18.-19.mai

Kotkas tiirles pool tundi Soone kohal. Lõputud vastupäevaringid. A’How! 🙂 Misjärel lendas meist üle hõiskav valge paarike. Luiged.

Ses energias oli suisa kaunis Kulkale koostöös kirjastusega Rajakaar ja Raplamaa Sõnumitega mõned taotlused teha 🙂 Kastmeks läbirääkimised Altveskile kruusa ja euroaluste tekitamiseks.

Lambaniitja Jaan Raam ütles Soone määtsusid lahti riietades: siin on kõige rahulikum ja arukam kari, keda ta oma 1200+ (!!!) kliendi hulgas Soomes ja Eestis eales kogenud – suhtlemine-kohtlemine on lammastest kohe näha. See on mulle – Lamba aasta Jäärale 😀 – suur au ja kompliment. Kui juba paljastamiseks läks, siis Indi kammis ka peni-Bella talvekarvast lahti ja mehed niitsid esimest ringi hoovi 🙂 Aitäh, Jaan, Indi ja teised mehed! 😀

Õnneks jäi lauda-koristuse, villa-pakkimise ja MINA OLEN etenduse vahele nii lühike aeg end lanoliinist kasida ja kostümeerida, et alles Valtus kohal olles jõudis kohale, kui märgiline otstesõlmimise etendus see on.

Jehuusus, kuidas me enne eilset etendust närvöörisime – ja kui asjata see oli 😀 Meie 21. etendust vaadanud lavastaja Terje ütles meile ülivõrdes hinnanguid, saalis oli Valtu Põhikooli sõbralikem Omade ring – palju naeru ja kaasas olemist, liigutuspisaraid ja hoogu ja tohutut kergust-helgust-selgust. Aitäh!!!

Adila campi Bagua avamisele läksime Indi-Emma-Helenaga – ja kohale jõudes sain aru, miks Sõõruka spiritiri Perekonnal mind vaja oli. Urmase lapsepõlvekodu väepaiga uue hoone pühitsust teenis Tõnu Talimaa, kes moodustas väeringi sünnipäevade kaupa. Mina, 21. märtsi kevadpunkt, olin ringi algus, kollase loovväe vahendaja ja oma trummiga üksiti ka energeetilise ruumi lävevalvur. Toda niikuinii, et egokene sai kõrva tagant sügada – oi-kui-tähtis mina olen! 😀 – aga kuna tseremoonia ringid algasid minust ja viisid mu energia suurele ringile, oli mul koju sõites käpp maas mis maas 😀

Suurim õnn oli, et Indi ja Tomi uus Naine, kreeklanna Matia leidsid teineteist – laulsid ja teenisid koos. Emma ja Helena-Riin said sügavalt puudutatud. Imeilusate videote üleslaadimine võtab äikeste-järgse megaaeglase neti tõttu aega mitte tunde, vaid nädalaid.

Ivar Virkusega arutasime eile, et praegu, mil mõte levib Teistmoodi, pole vast lugu, et elektroonika ja itipluti meile ei kuuletu ja desarmeerub, poeuksed meid ei näe ja üldse – käi jala. Ongi sellised ajad 🙂 Vend Thor, kes nägi, kuidas ma suurel ringil end tühjaks lasin tõmmata, laadis kogu õhtu mind tagasi poolpurje – ja vend Erik analüüsis, millest on tingitud meie kõigi sinusoidid. Kalleid ootame järele.

Olen ülitänulik, et Ringis olid Tessa ja Liina, Lilian ja Krautman, Horre ja üldse… Kuulumine versus eraldatus vajab aegajalt meelde tuletamist. Kusjuures mõnikord intensiivsemat kui tavaliselt.

Järgmiseks on mul Adilas Hedi naistekas. Siis Paskeviciuse suve väravad Märjamaa ökokommuunis. Seejärel Anu täiskuu Kaasikul. Ja lõpeks puhastuspühitsus siinsamas Soonel.

