20.-21.märts

Kevadise pööripäeva riitus Soone talus näitas, kui lihtne on oma kodust pühakoda pühitseda. Paarkümmend naist ja kümmekond naist teevad imesid – me õnnistasime üksteist kevade alguse puhul tseremooniamatroon Jaanika juurutatud laksuga tagumiku pihta. Tervitasime, tänasime ja kallistasime allikaid ja laulsime Vee-Emale. Palusin allikatelt sõprust ja vabandust, et ma neid varem märgata pole mõistnud. Hobused, kes saavad maaparandustööde lõppedes suurema kopli, kuhu sisse tiik, kuusesalu ja suurte kivide sülem jääb, jooksid suuri kõhtusid trotsides mooride protsessiooniga kaasa, sabad sirgelt taeva poole, kus paistis üheaegselt võimas päike – mööda metsasihti otse meie ja märade peale – ja noor kuu. Metsas põlvini lumes moodustasime ringi, saatsime soovi ja tervituse universumisse ja laulsime Maa-Emale. Lambakoplis sülitasime koos veinisuutäiega lõkkesse kõik, millest Tule-Ema abiga vabaneda soovisime ja laulsime Taeva-Emale. Lõkke põhja jäänud hobuseluud olid ülisuur ohverdus, millega nüüd asjad ühele poole said. Ülitugeva tuule abiga kandus suits ja sädemed majast ja heintest uhkelt mööda universumisse. Aga maapõues tümises ja müdises Keegi rütmiliselt – uoooh-uoooh-uooh… Koos lastega kallistasime pärast seda, kui nad sisse ära panin, hobuseid – mina olin selleks ajaks üsna lõplikult vabanenud eksiarvamusest, et vastutan selle eest, et kõigil oleks tore – mina pakun võimaluse, tore ärkab igaühe sees ise. Sauna eesruumis jagasime soovidemune ja lobisesime padjahunnikus, oma muna sai ka Reti tütrekene, kes tunneb ennast emme varjus endiselt väga hästi – ja minus lahvatas meeletu igatsus selle lapselapse järele, kellele tahan nii palju näidata ja õpetada. Tule välja, väike Meister! Emmed ootavad, Jäära-plika!

Saunas ravimtaimede leiliveega kümmeldes avastasin, et see põhjalik riitus oli muutnud kõik naised tütarlasteks. Jaanika säilitas matrooni hoiaku, teised kõik olid nagu neitsid. Ma ei tea, kuidas see juhtus. Ja juhtus ka see, et tõepoolest tulid kõik, kes tulema pidid – ja tulemata jäid need, kellele minu arvates oleks kõige rohkem seda puhastavat-vabastavat-õnnistavat tseremooniat vaja olnud. Ju siis on neil veel vaja märterluses ja raskemeelsuses kümmelda – sunniviisil kedagi ei küpseta ja teiste elusid teatavasti elada ei saa. Olen Jaanikale väga tänulik selle eest, et ta tõi siia kaks naist, kellega meil oli aeg tutvuda – lambakasvataja Ilme Ohekatkust ja sõiduõpetaja Lii Raplast. Mu eluaegne sõbratar Tiina tõi Tallinnast kaasa Sophie ja Simona. Kai võttis peale Jaanika ja Oona. Mirjami ja Agnes-Saskiaga tulid Krista ja Ceitlin. Reet ja Renelii olid tänu preeriakoja sügisesele sabapeole juba paljudega tuttavad. Anne-Daniela sulandus koos lastega heinarullide ja lambatallede vahele – ütlesime, et õigupoolest peaksime talud omavahel vahetama – aga me ei mõtle seda mõistagi päris tõsiselt. Teatud tasandi tõsiselt. Nagu need asjad käivad. Naabri-Anne tuleku üle oli mul väga hea meel. Väga. Ta hoidis mu kinnasteta käsi oma peos soojas, poetas mitmel korral pisara ja ütles kallistades, et kohati mõtleb ta üle aia vaikselt Soone elu jälgides, et see pole lihtsalt võimalik… – aga on. Ja kuna Jaanika kinkis mulle Oona kaunistatud külluseastja, läheb edasi aina paremini ja tasakaalukamalt. Nii nagu loomad jälgisid eilset melu rahuliku usalduse ja heatahtlikkusega, olles kindlad, et neid ei ohusta miski ja kõik eluks-õnneks vajalik on olemas, lasid nad sündmustel planeedil Maa leebelt voolata – igal juhul ja alati iseenda hüvanguks.

