16. oktoober 2012
16.oktoober
Aga nüüd sai mul arstide streigist sügav siiber. Näen väga lähedalt, mida see inimestele tähendab. Kolmas nädal – plaanilised lõikused jäävad ära ning ehkki need pole ehk otseselt eluohtlikud ootamised, rikuvad need ärajäämised väga paljude inimeste elusid. Mitte ainult nende, kes valutades ja vaeveldes, kartes ja muretsedes oma oppe ja ravi ootavad ja kannatavad. Ka nende lähedased. Nii inimesed kui loomad. Ja see on palju jõhkram kui ma kujutlesin. Mu sõprade hulgas on palju arste – siiski ütlen kogu südamest ja valjusti, et selle streigiga on midagi väga valesti ja ma olen Eesti meedikutes sügavalt pettunud. Ma ei räägi õdedest ja sanitaridest, vaid arstidest, kes seda streiki veavad. Igaüks neist saab sama palju palka kui näiteks mina ja mu laste isa kokku. Ikka vähe. Ikka hävitame oma rahva elujõudu, hingerahu, elukorraldust, tasakaalu. See on alatu, vastik ning ühiskonnas vaenu, haigust ja kustumist külvav. Aina neelasin seda alla, aga eile laudas loomadega rääkides sain aru, mida üks kutseühendus kogu ülejäänud rahvaga teeb. Kuritegu teeb. Õilsa maski taga. Olen jahmunud, pettunud – ja võimetu. Dr. Rammuliga juba kirjutasime sellest Delfis, nii et enam arvamust kirjutama ei hakka. Siinne purse vähendas auru – aga olukorda see ei muuda. Iga päev, mil see nurjatu streik kestab, surevad inimesed ja nende lähedased – aga statistika seda ei näita. Kiirabi ju töötab… Jumal ei andesta seda kollektiivset varjatud tapatööd selle korraldajatele. Aamen.
Selle lõigu FBsse heiskamisega lasin paljudel mõttekaaslastel samuti auru välja. Aga mul on veel auru. Valtu seltsimaja teatas eile, et koolivaheaja tantsupidu koolinoortele, mida minu poisid pidid tegema, ei tulegi. Keegi ME otsustas selle kunagi edaspidi tegema. Ma tahaksin küsida, kes on see ME, kes siin Eestimaal aina otsustab – kui noored tahavad eakaaslasi tasuta tantsitada ja mina olen nõus neile transat tegema ja tiivalt toetama – kes ME siis nii elementaarse noorte koosviibimise – mis peaks olema tegelikult igal nädalal, mitte kord kuus või kvartalis – aina edasi lükkab – sest on ebamugav, võtab aega, maja võib mustaks saada, vastutada on tüütu… Aga ma ei saa kogu võimetu viha kiuste midagi öelda. Nii et eelpool olevat lõiku tegelikult kirjas pole. Sest kui ma midagi ütlen, ei taheta ka tasuta kardetavasti ka edaspidi. Peaksime Meie Pubide ja muude erakohtade poole pöörduma, kui riigiasutus igas suunas korraga selga näitab. Jälle aga. Mina ei saa ega taha poistele emmet mängida – nad peavad seda ise tegema. Paraku muudab kohatud huvipuudus ja barrikadeerimine ujedaks ja kartlikuks – keegi ei taha teenimatult jalaga persse saada. Nii et ma pean ilmselt ikkagi oma hästipargitud persse turule tooma ja poistele ise tibakene tribüüni tegema. Mis siis ikka.
Nii, see aur ka väljas.
Mis järgmiseks?
Kopime siia ühe järjekordse lubaduse:
- Sinu ellu astub tungivalt sisse tel +37256678555 ja igatseb Sind.
19 hours ago · Like · 1
Tarmo Arumets Tean,suhtlesime ja asja sai liikuma.
Kati Saara Vatmann Minnil ja Aleksandril on asjade liigutamise asjus sama küsimus.
Tarmo Arumets Lahendan selle kusimuse.
about an hour ago · Unlike · 1
*
Uhtlasi ootan huviga, mis saab ka siin jagatud kusimusest – õieti lubadusest – sünnipäevaks minust vabaks – see on 19. novembril, mõtlemisaeg kuu aega – seega on see kusimus ara kustud, aleluija. Klassikuid tsiteerides.
Jah, olen väiklane ja õel.
Ja lähme auru välja laskma lambakoplisse – pinnas on järjekordsed silokiled välja sülitanud – prügikotiga hobukoplisse – ja teeme sauna tule alla – õuest tuule käest on varsti võimalik pesud järelkuivama viia – ja haiged mehed lavale kuutida. Hetkel on taimeteetasski talle liiga raske. Sõna otseses mõttes. Ja siis tahab Minni ühe mänguasja sisse patareisid, paar pesukäsna tuleb soetada. Midagi oli nagu veel – ahjah, Minnit tahetakse Tartusse vanaisa sünnipäevale, mis tähendab, et õnnistatud Reti peaks ta bussiga sinna viima ja tagasi tooma – kokku kolm pluss kolm tundi bussis ja nelikümmend euri vastu maad – laupäeval tullakse lammaste järele, pühapäeval on Minnil tantsutund – ja vaja mu kolmel lapsel, neist kaks teineteise sees, enamus reedest bussis pissihäda kannatada… Ei, täna pole päev, et üldse mingit teemat arutada – kõik ajab aurama.
