11.mai

Ma armastan sind. Ütleme seda eriti lähedaste inimestega üksteisele tegudega. Abielu tähendab ühes suunas, mitte teineteisele lakkamatut otsavahtimist, teate küll. Kui mu lapsed koos minuga ei tegutse – sest neil on oma unistused elada ja muinasjutud pürgida – on mul ka sõnades keeruline Asju avaldada.

On armastuse avaldamise ajad. Tegudega oma mehele – ja sõnadega täna Viru keskuse Rahva Raamatu 3.korrusel Nopri talupoeg Tiit Niilole – tänu taevale, et neil oli täna Joel Ostratiga ühistoodete esitlus. Oli põhjus korraks näidendi dialoogidest, tšakra-avamise-farsist ja muust ja määst välja – ja tagasi sõita. Tagasi sõites rongis arvutti avades sain kohe esimese asjana veel ühe armastusavalduse. Seekord ütles niimoodi üks imeline taluperenaine mulle sellepärast, et fb-s papa Mangile toetust avaldasin.

Mõtlesime Anu-Evaldi-Karekaga läbi ja välja, mis valesti läks. Valikud. Meile kõigile õpetuseks. Igor pidanuks valima, kas ta on oraakel või tantraguru. Mõlemat korraga ei saa. Nii, nagu mina ei saa sensitiivina praktiseerides europapiprojekte kirjutada. Nii lihtsalt on. Erinevad asjad erinevatel eluperioodide.

Eile õhtul oli mul vähe valida – kui kirjutamise sekka Altveskil veidi füüsilist vehklemas käisin, viskas hipster-mobiili armatuurlaud koduteel ilutulestikku ja kapotialune hakkas vinama. Kaant kergitades nägin genekarihma mootori all, mitte rullikute peal. Õhtul mehele järele sõites oli valik – genekarihmata Twiggy või jalgratas. Tähendab – valikut põldki.

Jalgrattaga sõites kohtasin küla vahel näitleja Tõnno Linnast, kellega vestlesime Soonest ja Laurimaadest, Altveskist ja Metsallikutest, Eplikust ja… ühesõnaga kui koju tagasi Vollitasin, oli luti-määtsu juba päris vihane.

Täna viin ta esitlusele Onude klubi Taadiratas härrastele. Kui üle 3 tunni kodust ära olen, pean Lamborghini kaasa võtma. Roberti isa ja 3 onu on Altveskil kalastamas – mõistagi keerles ka nende õhtusöögilaua kohal Mangiratas, mida terve Eesti praegu hullunult pööritab. Ma tean, kus papa Mang varjul on. Ja usun, et see rahvas aitab tal ses kadalipus ellu jääda.

Meil kõigil on päevast päeva üha karmimad eksamid. Ja selgeltnägijate tuleproov ka 🙂 Tänu sellele, et rongiga talina õõtsusin – kütusekulu-ummikute-parkimise-eluvõitluse asemel – trehvasin läbi vanalinna vuttvuttvutt-Viru poole tallates kolme mustlasmooriga. Tule ma ennu… Ja minu mäluvoogudest viskus Loch Nessi koletisena pinnale mustlaskeele oskus – omandasin Raekülas nendega koos elades ja olin enda arvates unustanud. Ei ole! Teatasin, et võin vabalt neile ennustada, vaadaku enne inimesele silma, kui ennustajale ennustama hakkavad – ja üldse käigu jala. Hakkasime nende õhkuahmimise järel naerma ja lahkusime sõpradena. Läti tsõgad olid.

Läti ongi õhus – filiaali teeme sinna – mu isa Lumivalgekese tükk osteti nii läti- kui venekeelse tõlkeõigusega sinna. Ja selgeltnägijate tuleproov on õhus – partner Aija silmadesse vaadates ütlesin, et ta on jurist. On. Vabaõhukohviku ettekandjat silmitsedes ütlesin talle, et ta on üliõpilane. On. Juhtumisi seda lotokolmabad silmates, kus Mazeratti mängus oli, ütlesin mehele Külitse Alo ekraanile ilmudes, et tema saab auto. Sai.

