6.juuni

Tegime Margoti, Mary, hobutreener Maire Sinimäe, Heili ja tütardega Soone talus suurpuhastuse. Kasisime kolimisküpseks ja puhtaks elumaja, sauna, väikese maja, keldri ja ka äsja ehitatud talli ja laudad.

 

7.juuni

Liusse saabus kolimisbrigaad – Pirjo Tartust, Ragnar koos oma sulastega Vihtrast, Ande, Alvar ja nende töölanna Viive Ranna rantšost. Pakkisime ühtse tõusulainena kogu majapidamise poole päevaga kokku. Nagu ulmefilmis.

 

8. juuni

Raplamaalt saabus suurim võimalik veoauto. Pakkisime asju täis nii selle, minu jeebi, Pirjo ja Ande autod kui Ragnari kaubiku. Lahkudes tegin ümber Liu õuekivi auringi, rekka jäi majaka alla ümber pöörama minnes kõhu peale kinni, saime ta traktori abiga välja.

Käisime Mary ja Peteriga läbi Rapla EASist ja kirjutasime Marliisi-Irisega lepingu alla.

Laadisime kogu stafi Soonele maha. Trahh.

Mehed panid elementaarse mööbli kokku, et saaksime kusagil magada.

 

9.juuni

Alo tõi Minni tema uude koju tema neljandat sünnipäeva pidama.

Kaasas olid ka Richard ja tema sõber Konks. Kogu sünnipäeva veetsime mööblit kokku pannes – ja õhtuks oligi kogu mööbel paigas. Viimseni.

Meie lastega ladusime järjest asju kappi.

 

10. juuni

Maruline asjade lahti ja kappi pakkimine.

Peter ja Brigita ladusid raamatuid.

 

11. juuni

Maruline asjade lahti ja kappi pakkimine, raamatud…

Õhtul sõitsime Raikkülla Reedet vaatama. Koos ruunaga ühes koplis peetav Reede indles silmnähtavalt. Juhtisime sellele Sinika tähelepanu ning Sinikas lubas teda kolmel järjestikusel õhtul paaritada.

 

12. juuni

Reede abikaasa Romeo võitis ponide arvestuses Palladium cupi Särevere vooru.

Finišeerisime Brigitaga kodu lahti-kokku pakkimise – mina sain viimsed asjad paika, Brigita lõpetas üksinda raamatute paigaldamise, sest Peter oli Tallinnas tööl.

Käisime endale preemiaks Margoti juures Maire Sinimäe trennis.

 

13. juuni

Kutsusime naised – Margot, Maire, Heili – sauna.

Heili lõikas minu ja mina Heili juukseid.

 

14. juuni

Asusin taas erialatöö juurde – tõlkisin õenduse taksonoomiat.

Margoti juures kohtasin Kaie Segeri ristitütar Saarat ja tema kihlatut Marti.

Järgneva öö veetsin kirjutades.

 

15.juuni

Peter jõudis Tallinnast tagasi Soonele. Ragnar tõi meile Vihtrast mõned heinaruloonid. Käisime koos temaga Tohuvana laoplatsil laudu toomas.

 

16. juuni

Käisime Peteriga Tallinnas Isuzu korralises hoolduses. Kohtusime mu vanaema kunagise kodumaja lähedal, kus Helle praegu elab, proua Karisega. Käisime Stella Borealisesse “Talv Eedenis” pilte viimas. Pidasime läbirääkimisi PERHi pealiku Nazarenkoga.

Mul tõusis jälle palavik. Juba kuu aega palavikku – pidev 37.4 ja vahepeal 39-kraadised lained.
Peteril olid südames sellised pisted, et talle tilgutati PERHis läbirääkimiste kõrvale turgutit. Tõeliselt lahe paar oleme…

Aare ehitas ümber õue aia – koerte jaoks.

 

17. juuni

Aare ehitas tallis boksid korda, mina näitasin Elionile Soone ette – et saada digi-TV ja netiühendus. Hinnaks arvutati ligi 100 000.- Appi. Ja palavik ka.

 

18.juuni

Aare ehitas lauta seasulud ja jänesepuuri.

Meie Peteriga sõitsime hobuseid koju tooma – palavik oli ligi 40, paratsetamool seda alla ei võtnud.

Vesnerist võtsime peale EQ. Maila juurest – hullumeelse treikuga tagurpidi manööverdamise tulemusel – Battaya, kes treikusse nügimise ajal istus mul tussili sõna otseses mõttes näos. Panime need kaks hobust Soonel talli – teekonda ma ei mäleta, palavik… – ja kimasime Raikkülla Reede järele.

