Piirisild
Osades Virgo Juurik, Indira Murutar, Helena-Riin Rähni, Kaidi Alamaa, Elis Alamaa, Mari Pärnoja, Emma Brigitta Kuulpak
Etendus tuleb rahva ette tuluõhtuna.
Kohtumiseni Altveski loovuskosel!
https://www.youtube.com/watch?v=Z_unL-U51f0&feature=youtu.be
*
Noortestuudio MINA OLEN tuleb välja oma esimese etendusega
Helerin Väronen
Kuusiku Altveski Loovuskosk on nüüseks aasta aega tegutsenud. Eelmise aasta kolmekuningapäeval tuli MTÜ Ingli Puudutus iidsesse vesiveskisse rentnikuks. Talgute käigus puhastati ruumid minevikukihtidest ja alates maikuust on veskis toimunud mitmed kontserdid, maalipäevad, koolitused ja etendused.
Peale suvist etendust „Südamesalu salavägi“ ei tahtnud näidendis kaasa teinud noored laiali minna ja sügisest alustasid nad Altveski hoonetes koos käimist. Nüüdseks on noortestuudio MINA OLEN jõudnud Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallavalitsuste ning Hasartmängu maksu nõukogu ja KÜSKi väestamisel sinnamaani, et omandatud näitlejaoskusi ja tantsusamme näidatakse tantsulises lavastuses „Mina olen!“, mille esietendus toimub Kuusiku Altveskis 31. jaanuaril kell 19. Peale seda hakkab etendus mööda Eestit tuuritama.
Käisime noorte proovi piilumas ja saime tunda, kuidas üks etendus valmib. Enne proovi algust tabas silm üht eriti suurt ämblikku ringi sibamas, eks ta tulnud ikka noortele õnne ja õnnestumisi tooma. Nagu proovides ikka, oli segadust kohati omajagu – kes mida ütlema peab, kunas muusika mängima hakkab, kus kellegi jalg või käsi asetsema peab. Aga nagu lavastaja Terje Luik vahepeal hõiskas: “Meil on looming““
Näha oli, et lapsed ise nautisid kogu seda protsessi. Eriti paistsis see silma koreograaf Regina Evert-Tammistu seatud tantsudes. Kokku on etenduses 11 tantsu, mõni rahulik, mõni tempokas, osa eesti laulude järgi, muist inspireeritud kaugematest põlisrahvaste tantsudest.
Kui natuke etenduse sisu avada, siis see jutustab loo noorte enda leidmisest, oma juurte tunnetamisest ja arusaamisest, kes me oleme. Kuue Eesti tüdruku juurde saabub õpilasvahetusega latiinopoiss, peruu indiaani tarkusi õpetama ja ise õppima. Etenduses kajastuvad nii mitmedki tänapäeva noorte murekohad. Näiteks see, kuidas nett ja nutitelefoni on võimust võtnud. Või see, kuidas paljude laste vanemad elavad raha teenimise pärast kaugel, muutes oma võsukesed pangakaardi-lasteks. Või arusaamine, et noored ei oska enam meie põliseid rahvatantse, kuigi tahaks ju neid teistele edasi õpetada.
Etenduses tuuakse välja ka see, kuidas ühiskonna poolt on noortel küsimuste-surve, kelleks tahad saada – ja kuidas vanemad läbi laste oma unistusi kipuvad täitma. Tegelikult pole aga laps oma vanema omand, saades iga päevaga ise aina täislikumaks ja käes oma rada.
Vaatluse all on ka eestlaseks olemine, näiteks see, et me juured on väga kirjud, kuid häbi selle pärast tundma ei pea. Eestlane peab pidevalt ellujäämise nimel võitlema ja ehk ka seepärast on meil kombeks tundeid mitte tunda ja mängida nutiekraani taga peitusemängu. Kuid uutel põlvkondadel on võimalus seda muuta, tulla välja vanadest mustritest, lõpetada ohvrirolli mängimine ning näha, et kogu maailm on tema kodu.
Etenduse loomingulise osa, tekstide ja tantsude eest vastutavad Kati S.V. Murutar, Regina Evert-Tammistu, Terje Luik ja Heli Vahing. Dekoratsioon maaliti koos Marje Berlokkoga. Osades Virgo Juurik Latiinopoisina, Tammistu tema emana, Murutar vestjana ning Eesti tüdrukuid mängivad Kaidi Alamaa, Elis Alamaa, Indira Murutar, Helena-Riin Rähni, Mari Pärnoja ja Emma-Brigitta Kuulpak. Etenduses kõlavad eestikeelsed lood on linti laulnud-mänginu Brigita Murutar ja Paul Neitsov.
Sel suvel Altveski kõrval Vigala jõel katastroofikomöödias „Merehädalised“ on kaasatud juba enam kui 20 noortestuudio last, õppetöö vesietendusega algab kevadisel pööripäeval.