Ostrati ja Niilo ühisetteaste jälgimise-jäädvustamise-juhtimise ajal nõidamist ei juhtunud – erialane töö, mis toidab 😀 Nii palju siiski super-teadvuslikku, et oma töö kõrvalt tegin mehe heaks tiba hulgitööd. Ja olen õnnelik. Klõps, läpaka kaas kinni, musinad Vollisse ja Altveski Taadiratast talitama.

Armastus-valgus-hulgitöö 😀

*

Alexis: Armsad Valguse sõbrad!Täna meid mõjutab Kuu periood, mille sümboliks on Kärnkonn. Innustuse ja loome päev, säilivad eilse päeva tendentsid, on oodata tulemused erinevates valdkondades. Tähtis on koostöö ja partnerlus. Ära liiga koorma ennast tööga. Võib olla tuleb palju telefonikõnesid ja meile, millele tuleb vastata. Võimalusel lõpeta alustatud asjad.

Suhete energia on nagu jäänud tupikusse, midagi erilist ei toimu, peamine vähem pööra oma tähelepanu detailidele, kes mida ja kuidas teeb ja vähem urgitse minevikus. Kui suhted on ebaselged, siis parem on säilitada vaikust, pole vaja torkida. Õues on ilus ja soe kevad, naudi ja tunne rõõmu. Parem tegele endaga ja otsi uued arengu võimalused oma suhetele.

Päeva jooksul on võimalikud pisikesed takistused, ole ettevaatlik teedel, eriti kus on astmed ja barjäärid, vaata jalgade alla ja vaata üles, et midagi ei kukuks. On võimalikud probleemid unega, eriti tundlikkutel inimestel. Üldiselt rahulik päev, kui me ise ei provotseeri teisi inimesi. Täna on reede, ees meid ootab imeline nädalavahetus ja see on iseeneset rõõmustav, naudi elu ja luba endale puhata.

Päeva afirmatsioonid: Ma usaldan elu. Ma olen väärt küllust ja olen elule tänulik. Igalt poolt minu ellu tuleb parim. Ma olen tänulik oma minevikule, rõõmuga võtan vastu oma oleviku ja armastusega vaatan tulevikku. Ma naudin elu õitsengut, kevadet ja Päikese soojust. Ma olen küllus, edu, noorus, hea tervis,armastus ja õnn!

Soovin sulle ilusat päeva, päikest ja soojust, kindlustunnet, rahu, rõõmu, tervist, armastust, küllust, edu, raha ja õnne!

*

Meil on kevadel MINA OLEN etendused veel 18.mail Valtu koolis, 2. ja 9.juunil Rapla üritustel – suvel on Merehädaliste proovid, tantse juba õpime – ja neid va katastroofikoomilisi mängime augustis. Septembrist algab töö turulooga Tervist, Aafrika!

Aga seni – nauditagu meie ülivõrdeid-pälvinud lugu MINA OLEN.

*

See on lugu latinopoisist, kes tuleb Eestisse ja jääb. Ja mitte üksi. Miks ja mida tegema, näete etendusel. Lisaks noortele mängime ka meie koreograaf Reginaga tükis ise kaasa. Mõnuga mängime. Ja arutleme, miks inimesed varjuvad ekraanide taha, miks nii paljud noored kasvavad vanemateta, kui keeruline on vastata küsimusele, kelleks tahad saada.

Puudutatud saavad kõik vaatajad. Oleme juba ära hellitatud hiirvaiksest jälgimisest, südamest-naerust ja liigutuspisaratest, mida publik meile kinkinud on. Iga vaataja on pärast etendust kinnitanud, et teab vähemalt korraks selgemalt ja helgemalt, kui oluline on võimalikult sageli ja veendunult öelda: MINA OLEN!