Olen tsüklis 😀

Täna anun mehe Käru kõrtsi avamisele – kuhu BrigiPaulidele Altveski tehnika viime – kaasa. Et temaga lisaks tööle-olmele samu asju jagada. Spiritiri-pere riitustele ma teda enam vägisi ei lohista. Ja üksi seal surfates teravat igatsust ei tunne ka – pigem tajun tema pidevat ligiolekut. Aga üheski eluvaldkonnas ei tohi pausid ja lüngad liiga häirivaks venida.

Samas oli hea, et armsam oli eile õhtul loomadega home alone. Lamborghini sai talle tõestada, et mul on õigus, nimetades seda 3nädalast jäärajumbut ainulaadseks olendiks. Kui Chick läks lambakomplisse temaga mängima, võttis väikemees karjajuhi vastutuse. Ei mänginud sõbrannaga, vaid ajas teda karjast eemale. Kõik määtsud hoidsid väikese vägilase selja taha ja imetlesid, kuidas too koera minema ajab, kõike teab ja oskab. Robi sai teada, et lammas, kelle ema on inimene, on pooljumal – sest inimene on jumal. Ja alates eilsest harmoonilisest teineteise respektimisest pole mu kallim kõigest jumalanna mees, vaid ikka täitsa kohe päris jumal ise kah 😀 😀 😀

Sooh, kui Indi tuleb Minniga maastikult ratsutamast, riisume eileniidetu kokku – ja siis kärutame karjakesi kõrtsi 🙂 Muide eile, kui Adilast tulime, oli mu kodutee ja kandlekoja teeristis politsei. Üks ekipaaži liikmetest sama, kes eelmisel laupäeval Nõmme kõrtsis kaklejaid lahutas 😀 Pärast puhumist-dokukontrolli arutasime seda Nõmme kõrtsi fenomeni, Adila kämpi olemust – naersime südamest ja patsutasime üksteist.

Ning enne lõplikku ümberkukkumist selgitasin tuttupandud piigadele, kes on hipi, mis on Perekond,  kus ja kuidas käivad tingid ja Rainbow-kogunemised, krooniks Burning Man.

Huvitav, kas ma satun ka ise kunagi sinna? Enne Uganda. Siis Kreeka.  Ja Island. Muidugi Uganda Rainbow-ting kõlaks lausa hüper-jackpotina… 😉 Metštatj nje vredno 🙂

*

Evald Kotkasulg Piirisild ja Kati S.V. Murutar kutsuvad Vana Kuu laupäeval 9. juunil Soone väetallu jaanipäeva-eelsele puhastusele ja korrastusele.
Koguneme kell 11.11
Puhastame Telgi ja Püstkoja ning korrastame Päikesevärava.
Telgilõkke süütame 12.12 – kaasa tumedaid kive, sõbrad!
Toidu valmistame Kojas lõkkel – supimaterjal talu poolt, supikõrvane piknikukorvi!
Päikesevärava tseremooniat alustame 16.16 – et puhastada-korrastada iseennast, palvetada lähedaste ja Maa eest, tänada ja paluda, pihtida ja panustada.
Telki siseneme sujuvalt pärast seda.
Kaasa ujumisriided ja käterätik.

*

Meil on MINA OLEN etendused veel 2. ja 9.juunil Rapla üritustel – suvel on Merehädaliste proovid, tantse juba õpime – ja neid va katastroofikoomilisi mängime Altveskil 3. ja 4. augustil. Septembrist algab töö turulooga Tervist, Aafrika!

Aga seni – nauditagu meie ülivõrdeid-pälvinud lugu MINA OLEN.

*

See on lugu latinopoisist, kes tuleb Eestisse ja jääb. Ja mitte üksi. Miks ja mida tegema, näete etendusel. Lisaks noortele mängime ka meie koreograaf Reginaga tükis ise kaasa. Mõnuga mängime. Ja arutleme, miks inimesed varjuvad ekraanide taha, miks nii paljud noored kasvavad vanemateta, kui keeruline on vastata küsimusele, kelleks tahad saada.

Puudutatud saavad kõik vaatajad. Oleme juba ära hellitatud hiirvaiksest jälgimisest, südamest-naerust ja liigutuspisaratest, mida publik meile kinkinud on. Iga vaataja on pärast etendust kinnitanud, et teab vähemalt korraks selgemalt ja helgemalt, kui oluline on võimalikult sageli ja veendunult öelda: MINA OLEN!