3.- 4.mai

https://www.youtube.com/watch?v=S808-JT8w5Q&t=

Tänantänantänan!

Aitäh BrigiPaulidele HIRMUS hea loo eest. Ja eilse külaskäigu eest, mis tegi päevast Päeva.

Jõudsin just metsataadi kaubikuga ja saepurukoormaga, kui noored – lisaks Pille-Mari, Gribi eluaegne südameüdisõbratar ja mõistagi Loore – teel Märjamaale esinema Soondusid.

Laadisin koorma maha ja korrastasin lambaaeda koos nendega – nii palju teemasid ja lahendusi, kergendust ja naeratusi.

Enne olid tekstid ja lutipudel, telefonikõned ja lutipudel. Pärast oli kaubiku tagasiviimine, hommikusöök kell 8 õhtul – ja hubiseva ahju paistel veel tekste. Olen jah selline ema, kes ei oota lapsi toidulauaga, vaid kuvalda ja käruga – ja süüa saab siis, kui mees talinast töölt tuleb 😀

Öösel nägin unes, et lavastasime kunagi ülilähedase sõpruskonnaga Mowglit. Kaljujärv ja Lumiste proovisid kordamööda, kumb on mauglim. Merca praagiti kohe välja. Pille ja Liina naersid pisarateni. Ja lõpeks otsustasin lavastajana – mina??? – Kaljujärve kasuks. Sel moel, et Maukel tuli džunglist välja alles 60aastasena – tuttmüts peas ja maani mantel seljas. Esietendusel hakkas Hannes mu suureks ehmatuseks kohe metsast väljumise järel Karlssoni-raamatut ette lugema. Ega lõpetanudki enne, kui Bella sõjahüüd Soone akna taga mu äratas 😀

Metsloomade lähenemisest raevunud Bella lasi mees kell 4 lahti – mis äratas mu tänasesse töhe – õnneks oli koer kell 7, kui lutitalle koplisse lambaks viisin, metsast rebastega maid jagamast tagasi.

Pärast mõne teksti arvutti nügimist korjan mina Valtu noored kooli juurest ja Robi Valgu omad Märjamaalt pardale ja me sõidame Vääna-Jõesuu rahvamajja etendust andma. Lamborghini kaasas.

Homme on Altveskil Teeme-äratamine Sild üle vaevavete, pühapäeval… ee… elame nii kaua! 😀

*

Meil on kevadel MINA OLEN etendused veel 18.mail Valtu koolis, 2. ja 9.juunil Rapla üritustel – suvel on Merehädaliste proovid, tantse juba õpime – ja neid va katastroofikoomilisi mängime augustis. Septembrist algab töö turulooga Tervist, Aafrika! – selle ettevalmistustöödeks lendame mehega mai lõpus taas Ugandasse.

Aga seni – nauditagu meie ülivõrdeid-pälvinud lugu MINA OLEN.

*

See on lugu latinopoisist, kes tuleb Eestisse ja jääb. Ja mitte üksi. Miks ja mida tegema, näete etendusel. Lisaks noortele mängime ka meie koreograaf Reginaga tükis ise kaasa. Mõnuga mängime. Ja arutleme, miks inimesed varjuvad ekraanide taha, miks nii paljud noored kasvavad vanemateta, kui keeruline on vastata küsimusele, kelleks tahad saada.

Puudutatud saavad kõik vaatajad. Oleme juba ära hellitatud hiirvaiksest jälgimisest, südamest-naerust ja liigutuspisaratest, mida publik meile kinkinud on. Iga vaataja on pärast etendust kinnitanud, et teab vähemalt korraks selgemalt ja helgemalt, kui oluline on võimalikult sageli ja veendunult öelda: MINA OLEN!