20.-21.aprill

Mis kliima soojenemisest me räägime? Eile hommikul, kui Soonelt 2 autoga Keilasse MINA OLEN etendust andma sõitsime, olid mõlema auto aknad jääs. Õhtupoolikul, tõsi küll, päevitasime stuudio tüdrukutega Soonel heinarullide peal – aga nii lõikavat tuult kui täna ei kujuta ettegi.

Poisse rongi peale viies – Talinasse afropoodi sõitsid – panin sellise arvestusega riided, et lipsan postkontorisse ja siuhviuh koju tagasi. Postkontorissegi lipse oli liig – ja siis helistas metsataat – jälle paarikümne koti jagu saepuru toodetud, appi, saekaatri rihmad-värgid puruhunnikus.

Õnneks sain Altveskilt abimehe ja metsatalu peretütrelt soojad tunked ja läkiläki 😀

Täna oleme neljastunud – neljandik muljub arvutis dokumente, neljandik hängib Valtu vahel, neljandik müüb talinas afrofrukte ja neljandik trimmerdab Altveskil võsa.

Eile saime Keila koolis kaks täiesti vastandlikku elamust. Üks etendus oli hiirvaiksele saalile. Teine ülevoolavale, emotsioonidest pakatavale publikule – suurimad ovatsioonid pälvisime meie Reginaga, tädikesi fännati 😀

Nägime Eesti suurimat põhikooli parima köögiga – ja lukus ustega. Ei mingeid pattude voolamisi ei uksest sisse ega välja.

Tänaseks soovitab Stella Shakti: Täna hommikul meditatsioonis ilmutas end Ashtar (väga sarnane sellele siin pildil). Sõnum tänaseks väga lihtne: lähtuda õnnetundest, et valguskeha oleks tugev. Valguskeha on õnnetunde keha. Õnnetunne tervendab kõik tšakrad, kōik hormonaalnäärmed, kõik rakud ja DNA ja kaitseb madalamate energiate eest ja seda on vaja ise genereerida, ootamise asemel.

Taotlus tänaseks: loon ise oma õnne, keskendun tänule ja hellusele! Õnnistan ennast ja maailma! Mu valguskeha on tugev, tasakaalus ja harmoonias!

Ilusat päeva!

*

Meil on MINA OLEN etendused veel 4.mail Vääna-Jõesuus, 18.mail Valtu koolis, 2. ja 9.juunil Rapla üritustel – suvel on Merehädaliste proovid, tantse juba õpime – ja neid va katastroofikoomilisi mängime augustis. Septembrist algab töö turulooga Tervist, Aafrika! – selle ettevalmistustöödeks lendame mehega mai lõpus taas Ugandasse.

Aga seni – nauditagu meie ülivõrdeid-pälvinud lugu MINA OLEN.

*

See on lugu latinopoisist, kes tuleb Eestisse ja jääb. Ja mitte üksi. Miks ja mida tegema, näete etendusel. Lisaks noortele mängime ka meie koreograaf Reginaga tükis ise kaasa. Mõnuga mängime. Ja arutleme, miks inimesed varjuvad ekraanide taha, miks nii paljud noored kasvavad vanemateta, kui keeruline on vastata küsimusele, kelleks tahad saada.

Puudutatud saavad kõik vaatajad. Oleme juba ära hellitatud hiirvaiksest jälgimisest, südamest-naerust ja liigutuspisaratest, mida publik meile kinkinud on. Iga vaataja on pärast etendust kinnitanud, et teab vähemalt korraks selgemalt ja helgemalt, kui oluline on võimalikult sageli ja veendunult öelda: MINA OLEN!