Facebook
17. veebruar 2018
16.-18.veebruar
Täna on vägavaravalges ratsutamise hommik. Nii, nagu eile jõudsime Maruusjaga maastikult tagasi päris pimedas – jättes metskitsed hämmeldunult oma jäljerida ja pabulahunnikut uurima 😀 Mööda lumevälja kihutades mõtlesin välja, kui sürrealistlikke tulemusi, et mitte öelda tagajärgi, annavad erinevad elulood. Korteriinimesed, kes hiljem on elanud muretus keskküttes ja hellitavas kliimas, ei adu talviste järgmise talve ahjupuude tegemise rütmi-loogikat-olulisust. Orvud, kes pühendavad end mingile substantsile, lakkavad inimesena elamast ja varjuvad võõrale maale töödiku-ellu… Huvitav.
Reedel oli Kristade hommik. Ühelt Kristalt küsisin nõu uue kodanikualgatuse meetme kasutamise kohta – nüüd, kus oleme Margega õppinud selgeks projektide kirjutamise ja Margotiga aruannete koostamise, peab ju ometi neid oskusi rakendama 😀 Teisele Kristale saatsin Namaste ja Nibiru passid Kuusiku tallile ümbertegemiseks.
Misjärel sõitsin 700 kilomeetrit. Täielikus vaikuses Volliga kahekesi. Nopri meiereis tegin Eesti Naise loo hollandi juustumeistriga – pluss veel kolm lugu. Koju jõudes olin über-migreeni paistel üdini tänulik noortele, kes mu kaelasooni masseerisid, päevast – ratsutamine, pannkoogid, ahjud – rääkisid. Ja ilma jamata tuttu läksid. Aitäh!
Pisaratega hommik päikesepaiste kiuste tuli laupäeval sellest, et kui ma oma projektid ja tekstid, tallid ja laudad, talvepuud ja arendused ritta panin, sai jõud äkki otsa. Nii otsa, et tänane puuteotalgugi jäi poolikuks. Mul polnud inimestele midagi anda. Ja ma ei tahtnud, et noored endale kirveste-saagide-värkidega liiga teeksid. Tõin nad poolest päevast koju – mängisid kitarri ja ukulelet, vaatasid filme ja lobisesid – ja läksin Maruujaga maastikule.
Homme pärast afropoe lahti hoidmist viin oma junged – kes teatasid mulle eile õhtul, et on igavesti mu sõbrad, no kuis sa selle peale ei nuta 😀 – Klassikokkutulekut vaatama. Ülehomme peab üleloomulik joru tekste olema valmis kirjutatud. Ja teisipäeval on järjekordne kulka-päev. Hihii, nagu ütleb meister Tiit.
Hea Looja, palun aita mul kinnikiilunud jõuvarud üles leida – juhata andestamise ja alistumise rajale, mis on viha ja põlguse rajaga nii hirmuäratavalt rööbiti, kui ligimeste elu jooksul kogutud sleped on nad klaasnuudel-deemonite ja olmelise oskamatuse rappa uputanud. Päästa kedagi ei saa – aga viha teatavasti on nagu mürk: ise jood ja arvad, et teine – antud juhul deemon – sureb. Hehee.