Mis Avesta tänasest räägib?
„Päikese päeva märksõna on püha vaim, püha loov hing. See on igavese valguse päev. Täna ei soovitata teha midagi tõsist ega määravat.“
Aurakem 😀
„See on päev, mil süüakse oma tegude vilju, päeva sündmuste järgi võib otsustada, kas oled olnud õigel teel.“
Aga miks ajavad aurama ridamisi asjad, mis ÜLDSE minust ei olene?
„Täna materialiseeruvad mõtted. Päev toob kaasa soovide tulva, tuleb olla ettevaatlik, et sa ei killustaks enda peamist eesmärki. Et selgelt tajuda, mis on sulle kasulik ja mis mitte, on soovitatav kuutõusu ajal kella poole kümne paiku hommikul teha maoloputus.“
Jeerum, Aare ei loe mingeid avestasid, aga alustas sellega juba päikese- mitte kuutõusul 😀 Vabandust, see pole naermise koht, aga kuna keskpäeval hakkas taimetee ja vedel kaerahelbepuder juba sees seisma, võib ettevaatlikult naerda ka.
Kuivõrd on šlakkidest vabanemise ja dieedi päev, pesta ja koristada ei tohi, siis head auramist meile kõigile!
Oh issand, ma nägin õues Ilme Kondi mahajäetud Nöpsikut. Kassi. Raisk. Mida ma teen, ah???
Ja ehkki leidsin ühele noore kena mendi kutsikale Rakveres soovija ja võin järgmisel neljapäeval kutsika ka ära viia, pole noormees nõus viienädalase kutsikaga sinnamaale ootama. Okei, ilus poiss, tule too see beebi siia pealegi – ühtlasi lase mul nii tulles kui minnes puhuda. Mnjah, ütlesin ju, et keen täna igas suunas. Palun järgmine!
Tegelikult läks alates kella kahest ülimõnusaks korjamiseks.
Korjasin saunast poolniiske pesu tuppa järelkuivama, õuest märja pesu sauna kuivama, lehmale naati, kanadele ussikestega mättaid, sigadele-lehmadele õunu, puuriidast meetrised idioodihalud ahju, et ma ometi neid enam ei näeks, hobukoplist hunniku ohtlikku rämpsu, sõraliste koplist silokilesid, siis koos Minniga poest parim-enne leiba ja muud olulist.
Samal ajal korjas mu hommikune FB-kärgatus juba Delfi-publikus klikke – ja FBs kestab nüüd kaheraudne mäsu – nii mu enese riputatu kui Delfist jagatud keevad ja mõlemat on omakorda palju kordi jagatud. Näe, ei päästa ka metsas elamine eesliinil marssimisest, kui oled selleks sündinud.
Sajad kommentaatorid on lõpuks ometi valla pursanud protestijoas öelnud paar õiget asja –
– Arstid solkisid õdede-hooldajate õigustatud streigi ära – ja muutsid lahenduseta lahmimise lootusetuks
– Samal ajal, kui nüüd 3000eurosed arstid ja 9000sed pliitikud jagelevad, vahivad 300-900eurosed lihtsurelikud abitult neid eemalt – ja lähevad vastavalt võimalustele talvele vastu
– Töörahva tegeliku häda taustal on arstid võtnud endale juba kolmanda puhkusenädala – mida nad veel tahavad?
– Nii ilmavaate kui sissetuleku mõttes rahvast lootusetult kaugenenud valitsus tuleb kukutada
Korras. Soone talus alustati riigipööret, võib rahus Kättemaksukontorit edasi kirjutada. Seda enam, et üks Tiina müüs täna Soomes Dali. Teine Tiina tuleb meie lammaste villast vildi tükiga uuel nädalal külla. Ja maailm toimub 😀
Homme mõtlen välja, milline saab olema meie tõelise Eesti tegelik valitsus, kes tagab selle, et poleks nii ropult ebaõiglaste sissetulekukääridega, karistushirmu ja süüdistuse-kahtlustuse keskne, allilma dikteeritav ja pankade terroriseeritav kloaak, kus me kõik oleme võlgu, süüdi, ohus, kodust välja lendamas, kõigest ilma jäämas… Jah, homme kirjeldan meie tegelikku riiki, mis elab tuule ja päikese, bio- ja vee-energial, president saab rahvaga võrdset palka ja riik leiab KOHE lahenduse peredele, kes järjest ja järjest kodust välja lendavad, kuna laenu maksta ei jõua – ka nendest annab aimu FB, kus kümned ja kümned koerad otsivad uut kodu, kuna hapuks läinud laenud hävitavad kodud. Ja külad, mis on praegu tühjad, varemeid täis, täituvad uusasukatega, kes linnades kuhjumise asemel, enda, üksteise ja meie ohustamise asemel ELAMA hakkavad.
Rahu nüüd, Soone Saara, paar tundi jõuad veel oma tekste tippida, mis toovad su perele toidu lauale – kusjuures ma ei nõuagi rohkem. Perele tervist, turvalisust, armastust ja väärilist küllust – mitte pidevaid sanktsioone, ähvardusi, menetlusi… Nähnoh, ütlesin ju – rahu!!!