08. jaanuar 2013
8.jaanuar
Holistika ja kristlus, njuueidž ja humanism – kõik räägivad üht. Manifesteerigem ja transformeerigem. Päeva sõna näiteks on viimastel päevadel sugereerinud: püsi kõigutamatu, sul pole millestki puudust, kõhud on täis ja palju on järele jäänud – Jumal tegeleb meie kõigi olukorraga. Kuivõrd kõik kanalid meenutavad häälestuse-meelestuse olulisust ja tasakaalu tähtsust, ei tegele ma rohkem sellega, mida arvan hommikul kuuest tõusmisest, selle äratamisest, kelle seitsmeks tööle pean viima, laudarahva teenindamise järel edasi-tagasi sõitmisest, Indiisu äratamisest, koos temaga tallirahva teenindamise järel jälle edasi-tagasi sõitmisest… Eks sel on mingi põhjus, miks ma end niimoodi solgutada lasen – täpsemalt, ennast ise sedasi solgutan – seda tuletas meelde ka haigusest toibuva Jaanika kiri:
On nõnda, et ise hakkasin eile kahtlustama, et see ei ole lihtsalt juhuslik haigestumine, vaid üks väga korralik ja vihane energeetiline rünnak ja teada ju on, et rahvavaenlane on salakaval: piisab vaid korraks ühel nõrgal lülil ilmneda, kui on konksutajad kohal.
Täna sain oma kahtlustustele kinnitust, aga õnneks ka abi. Arvamus on, et ca 3 päeva läheb veel, et suudan oma energeetilise väe ja puhtuse enam-vähem tasakaalu saada.
Õppimist ja läbimõtlemist on igatahes omajagu aga kuhu mul kiiret…
Käkikäänajaid ei kadesta – Jumal näeb ja karistab.
Aamen.
Selleks ajaks, kui jätkata saame, on mul senine kirjas ja üks Kaia siin Raplas ära kuulatud ja kirja pandud. Sest asjad seavad ennast ise kenasti, kui neid ei sega 😀
Jumala ja inimese tahte koostööst ja vastuoludest ning dogmade kanapimestavast õõvast jutustas hommikune Holby City haigla – ma pole telekainimene, ausõna – nojaa, mitte halvavalt palju – ent ma näen seal asju, mida loomad ei näita. Loomad ei saa sel lihtsal põhjusel Jumala ja saatana vahekordi selgitada, et nad ei tea saatanast midagi. Lihtsalt. Nad kardavad ja peegeldavad inimeses mürgeldavat kurja vaimu – neis endas seda pole.
Olete suitsetavat siga näinud või?
Aga suitsetavat naist, kes laseb iga päev korstnasse võimaluse ujulas käia – suitsuna…
Masendav.
Ei, siit ei tule suitsetamise maha jätmise jutt. Suitsetamine on hoopis mind maha jätmas. Keha ei taha. Ainult mingi narr tegevusharjumus veel – üha harvenevana. Ma tean, et ei tohi endale midagi keelata – siis tekib trots. Nii ma siis ei keela ega piiragi – me lihtsalt kaugeneme tubakaga teineteisest. Sõpradena. Taim pole selles kindlasti süüdi, et teda valesti kasvatatakse.
Mis puutub seasse, siis täna teda pikalt paitades ja jututades – no küll see neiu tahab rääkidarääkidarääkida! – avastasin, et minust on ütlemata loll hädaldada, et keegi ei võta sülle, ei küsi, kuidas mul läheb ega tee mulle moosisaia. Kui ma teen seale pai, saan ka ise pai. Kiisut kallistades saan ka ise kalli. Vasikale musi andes saan ka mina musi, ehkki see on… ee… mnjaa… väga musi 😀
Ülo Kiiver jõudis õnneks tund enne pimedat meile Tirtsu värkima. Kabjad näitasid, et teda poldud mitte kunagi värgitud. Kehakuju, hambad ja kabjad näitasid, et ta saab juunis tõesti 2aastaseks, mitte neljaseks, nagu näitavad paberid. Niisiis ma ei tea, kelle dokud temaga kaasa anti, aga see Tibitillu, Trallamallikas ja Tillitalli pole ilmselt Juliet Mafiosa 😀 Tühja sest. Tüdruk on tüdruk. Helge, leebe, nutikas ja südamlik laps – miskipärast pole märamamslid temaga senini leppinud, aga sest pole kah lugu. Tal on kiired jalad 😀
Homme pean end kokku võtma ja paluma naabrimehel koorem silorulle koju tuua – ammu aeg neid vissidele-lammastele sööta ja peale tema keegi neid toomas pole, oh koll ja kole. Kummaline, kuidas ma enne nii suure rõõmuga talle helistasin – ja nüüd ei taha üldse, sest nägin, mis vorsti sees on. Eks ma võin Saunaküla-mehe kah kutsuda, aga siis tuleb ametlik arve ja see on natuke rohkem kui ma kanda suudan. Kui paar mehemürramit ja paar hobuse järelmaksjat ka reaalse maksmise juurde asuksid, suudaksin küll. Hästi suudaksin. Väga normaalselt ja muredeta elaksin siis lausa kohe. Aga mürramid on emmid ja järelmaksjad kuses – ja kuidas ma palun ilma ropendamata seda väljendada saaksin???????
Isegi Jaanika raamatusse tulevad mõned vägisõnad – selles veendusin täna seda kirjutama asudes – ja mis siis teha, et vägi-inimesed vägivärgi kohta vägisõnu kasutavad? Jäädvustada, naerda ja edasi vägitseda 😀
Peaasi, et pilt kuidagi ikka ees seisab – pärast seda, kui olin neljapäevase vestluse materjalid läbi töötanud, lood-pildid-arved saatnud, õhtuse talituse teinud ja puud toonud, minestasin ahju tuld pannes ära. Jõudsin käpuli visata, nii et noored ei märganudki, mida värki tädi mürab – faktiliselt oli tegemist veresuhkru järsu langusega, roomasin siva saiani, määrisin hunniku nussat peale ja hakkasin jälle endaks – aga samavõrd faktiliselt rekalibreerusin ja transformeerusin – see juhtub viimasel ajal jälle sagemini, seekordne sahmas tuleb Sealt alla külmavärinatena – kõigil meil on permanentselt külm ka avatud ahjuukse ees. See on tegelikult hea. Et kõigil on. Vibreerime koos 😀
Homme püsime Minniga kodus – tema tahab välja magada ja mina ei tõsta nina arvutist enne, kui senine osa Jaanikat jäädvustatud, siis ei sega vahepealne kõrvalteemasse sööst – ja seejärel on mu kullapalavikuline – tegelikult küll lahku kirjutatud 😀 – ilmselt suuteline jälle edasi rääkima. Ja palvetagem, et A ja R, T ja K oleksid suutelised oma papi mulle kätte ja tagasi ja edasi nodistama – ma tahaksin need kuud, mil nodistamine rütmiliselt toimuks, rahulikult kirjutada, mitte kogu aeg arvutada – see teeb tõesti väiklaseks ja kärbib tiibu, urrblinnglingrrrauhhh!