Riituste ajal kogetust, kuuldust-nähtust-tunnetatust kirjutan õhtupoolikul, kui päevakohustused täidetud ja –õigused nauditud, põhjalikumalt.

Minul, täna hommikul 9.30 46aastaseks saaval siriuslasel on absoluutselt kõik armastuseks ja loovuseks, rahuks ja tasakaaluks, usalduseks ja kindluseks vajalik olemas. Aitäh. Ja palun, siin teile natukene isikukultust 😀 – Soone Saara, kes on sündinud Tammepuu ja Digitalise-lille päeval – kusjuures südame rütmihäirete puhul ärkan kõige hõlpsamini ellu just siis, kui saan digitalise preparaate! – kelle Jäära tähtkuju ja Lamba-aasta on seoses 21.märtsi uperpallidega mitmed astroloogid vaidlustanud – üsnagi mainekad taevateadlased väidavad, et olen hoopis Hobuse aasta Kalad – vot siuke moor, kellel on numeroloogiliselt nr.11 meistri arvuna käsuks eesvuntsid, lõua otsas üheksa nõiakarva, 58 eluskilo ja tuhat voorust puudustega võrdses osas, kopib siia nüüd oma Avesta-parameetrid:

*

Avesta 21. Märts 1967

Avesta järgi

1967 – Metssea aasta

See on võitluse aasta, mil teravnevad pinged, vastuolud ja vasturääkivused. Selle tulemusena võivad puhkeda sõjad või kodusõjad. Kuid see aasta soosib üllaid rüütleid, aga mitte neid, kes omal maal sõjatule süütavad. Kes sel aastal enda territooriumil mõõga tõstab, saab ise lüüa. See aasta on seotud ka varanduse omandamise ning tohutute jõududega. Soodne aeg kaugeteks reisideks ja suurteks retkedeks.

Aasta tootem on metssiga ning sel aastal sündinud isikud on väga vaprad, kartmatud, otsustavad ja oskavad alluda, kui vaja. Nad on rüütlid ja õige asja eest võitlejad. Metsseal on muutumatu eetika, järskus ja ausus. Ta ei lepi saavutatuga, vaid püüdleb täelikule enesetõestusele ja vabanemisele valest. Metssiga on alati valmis lahinguteks. See on mõistuse ja jõu koostöö ning ta ei jookse iialgi peaga vastu seina, sest ei kannata eesmärgitut tegevust. Oma sihte valib ta kaua. Rahulikus seisundis kuulab kõiki, eriti omasid – kuid võõraste suhtes esineb siiski teatud sallimatus. Pahatihti metssiga ei võitle enda eest ning toob end ohviks. Kuid seda teravam on reaktsioon, kui ta kaitseb teiste huve, eriti oma lähedaste omi. Kui eesmärk on saavutatud, siis satb metssiga apaatiasse, lubades endal pikalt mõnuleda ja teda on sealt raske välja tuua.

Antitootem on kaljukass – tige ja häbematu. Kui ta tajub vastupanu puudumist, siis muutub ülbeks, pimestub iseenda raevust. Kuid samal ajal on ta äärmiselt arg, kättemaksuhimuline, alatu ja ahne.

Sel aastal oli 21.märts 0-kuu – kõikide pühakute kuu päev.