*
AleXis: Armsad Valguse sõbrad! Head uut alanud Koera aastat! Me liigume valguse poole ja uue seisundi poole. Meid mõjutab Noorkuu ja uus alanud Koera aasta. Kolm eelolevat päeva on kui laine üles kuid rahulik ja nõtke. Tänane päev annab uued võimalused partnerluses, kuid häid tulemused toob koostöö. Samas ära karda deligeerida vastutust ja tunne huvi teiste inimeste suhtes, äkki sa saad aidata. Praegu on oluline hoida tasakaalu andmise ja vastuvõtmise vahel. Anna nii palju kus sa saad ja oskad ja ära nõua vastu rohkem, kui sa tegelikult hetkel vajad. Praegu on võimalik, et sa võid tunda, et sa oled kasutatud teiste inimestega ja sinu huvidega keegi ei taha arvestada. Sa oleksid tahtnud midagi anda aga tunned, et sind kasutatakse. See võib mõjutada suhteid, sellised tunded on ajutised. Isiklikud suhted on paremad, kui need on seotud koduga või rahulikuga ja mugavaga. Kui sulle keegi meeldib siis parem mitte oodata ilusat, suurt ja romantilist kohtingut lilledega, suurte üllatustega ja muuga, parem leida vaikne hubane koht, kus te saate olla läheduses. Parem rääkida neutraalsetest teemadest ja vähem pretensioone ja ootuseid.Nädalavahetusel on soovitav olla kodus või jalutada looduses , olla omaette. Laupäeval ja pühapäeval plaanid võivad muutuda, eriti kui need olid seotud erinevate üritustega, näiteks kino, klubi, teater. Laupäeval on hea tegeleda jooksvate asjadega: näiteks tehnikaga, dokumentidega, piletite ostmisega, kindlustuste vormistamisega või lepingute allakirjutamisega, ehk kõike seda, mis on seotud lisaks ka finantsidega. Raha küsimustes, kui sa midagi maksad oleks hea kui oleks arve, leping, kviitung. Hea on auto,olme tehnika või arvuti remont. Söö rohkem puu ja köögivilju, piimatooted võivad olla rasked seedimisele. Kolme eeloleva päeva energeetika teeb meid laisaks ja nagu oleme pidurdatud. Tegelikult Kosmos nagu annab meile võimaluse pisut puhata me intensiivselt osaleme transformatsiooni protsessides, meile tuleb palju informatsiooni ja samas me teeme palju tööd endaga. Aga see on huvitav, sest me ei tea kuhu see meid viib, lihtsalt selles kiiruses ja pidevas muutuses me võime tunda väsimust. Oluline on ka sinu enda plaanide uuendamine, sest ees meid ootab uus periood. Päeva afirmatsioonid: Täituvad kõik minu soovid ja unistused!Headus , heaolu ja küllus on iga päev minu elus. Täna minu peas tekkib huvitav idee, mis muudab minu elu. Ma teen kõik, mis mulle meeldib. Ma olen edu, valgus, armastus ja õnn!
*
Me iga päevaga rohkem usaldame elu ja ise ennast. Kuid kui vaadata natuke laiemalt siis meid kõiki puudutab turvalisuse ja ohutuse teema, olgu see seotud rahaga või tervisega. Paljud inimesed praegu kardavad nakatuda, muretsevad raha puudumise pärast, inimestel puuduvad sihid ja nad on pidevas pinges. Me kõik elame maailmas milles kuntslikult on tekitatud erinevad hirmud, mis laetakse meie ajudesse näiteks: valud seljas-määri diclakiga või paraned kui jood coldrexsit, küüne seene vastu aitab exoderil ja muud sellist infot tuleb pidevalt telakatest ja reklaami plakatitest. Kuid mõtle kes sellest võidab? Tegelikult kõik sõltub sinust endast ja sa saad ise kaitsta ennast. Sa ju oled teadlik, et kõike sa kannad endas ja ka seda, ehk kõike seda mis on võimeline tekitada erinevad haigused. Kui sa ise produtseerid elutüdimust, nukrust, viha, vaenu, kui sa pole rahul endaga, tunned süütunnet kõik see tekitab immuunsuse langust. Haigused toituvad sinu emotsioonidega. Tegelikult haigus näitab meile, et me valesti mõtleme ja tunneme, et me pole harmoonias ise endaga. Kui sa liiga muretsed oma laste kätte puhtuse pärast või vaatad kuidas sinu partner viskab oma koti musta käterätiku, sind ärritab väline mustus, mis võib ohustada sinu lähedased inimesed, sellega sa oled pidevas hirmus. Kuid see välise mustuse hirm on sinu enda peegeldus: valetamine ise endale, kadedus, kahepalgelisus ja oma tõeliste tunnetuste varjamine. Selline hirm välismustuse ees on seotud sellega, et sa pole aus ise endaga. Sa üritad ennast kaitsta nakatuste eest, sest sisemiselt sa pole endas kindel ja enesepetmine võtab sinult jõudu ja energiat. Küsimus pole selles, kes pesta käed või mitte, tähtis on kuidas sa suhtud endasse. Kui sul on olemas sisemised põhjused nakatuda, siis sa varem või hiljem nakatud, kaitsed sa ennast või mitte. Kui sa hoolid enda eest sa ise ei pane selga mustad riided, ei kasuta musta käterätikut ja pesed käed ja siin pole süüdi mikroobid vaid sinu armastus ja lugupidamine enda suhtes. Esialgu sa oled väärtus ise endale.
