20.juuni

Öösel taas unetuna sipeldes mõtlesin välja, miks meil siin nii aktiivne paigalmarss toimub.

Me podiseme oma unistused ära. Termikas räägib turistigruppidest, nagu need oleksid juba siin – ostame gaasipanni – ja kokkulepitud grupid (tänaseks 7) jäävad tulemata. Mina räägin trennilastest, nagu nad oleksid juba siin – ostame neli liigset hobust – ja lapsed (tänaseks 30) jäävad reaalselt tulemata.

Aga meie Tartusse Reti lõpetamisele minemata ei jää.

Vestlesime mõnusalt Inga ja Asser Murutariga, saime kirjastusest Ohtlik lend 7 autorieksemplarid ja raamatud Kumma küla kokkutuleku loteriile.

Reti lõpuaktus oli kaunis, naljakas ja liigutav – Reti mängis klaveril Tõnis Mägi „Pärleid“, oli ilus, armas ja südamlik.

Tagasitee Aleksandri ja Minniga oli košmaar, nagu ikka – möll ja kiun vaheldumisi. Õhtul tuli südaööni päevatööd järele tõmmata, aga niisugune see elu on.

 

21.juuni

Kiusasime PRIAs tund aega Kulla Eliast – on tõeliselt kuldne hing – kes pidi meie elajate nummerdamise tõttu oma poja gümnaasiumilõpetamisele hiljaks jääma – aitäh, kulla Kullakene!

Püüdsime korda saada tiksujat, mille abil lambad õue pealt koplisse saata – pabulatest ja jalust maha jooksmisest on kõrini.

Tegime lastega – oh issand! – intervjuu Suluperes.

Redigeerisime nipiraamatu teksti.

Käisime Tarmoga pastoraadis – Termikas pärast tööpäeva räpane, nagu sookoll. Aga ta hakkab harjuma ja on seal lausa õnnelik. Tundub Saarale. Äkki ongi?

Korrastasime kopleid, tassisime Tigrise ja Reede tukkapidi metsast tagasi koplisse (Garfieldi abiga, kes nad koju hüüdis), koristasime maja, tegime mõnusa õhtusöögi… Ja loomulikult tuli pohmakas Retilt mulle järjekordne sõimukiri. Peaksin juba immuunne olema või mis.

Homme ei lähe ma kodust sammugi kuhugi – saadan Tarmo autoga tööle, siis ei teki isegi ideed, et sõidaks sinna või tänna. On vaja kaks teksti kirja panna.

 

22.juuni

Oleksin ma kiusatusele järele andnud, oleksin täna Ranna Rantšos noorhobuste näitusel Battayat ja Reedet näitamas. Ei andnud! Praegu, mil Kroonika kodueris ilmus kaks lehekülge aktifotosid, ei taha mõnda aega nina välja pista ka. Mitte et ma põeksin – arukam on mitte lasta end pilkudel pihustada.

Päev algas pika ja meeldiva vestlusega Kessuga. Ja kirjavahetusega Epuga.

Tarmo läks täna lausa mõnu ja lustiga tööle, lapsed ehitavad talli seina äärde püstkoda, Ymke toetas esimest korda pärast tragöödiat tagajalale ja andis sellega Bella-Donnale molli – ehk siiski paraneb?

Võtsin Ymke sabast-lakast patsid-kleepsud välja. Seda tehes nägin, et kihvahaavad – sügavad torkehaavad teatavasti – jooksevad mäda. Mis teha, antibiotsi kah rohkem ei anna. Käsi tõusis tema saba ja lakka korrastama ilmselt spst, et hakkab tekkima usk – ehk tõesti elame üle…

Mu kirjatööd hakivad pidevad ülesanded ja vanima tütre sõim, mis saabub meilitsi, kõned abipalvetega, lapsed oma soovidega – aga ma sain hakkama! Nii nagu ka Termikas oma koormatega Raplas. Tõi töölt ürjetud pakud istepinkideks – ja vedas lastega hobustele suurde koplisse heinapallid ette.