See kuu on pühendatud kõikidele Avesta pühakutele ning seda hõlmavad saladuslikud ja ettearvamatud päevad, mida nimetatakse ka pisarate, kurbuse ja leina, kuid ka neetud päevadeks. Leinatakse harmoonia kaotust maailmas ja mälestatakse viit rassi, kes on sellega seotud. Liigaastal on kuues päev pühendatud kuuendale, tulevasle rassile. Neil päevil ei võeta ette midagi uut ja kõik võimalikud tegemised-asjaajamised lükatakse edasi uue aasta algusesse – 21.märtsile. mingil juhul ei tohi ennustada ega lasta endale ennustada. Ettevaatust sõnade, mõtete ja tegudega, sest sel ajal on võimalik end ise ära needa. Kanda ainult talismane, amulette või ohutis, mitte mingil juhul vääriskive ega mineraale – eriti korall, pärlid ja pärlmutter toob nnetust kogu ülejäänud aastaks.

Tootem on delfiin.

Neil päevil sündinud inimesed on nagu suured lapsed ja seda ka vanas eas. Delfiin on lõbus ja elurõõmus ning suurepärase huumorimeelega. Ta võtab elu kui mängu, soovib kõike teada ja kõige poole püüelda. Delfiini kõikevõitev elurõõm suretab kurjad vaimud välja. Mida rohkem ta väljendab oma naiivsust, rõõmustab, mängib ja lõbutseb, seda kaitstum ta on. Delfiin on uuriva mõistusega, peen ning intellektuaalne ja võimeline lahti harutama saladusi. Ta on saladuslik kõrgema  maailma saadik ja kõrgemate jõudude täieliku kaitse all. Ta teab kõigest kõike, aga temast ei teata midagi.

Antitootemid on hai ja mureen. Nad on tigetsevad küünikud, halastamatud ja julmad.

Delfiini aeg.

Üldplaanis on see suurte plaanide, salajaste nähtuste, abi ja pääsemise aeg. See on ka reisimise ja pikkade reisidega seotud aasta ning seetõttu eriti soodus ränduritele uute maadega tutvumiseks. See on kõige mõistlikumate pühade loomade aasta, mis parimal juhul toob mõistuse võidu – tekivad üldinimlikud ideed, pöördutakse usu, filosoofia ning kõrgemate ideaalide poole. Halvimal juhul väljendub siin antitootem hai, kes külvab tüli, õhutab ülestõuse ja sõdu ning hävingut. Antitootemi mõjule on iseloomulikud tõe moonutamine, valeõpetuste ja –prohvetite ilmumine. Delfiin on aga rahu ja inimeste abistamise allikas. Seepärast on see pimeduse ja valguse eristamise aasta.

Sellel aastal sündinud isikud on idealistid, kes armastavad üksindust ja on ustavad kõrgetele ideaalidele. Tootem delfiin tuleb alati appi raskeil minuteil ning märkamatult võtab enda kanda kõige raskema. Jälgib kõiki ja teab inimestest palju rohkem kui need arvatagi oskavad.

Delfiinid on sügavalt hingestatud, suhtuvad teistesse eelarvamusteta, nad on humanistid ja ettekuulutajad. Neil on telepaatilised võimed ja nad oskavad lugeda teiste mõtteid. Nad on väga rahulikud, kuigi ei andesta solvanguid ega reetmisi, sest piiritlevad hea ja halva väga täpselt.

Antitootem on riiakas hai. Kättemaksuline, usaldamatu, uskmatu kõigesööja. Ta ei maga iialgi, on kogu aeg liikvel, külvab riidu ja mõttetut purustust, hävitab omasid ega andesta kellelegi.

Ainult neile sobivad 7.klassi kivimid – need on sõdalaste ja ühendajate kivid. Kivid-sidemehed – verekivi, gagaat, absidian, avantüriin, türkiis ja OPAAL. Nende kivide mõju ja tegevus võib olla ettearvamatu.

RAUD on Marsi metall, millest valmistatakse maagilisi relvi. Raud ei armasta laisku inimesi, seda soovitatakse vaid Jäärale. Pidevalt rauda kanda ei soovitata kellelgi.