Meie ego ja aru pidevalt tunnevad ohu tunnet. Aru struktuurid on surelikud, praegu me elame läbi aja kui muutub kõik surelik ja seoses sellega kasvavad hirmud, võitlemine, manipulatsioonid. Mida rohkem sa suundud oma Hinge poole ja mida rohkem sa suunad sellele oma tähelepanu, seda rohkem sa oled kaitstud, alati tunda turvatunnet sa saad kui sa elad Hingega.
Paljud inimesed tunnevad hirme, kui elavad laenudes, peavad olema kokkuhoidlikud, vaidlevad omavahel, kes peab raha teenima või ei oska ennast realiseerida. Ka siin tuleb olla vastutav ise enda elu eest. Siin on sinu enda valik, kas sa tahad olla töö hobune või sa tahad armastada elu ja nautida seda, mis sul on. Kui sa õpid endale lubama, kui sa tunned ennast õnnelikuna, kui sinu partner on täidetud sinu armastusega ja ka on õnnelik sinu kõrval, kui sa kerge südamega saadad raha teele ja kulutad enda peale, kui sa sa ei tee laenudest ja arvetest tragöödiat ja endast ei tee ohvrit, kui sa ei ela hirmudes tuleviku suhtes, siis ka raha tuleb sinu poole kergelt.
Kui sa naudid tegevusi ja ei karda teha seda ja seda ja ka lisaks veel kolmandat, kui sa pidevalt ei kalkuleeri oma aruga vaid naudid seda mida sa proovid või teed lõpuks sa leiad selle tee, mis toob rõõmu ja ka finantsilist heaolu. Küsi enda käest mis on parem: kas istuda kodus, ennast haletseda ja mõelda selle üle, et sa oled ebaedukas, sest sa ei tea kuidas ennast realiseerida või tõsta oma tagumik ja minna midagi tegema ja proovima, luua enda ümber ilu ja harmooniat. See on vaid sinu enda valik.
Tihti inimesed kes on juba hakanud ületama oma hirmud ja juba paremini oskavad nautida elu igat hetke järsku avastavad , et ikka neid paneb muretsema järsku tekkinud periood, milles puuduvad soovid, areng, puuduvad materiaalsed ja vaimsed sihid ja nagu tekkib vaakum-vaikus, midagi ei liigu. Tekkivad küsimused: Miks tema tahab ja mina mitte või kas ma jäängi sellesse apaatiasse, kas siis rohkem midagi ei toimu, kas see ongi areng?“ ja muud sarnased küsimused. Mõista, et see on vaid sinu kogemuse uus tasand, ehk sa liigud enda Hinge poole sa õpid elama Hingega, ehk sinu apaatia on kui restart. Ehk sa praegu elad läbi perioodi milles elada vanades mustrites sa rohkem ei saa kuid uut moodi sa veel ei oska, see periood eelneb sellele, kui sa täpselt tead „ma täpselt tean mida ma tahan“. Materiaalsed hüved ei tule sellest mida sa tahad vaid nad tulevad kui sa oled sisemiselt õnnelik ja nad tulevad siis, kui sa ei oota ja lihtsalt oled õnnelik ja tänulik.