Jaksaks veel Delfi-teksti ära teha, siis lubaks endale jaani ajal pikemalt välitöid ja liikumist.

 

23.juuni

Jaksasin! Ja Tarmo koos lastega sai ka hiiglaslikud kännud istmeteks õue.

Aga välitööd ja liikumine takerduvad täna kahe asja taha – tsüklon tuleb peale ja näidend ootab kirjutamist.

Küll aga liigutati meid varahommikust peale meie tahte vastaselt – kell viis helistas sotsiaalmaja Sooru teadagi-mis asjaoludel, kell kuus kuulsime akna taga hobuse häält – kõik olid kenasti koplist väljas.

Printisin Mary juures näidendi sünopsise. Viisin külavanemale raha ja loteriiraamatud külapäevaks – ja alustasin näidendi kirjutamist. Viisin külavanema juurde laudade raha ja loterii auhinnaraamatud.

Koristasin sauna ja hoovi. Aleksander tegi kuuris korda, Tarmo pani lammastele koplinöörid ja parandatud tiksuja. Vihmahoogude vahel koostame jaanitule ja paneme sauna küdema. Otseselt kedagi kutsunud pole, neid, kes tulemas, oodata ei julge – nii palju on viimasel ajal altvedamisi.

Alt vedas ka elektrikarjus – kui poest tulime, jooksid hobused sellest vaatamata kõvale surakale sajaga läbi – ja otse naabripõllule, raisk.

Bee püüdis tallis üle boksipiirde hüpata ja üldse oli kõva kisa ja hingeldamist.

Aga selle eest on VATteatri näidendi telg valmis.

Ande andis teada, et Elviiral sündis tema juures eile märavarss.

Natuke kade ja kahju on loomulikult – aga suur tükk ajab, teatavasti, suu lõhki.

Meil käisid külas Andres, Tiina ja Johannes. Tuul oli nii tugev, et tule tegemine jäi hommikuks.

 

24.juuli

Meid külastas paruness Haldi Svanberg lapselaps Lena ja Paul Oskar „Ruudiga“.

Sinikas värkis oma viis tundi meie hobuseid – oli mõnus siesta-päev.

Õhtul saabus meile Tarmo vennapoeg Anis – käisime koos Heili juures torti söömas – ja ma kukun surnuks suhtlemise tagajärjel pea ees voodisse.

Kirjutada tahaks…

Õnneks suubusin uude päeva Heli Vahinguga vesteldes. Igatsen tema järele.

 

25. juuli

Ehkki küla ülikud tundusid küla kokkutulekuks meie pakkumisi kuuldes ebalevad, nõuti täna meid vokpannide ja ponidega kiigeplatsile. Kersti tuli Isabeliga meile külla – nemad olid endale üllatuseks meil abis eeslit paelatamas.

Liis ja Ott tulid appi – Liis saduldas, Ott tassis.

Reede osutus jumalikuks koostööpartneriks – mitte kedagi ega midagi ei kartnud, tassis mu ees kaela peal lapsi ja oli sõiduvees. Viis seljas ka Minni loteriivõidu järele lava ette.

Aleksander teenis Madonnaga tittesid kõnnitades 14 eurot – tubli!

Liis lendas laamendava Tigrise seljast põõsasse, mulle pidi ta näkku astuma. Tahab ainult Aleksandrit, mitte kedagi teist.

Termikas vokkis meie kulutused toidu peale täpselt nulli. Tühja kah. Missioon täidetud – järgmine kord lisame hinda.

Õhtul tantsisime ansambli Brandy saatel – kõik jäid terveks ja olid suisa rõõmsad.

 

26. juuli

Viisin Aleksandri ja Minni Vehendisse, Anise Tartusse ema juurde. Tegin intervjuu kauni Maria Aleksejevaga, siis Anise ema Ranoga Vorbusel – ja leidsin kodust rahuloleva Termika, kes oli kõik puud ära saaginud.

Maailm toimub!