Kuna Reede keeldus peale minemast, vihistas pealik talle stekiga – ja mina sain pihta. Palavik. Reede plagas minema, mina järele, sain kätte ja ütlesin talle, et kui ta peale ei lähe, saab veel nüplit – ja mina ka. Palavik. Reede kõndis peale.

Palavik. Madonna järele sel päeval sõita ei jaksanud. Palavik.

 

19. juuni

Nahksepad tõid bernhardiinikutsikad Sandra ja Sebastiani koju. Alguses mõlemad meile, sest Margot oli sõidus. Suured koerad võtsid nad kenasti vastu.

Jaan Kähar käis meil külas – arutasime loodetavasti ehitatava kiriku ideed.

Käisime Peteriga Konsumis süüa ostmas, läksime Meie Pubisse wifit kasutama… ja siis see juhtus.

Viimastele kirjadele vastates sain palaviku ülikiirest tõusust vappekülma, mis paisus krampideks. Peter viis mu Rapla haiglasse. Kui krambid järele andsid, suutsin küsimustele vastata.

Jah, mind on puuk hammustanud. Aprillis Lius.

Peter viis mu entsefaliidikahtlusega Tallinnasse Merimetsa haiglasse.

 

20. juuni

Samal ajal, kui dr. Ott tegi kindlaks, et mul on puukentsefaliit ja borrelioos mõlemad, helistas ja kirjutas Helle mulle. Ühest küljest muretses mu tervise pärast, teisalt andis jõuliselt mõista, et ei poolda Peteri ja minu suhet.

Nutsin end tühjaks, palavik läks alla, Peter tõi mulle oma läpaka ning netipulga abil tulin tagasi tsivilisatsiooni.

Soonele helistanud minu ema sattus Soone talu, lapsi, kutsikaid ja kogu kupatust vapralt hoidva Peteri peale ning kui kuulis, et mees tõi mulle haiglasse arvuti, ütles: “Te olete idioot, söör!”

 

21.juuni

Kauplesin ennast haiglast välja. Reti oli koogi küpsetanud, kõik oli puhas ja kontrolli all.

 

22.juuni

Kirjutasin mõne toitva loo, klaarisin Margotiga käibemaksu lüngad.

Panime tüdrukutega Reede sadulasse. Said täkku – saad ka ratsuks, beib!

Õhtuti on ikka palavik.

 

23. juuni

Tegin ehitusjärgse koristuse, jahmerdasin lõpmatu pesumajandusega ja muretsesin oma erialatööde pärast.

Haldi Svanberg käis külas. Ja Aare sai loomade tulekuks kõik valmis.

Tegime kodus jaanitule ja sauna.

Jaanitulele tulid koos meiega Peteri sõbrad Mart ja Urmas pruudiga.

Tantsisime tütardega.

Aare keeldus Kumma küla kiigeplatsilt koju tulemast. Las tõmbab hinge, nii kohutavalt palju nii uskumatult lühikese ajaga ehitatud ja tehtud ju…

 

24. juuni

Aare polnud veel kell kakski koju jõudnud. Tegin Reedega traavi.

Siis tuli keegi võõras noormees ja teatas, et Aare on Rapla haiglas.

Ta oli tulnud vastu hommikut ühe Valtu kutiga Soonele, võtnud Peteri hinnalise ja ühe meie tavalistest ratastest, kiigeplatsile tagasi läinud, tüli norinud, kolakat saanud ja kiirabiga haiglasse viidud.

Tõime sinise silma ja kipsis vasaku käega Aare haiglast koju, Urmas ja Marika tulid teda vaatama, Peteri sõbrad aitasid teda lamavas asendis hoida – peapõrutus ja pohmell pidasid duelli.

Lihtsa ratta leidsime Kaerepere Karmani trepilt, Peteri hinnalise ratta jaht käis läbi Kaerepere, Kumma – ja päädis sellega, et kutt, kes ta ära virutas, tõi ta ise tagasi ka.

Käisime koos Männimägidega esimest korda Estonia puhkealal, ujusime ja toibusime juhtunust.

 

25. juuni

Käisin Tallinnas, sain kinnituse entsefaliidi-borrelioosi diagnoosile, pidasin Nazarenkoga läbirääkimisi, külastasin Haldit ning pidasin tema juures Skype’i sessiooni Jüri Kaudega, kes raske haiguse tõttu sel suvel esmakordselt Eestisse ei pääsenud.

Lapsed sõitsid Võrtsjärve äärde ning meie vaatasime Peteriga õhtul – ka Aare harimiseks – “Amadeuse” filmi. Palavik.

 

26. juuni

Maire tegi meiega trenni. Peter filmis. Palavik.