Õppi armastama ennast lihtsatest asjadest, luba endale midagi head, hoolitse enda keha eest, luba endale jalavanni või massaži, imetle looduse loomingut enda kehas, peamine on tunda sisemist soojust ja tänulikkust, siis olles selles seisundis sa lood endale ka materiaalset küllust. Usalda elu ja ära proovi muuta kõrval olevad inimesed, ära süüdista. Iga inimesel on õigus olla selline nagu ta on. Iga kord kui sa kedagi või midagi süüdistad sa kulutad eluenergiat. Kui sa tegeled endaga, oma sisemise hingelise seisundiga, oled tänulik jooksvale hetkele, kui sa tunnetad oma keha, kui tunnetad oma väärtust, kui sa väljud aru mängudest ja kuulad oma süda milles on elu ja õitsengu energia allikas, siis tekkib ime sa saad jõudu ja tarkust, väärtustad ennast ja kõrval olevaid inimesi.
*
Kutse EW 100 sünnipäevapeole või rahvusriigi matustele?
Sotsiaalmeedia netiavarustes ühinemist ootav aktsioon „Kutse Eesti Vabariik 100 sünnipäevapeole“ on meie üldiste mentaliteetide ja meeleoludega võrreldes hämmastavalt isetu ja äritu kodanikualgatus. Suhtekorraldusfirma Alfa-Omega Communications ei saa mingit kadestamisväärset kasu eestimaalaste fotode lükkimisest muusika taustale, juures päritolu-maakonnad ja sisuks muu maailma kutsumine meie rahvusriigi suurpäevale.
Nädala alguses oli Viive Aasma ja Mart Valneri algatatud ettevõtmisega ühinenud 2000 inimest, kolme tunni jagu voogavat näopildirida. Leidlikud loovurid tunnistasid, et eeldasid vähemalt 100 tuhande inimese ühinemist selle aatelise-emotsionaalse nägude loendusega, mis jääb pärast pidustusi netti ja saab kingituseks Eesti Rahva Muuseumile. Meil on aega veel – pühapäevani saab oma pildi sesse virtuaalsesse Balti keti erimisse lükkida.
Samal hetkel, kui mina seda kutsungit nägin, otsustasin ja liitusin. Stoilist tõugu kaasa nentis: „Oled nii eestlane, et sa ise ka ei saa aru, kui suur patrioot sa oled – kõiges osaled, kõigega kursis, tead kõiki, näitad ennast. Mis kahtlemata ongi kodanike ühiskonna funkamise eeldus…“
Viive ja Mart on algatuse avalioleku nädalalil teada saanud, et inimestele on suurim üllatus ja pidur id-kaardi või mobiiliga identimise kohustus. Sest me oleme kafkalikuks muutunud ilusal isamaal hirmunud ja umbusklikud. Jälgimiskartus on aatelise akti puhul tegelikult naljakas – meid jälgitakse teatavasti kõikjal ja kõiges. Telefone ja e-posti kuulatakse-puistatakse – teatakse meist igaühe suhtlusringkonda ja temaatikat – isegi FB testidel-robotmängudel läheb ju meie andmete analüüsiga mõnikümmend sekundit. Ja kui gmail-kirjakastist kirja saates kirjutame, et manuses on või manustasin, nõuab google-tark-mees-taskus: lubasid, aga ei pannud manust – pane, või ma ei saada su kirja ära!
Alfa-omegad selgitavad rahva rahustuseks, et pidukutse pilte sisestades identimata ei saaks olla kindel, et ennast lisanud isik on ikka tema. Nad ise võinuksid sel juhul õhtuti näputööd teha ja kõigi Facebookis leiduvate eestimaalaste profiilipilte ritta nügida. Mis ei tähenda, et need profid poleks reaalset tööd ja suhestumist sooritanud. FB profiilipiltide teemal isiklikult tutvusimegi – Viive juhtis mu saadetud pildi asjus tähelepanu, et resolutsioon on hõre, valis mu piltidest mõned sobivad ning me ühiselt otsustasime selle kasuks, mis sünnipäevakutses nüüd üleval on. Peipsi rääbise kui kuldkalakesega aegade lõpuni.