Tammepuu

Digitalise lill

Tuli-Kits e. Lammas – või ka -Hobune

Jäär – või ehk hoopis Kalad…

Seda isikukultust siin harrastasin, nüüdseks kahepäevane utekribu süles tudumas ja kiisu-Lilli, kes sai rahvarohkuse ja määgiva tite tõttu viimasel ajal kaugelt vähem kalli kui vaja, nurrub mul õlal, käpad ümber mu kaela, nakitseb kõrva ja nühib põski vastu põski. Meie majas pole küll vaja rääkida, et kassid pole sõbrad. Ja kuidas veel on. Seda kinnitas hommikul viie ajal Alfa lüpsmise ajal mu jalge vahel seisnud ja tallesid eemale tõrjunud kassa-Puhh – ja kallistav Lilli ümber kaela.

Esimene sms tuli Retult, esimene kõne Pärnust Midli-Madli-Kudli-Kadlilt.

Sööme väikese kaisusmagava utepunksiga öösel iga kahe tunni tagant. Alfal on parem tiss kerges põletikus, laudas olevad kolmikud jagelevad kahekesi vasaku nisa kallal, pean ka neist nõrgemat hoolega jälgima – võimalik, et saabub samuti vanaema kaissu suurde tuppa… Kui eile hommikul kell viis pärast kella neljast laudariitust oma selle päeva loo kirjutamiseks arvuti avasin, kohtasin esimese asjana Saunaküla vanameeste ühe poja möginat, miks ma ei helistanud, et koer ära viiakse, nüüd läks naabrimees toitma ja… Võta heaks, raisk. Ma teadsin tänu sellele, mida õhtul oma soovimuna peale kirjutan – rahu ja tasakaalu. Muna peale, mille võttis korvist Jaanika, olin kirjutanud VAIKUS… Üht tasakaalukat vanaema ei peaks selline lalin nii vihaseks ajama, eks ole.

Et pööripäeva naistekaks talli pealt madratsid-padjad alla tuua, lõke korrastada ja koos Aleksandriga igati abiks olla, läks Aare eile kell viis seavabrikusse tööle, et kümne ajal tagasi olla. Tegelikult jõudis pärast kolme, kui pühenduda oli vaid lõkkele ja õhtusele talitusele. Aleksander köhis öö otsa läbisegi talle määgimisega. Kuidagi pidin püüdma rahu ja reipuse säilitada – kell üks algas ju kevad…

Aga sõgedused ei lõppenud. Reet oli Kareka poole teele asunud Trendi pärast seletamatus paanikas. Mind pommitas „šamaan“, kelle visiitide järel surevad talled – ja mitmetel teistel hobused – kui ta mingit esmaspäeva juttu korduvalt sms-is, saatsin kirja:

Kullapai, kui see esmaspäevatamine tähendab enese Soonele asutamist, siis see lülita küll ajakavast kenasti välja. Meil pole vähimalgi määral külaliste aeg. Selle koha pealt totaalne tsurr. Kõik sünnitavad ja valmistuvad, mul on tiine kirjatöö aeg. Ja – kuivõrd nagunii kõikjal räägid, et mul on luulud – ma  ei soovi ühtki šamaant siia tittede lähedusse. Kategooriliselt. Ja Sa tead, et ma pole ainus, kes šamaanid beebidest eemal hoiab. Ikka pärast kurbi kogemusi. Püsi kenasti omas maailmas, neiukene. Kena kevadet.

 

Jaanika naeris kirjalikult::

20. märts 2013 9:06

Mu meelest tuleb eriti ettevaatlik olla igatsugu tädide ja tegijatega, kes end kuidagi ise troonidele upitavad ja uhkete  nimedega  sildistavad, sh  shamaaniks peavad. Shamaaniks ei hakata, selleks sünnitakse, see on taevane kood, mis  juba sünniõigusega kaasa antud-pandud. Ülejäänud on mängurid või muidu hea fantaasiaga.