 

27. juuni

Suutsin üle hulga aja tõlketööd teha. Kaie Seger käis Orma ja Paulinega külas.

 

28. juuni

Algas kuumalaine.

Aare lootus kipsist pääseda purunes Raplas – veel kaks nädalat.

 

29. juuni

Tõlkisin keset kuumalainet higistades.

 

30. juuni

Kui eelneva põhjal saaks kirjutada keskmiselt huvitava raamatu, siis see päev on nagu fimistsenaarium. Sõitsime Peteriga Eesti pealt oma talu uusi loomi kokku korjama. Kui treileriga teele asusime, sõitis meile Kehtna kandis jalgrattaga Veljo Sinikas vastu. Talle lehvitades meenus, et hobutreikust jäi vahesein välja võtmata. Kavatsesime ära tuua Haldja ja Helene Ande juurest – seega ei saanud mära ja varssa vaheseinaga transada. Et vahesein Kehtna Hepa tanklas treikust välja saada, pidime teiste autode juhtidelt abi ja mutrivõtmeid paluma – saime mitu head omakandi meest uuteks tuttavateks.

Pärast Järvakandit kaotasin korraga orientatsiooni, ei saanud aru, kas olen Vändra peale keeramise teeotsast möödas või mitte – ukerdasin ennast ümber keerata, lajatasin tagasi – ja ukerdasin ennast uuesti ümber keerata.

Pärnus tegime loo Herdis Elmendist. Ja saime teatri juures mu emaga kokku. Peter ütles mu emale, et armastab mind. Meie läksime emaga panka olulisi asju ajama. Ja sõime siis Roberto’s kohvikus keskpäevaeine. Ema ja Peter sobisid hiilgavalt.

Ande juures aga selgus, et Haldjale ei sobi meiega kaasatulek üldse. Tõime tüdrukutega mereäärselt karjamaalt jalgsi mitu kilomeetrit Haldja ja veel kaks varsaga mära talli juurde – ja Haldjas läks hüsteeriasse. Ja indles. Otsustasime, et jätame Haldja veel Ekstroni juurde. Ande avaldas soovi Helene endale nooreks sugumäraks osta. Meie aga toppisime kasti lõugavad sead Cruella ja Fiona ning kassikastiga autosse jänkuplikad Fille ja Rulle. Peter aina filmis – et teha dokfilm Aabrami Hobulausujate keskuse loomisest.

Et treiler poleks asjata  sabas, sõitsime Virtsu alt Kilingi-Nõmme alla Andrus Teemanti juurde, et Margoti sitikmust poni Orla täku juurest koju ära viia. Peter filmis ja oli vaimustuses. Meie saime lisaks Orlale ka havanna habejänes Habibi teiste jänkside juurde kasti pista – ja koju.

Lodja trahteri juures, kui Peter parasjagu emaga kirglikku vestlust pidas, nägin ristmikul peatudes tagasivaate peeglis, et siga lendab. Fiona oli Aare meisterdatud kasti kaane kärsaga lahti nühkinud ning hüppas välja. Jätsin automootori käima ja lendasin seale järele. Ajasin teda mõnda aega üksi mööda heinamaad taga – jube kiire elukas. Peter tuli appi. Mängisime tund aega ümber Lodja trahteri Brasiilia jalgpalli, auto mootor käis, Orla kolistas treileris, Peteril oli auto täis filmi- ja fototehnikat.

Lõpetasime spordiminutid, kui Fiona pani mööda trahteritagust tiigikallast võpsikusse. Mina vajusin tagumikuni tümasse pinnasesse, kangutasin end põõsaoksi  pidi mülkast välja, Brigita plätad, mis mul jalas olid, jäid sinna – ja jumalaga, Fiona…

Sookoll… nimemaagia…

Sõitsime tagasi Andrus Teemanti juurde, ostsime temalt Cruellale seltsiks valge minisea kuldi ja asusime koduteele südaööl.

Margoti juurde jõudsime sügavas öös. Orla – selle tõime paari aasta eest Saksamaalt mu pojale Aleksandrile, kes ei osutunud siiski hobuinimeseks – oli kojujõudmisest sügavalt õnnelik.

Mida ei saa öelda Cruella ja Pöialpoisi kohta. Mõlemad kriiskasid, kui Aare abiga nad kastist sulgu viisime. Misjärel Cruella andis Pöialpoisile kapitaalselt peksa, nii et nad tuli eraldi sulgudesse panna. Hobused vahtisid helehämaras suveöös mõtlikult, mis õue peal toimub. Jänesed õnneks said kõik kolmekesi omavahel kenasti läbi.