Kafkalik-kartlikud meeleolud, mis igasugust identimist-jälgimist pelgavad, on aga tingitud kuldkalakese jahist tänase valitsuse moodi. Laamendamine maksuraha juurde otsimise rindel toob igal õhtul meie kodudesse per-teler aukus silmadega või suisa plaasterdatud ninadega ministreid, kes nendivad, et alkoaktsiisiga pandi puusse – sest, ülla-ülla!, Läti on endiselt nii lähedal ja sealt on lihtne nii kraami kui kaasasid tuua. Ning autode maksustamisega sattuti kuu peale, sest need kanditi massiliselt firmadelt eraisikutele ära. Nurimõte restoarved sirgelt maksuametisse servida toovad vanad head kassaaparaadid tagasi moodi. Et meie juubilar-riigi kafkalikkust veidigi õgvendada.
Nüüd pelgab rahvasuu kliendikaarte pidi puistamiste lainet. Umbes nii, et kui pole palka, kuis siis ehitusmaterjale-raamatuid-pesu ostad, nagu kliendikaartide luuramine tuvastab? Pessimistid prognoosivad tagantjärel maksude ja viivistega lajatamist, kodude arestimist ja üha uute ahistatute välismaale plagamist. Optimistid muhelevad: mida prst, mul on juba ammu kogutud rutsid kilumannergus – püüdke tuult väljal!
Üks neist optimistidest, Harry Raudvere sõna otseses mõttes tuult väljal püüabki. Samal ajal monopolistide lõa otsas vingerdava riigiga sõdides püstitab tuulegenekaid Ida-Virusse ja Saarde. Ning veendus äsja Raikküla kui kärajate pealinna kogunemist jälgides, et tegelikult toimivat riiki meil poe. Anarhistid-autsaiderid räägivad end kusagil mõisavaremetes tühjaks, ilma et lahendust, toimivat juriidilist keha ja tulemust oleks või tuleks.
Tegelikult toimiva riigi, kuhu ka muul ajal kui pidustuste puhul oleks väärikas maailm imet kaema kutsuda, tekitaks üksnes puhas leht. Vanad-haiged endised ning laenude-liisingute lõksus noorpoliitikud ei sobi rahvajuhtideks. Tõelised juhid saavad olla vaid need, kes on ise suutnud. Ega ahnitese. Ega siple armetute hirmude koorma all. Nii Soomes kui Aafrikas toimivad edukate-usaldusväärsete klannide juhitud ühiskonnad. Kui kõik võimalik on saavutatud, pole vaja ahnitseda. Kui valitsev klann on auväärselt suuremeelne, ringleb raha nii õiglaselt, et kõigil 43 miljonil inimesel on päeva lõpuks toit ühes ja vaba šillling teises käes.
Puhas leht peaks ka meil looma riigi, kus vähemalt 1000 eurot kätte saavad eestlased maksaksid makse au ja rõõmuga ning väiketootjad oleksid au sees. Vastupidiselt praegusele hirmunud õhumüüjate kogumile, mis koosneb vahendajatest-tervendajatest-tarnijatest, mitte tootjatest. Ühtviisi paanikas kõik nad. Mis väljendub kasvõi hüperkadeduse sündroomis, kus uuema trendina mehed naisi kadestavad. Näiteks pooletoobised saatejuhid formaadist naabrist parem nimetavad tõeliselt võimsaid ja andekaid daame kriiskajateks. Sest mehikesed kardavad allajäämist suurilmalikul tasemel sopranitele nii väga, et hammustavad neid… kannast. Kadedusekrampides külarahva ette on nii Eurovisionil kui muudel konkurssidel riskantne astuda, kui massi hulka ei kuulu – välja kipub kukkuma mitte kuldkalakese püüdmine, vaid pärlid sigade ees.
Viive ja Mart oma peokutse avantüüriga kuldkala ei püüdnud. Alfa-Omega on sedavõrd teenekas ja tugev, kindla välispartnerite võrgustikuga agentuur, et kunstnikuharidusega saarlanna ja ajakirjanikudiplomiga noor pereisa Järvakandi-Kassisaba paralleelidelt ei pelga üleliigseks osutumist. Mis meie kitsukesel turul igas eluvaldkonnas väga hõlpsasti juhtub.
Kassisaba all hirmunult kössitama ja kannatama me teatavasti harjunud olemegi. Mida tuletab meelde Mart „multi“ Sanderi kirjutatud-lavastatud-helindatud teleseriaal „Litsid“ oma stiilipuhta-igihalja voogamisega. Analoogselt „Kabaree“-filmiga teevad katastroofipiirilised ühiskondlikud olud enne revolutsiooni või okupatsiooni meist kõigist litsid. Tsiteerides Stalinit. Meie juubeliks-valmistumist palistavad paatose asemel repliigid „emme, litsid algavad – issi, kas sina ka litse vaatad“… Kõlab küll õõvastav-naljakalt, ent annab samas kvaliteetaja kaasa tunnetada, kuis meist kõigist needsamusedki saanud on. Paaniliselt endale sobimatu või suisa vihatud töökoha küljes. Ennast ja oma perekondi lõhkudes.
Õilis enesemüümise kunst tähendab ju tegelikult kõigest oma oskuste-eelduste-hariduse rakendamist ning sellest tulenevat loomulik-loogilist-loovat raharinglust. Millele kontrastiks võime vaadata kuuuuriija-tüüpi räigete šaakalite galeriid – või vaatamata jätta. Et mitte sellest soovimatust hävinguenergiast määrduda ja sisemist harmooniat ega hingerahu kaotada.
Alfa-Omega muide – olgu teiste rahakottides tuhnijate rahustuseks öeldud – ei saanud ei kulkalt ega EV100 toimkonnalt oma algatuseks sentigi. EASi Turismiagentuurilt saadi projektile osaline rahastus, mis võimaldas kaasata Tartu entusiastlikud loovagentuurid gotoAndPlay ning Nope. Seega on missioon käinud suures osas vabatahtliku kodanikualgatuse korras. Tasuks panoraamne pilt meie sees ja meie suunas toimivatest hirmudest ja eelarvamustest.
Eelarvamusi pole kõigutanud ka briti poissmeeste populaarsed lõbureisid Tallinna. Kui Viive-Mart tegid Guinnessi rekordite rahvale ettepaneku ka meie tundidepikkune nägudejada rekordiks arvata, oletati, et id-kaardiga identimine tähendab seda, et eestlane seisab, id-kaart näpus, teeb endast sellise pildi, laeb üles – ja ongi idenditud…
Teeks õige nii, et me ei pea päris-Eestit tutvustades tunnistama, et tühjenev riigikassa viib läbi õpetajate-arstide palgarahade lõppemise pankrotini, et maksuameti ja riigikaitse mainimine paneb meid erinevatel asjaoludel, aga kindlalt võpatama. Teeks õige riigi. Kus peokutse pole kurblik liigsete-list. Alustuseks meenutagem, mis töid tegelikult teha tahame ja oskame, kui tõeliselt toimiv riik selleks ometi kord võimaluse annab. Kelleks tahad saada, Kersti? Mida oskad, Jüri? Aga sina?
*
28.veebruaril kell 19 etendub noortestuudio MINA OLEN nimilugu Rapla kultuurikeskuses.
Tantsuline lugu elust enesest jutustab Peruu indiaanipoisist, kes saabub vahetusõpilasena Eestisse ja avab siin koos tantsuõpetajast emaga tantsukooli.
Teostus Kati S.V. Murutar, Regina Evert-Tammistu
Abiks Terje Luik
Marje Berlokko, Heli Vahing, Liina Meta Kuuskman, Evald Piirisild
Osades Virgo Juurik, Indira Murutar, Helena-Riin Rähni, Kaidi Alamaa, Elis Alamaa, Mari Pärnoja, Emma Brigitta Kuulpak