Vähem  uugapuugauhuud ja rohkem  lihtsust, reaalsustaju ning arusaamist,  õige tunnetus alles siis  toimima hakkab ja see jällegi aitab selgepilgulisemalt näha ja mõista, mis on mis ja kes on kes, vahel isegi et kus on kus ja miks!

Ingetädile ütle lihtsalt, et teema ei puutu sinusse ning  sul pole põhjust ega soovi temaga kohtuda.

Tõsiselt väega musti   nõidu, kes täiega  ilma kurjemaks pööravad, pole.   Need aga, kel väge jagub, ei tee seda, sest  teavad: kõigel on 2 otsa, millest teine   on pumerangina enese suunas.

Emotsionaalseid  paharette muidugistki jagub aga  nende sajatused ei lähe sügavamale, kui lased. Vaat seepärast ongi vaja saada ise  tugevaks ja tasakaalukaks, siis   pahatahtlikud või lihtsalt rumalad plähmerdised ei löö   oma alusel kõikuma kui  jonnipunnid. Vähemalt mitte niivõrd, et pind täiega jalge alt  kaoks. Eeldus on: Ei tohi karta. Abi on, kui peeglina kogu jura  mõttes ja/või visualiseerides tagasi saata.

Pole vaja nakkuda arvates, et äkki midagi on lahedat – see uudishimu ei vääri rahuldamist, küll aga võib sellest järjekordne kollide toitmine saada. Seda pole vaja. Sinul pole ilmselt kah vaja temaga kohtuda.

 

Ma lausa röögatasin:

Uuuuuts! Mitte mingil juhul. Olen kolm-neli korda teda enda juurest tutti-kratti pidi minema tassinud. Ühel korral Liust, kui ta ka neljandal päeval minema ei hakanud. Kaks korda siit – ühe korra nii, et läks rongiga. Muudel kordadel tuleb ikka Paidesse treppi sõidutada. Tagasiiiiiiiiiii!!!!!!!!!
Mikro-talleke elas öö mu kaisus kenasti üle – kutsume teda figuuri tõttu Joonlauaks, ilmselt see nimi talle külge jääbki, kui ellu jääb 😀 Kolmikutest teised trügivad ümber ühe tissi – teine on kergelt põletikus, tänu taevale, et minipiiga jaoks lüpsta on vaja, sellest peaks abi olema. Hõissatralla 😀 😀 😀

Tänu ühe honorari laekumisele lastele mõnuga süüa tuues kuulsin poes juba imelugusid Saunaküla papide hulgisuremisest, kohtusin Reedaga – kellele just helistas Karekas – hobused jõudsid vaatamata tuisule, libedale ja Murphyle õnnelikult Jõõpresse. Uskumatul kombel kirjutasin telje ühele ajakirjaloole, skeemi novellile, pidasin laekumiste asjus Tallinna ja Ouluga kirglikku ja hõissatrallatulemuslikku! ning raskeveokasvatuse Viktoriaga konstruktiivset kirjavahetust… Inimeste võimetel pole tõesti piire, kui nad on pühendunud. Mõnel päeval küll ei jõua sitta boksidest välja vedada – aga põhu peale jõuab ikka. Ja kui haldjad aitasid, jõudsin ka saunast tseremooniaruumi, risuhunnikust lõkke ja tuisuvaaludest raja allikani moondada. Aamen.

Avesta järgi oli eile punase rassi mälestamise päev – Atlantises elanud punased tulid Kassiopeialt, olid Egiptuse ja Põhja-Ameerika rahvaste esivanemad – maiade ja asteekide eellased. Nad andsid inimkonnale asjade transformatsiooni õpetuse, alkeemia elu pikendamise võimalused Maal ja surematuse õpetuse. Alkeemiast sai biokeemia – ja see oli patt. Atlantislased segasid end geenide olemusse, lõid kunstlikke inimesi ning lasid tontidel maailmas kehastuda…

… tõepoolest… seda mõtet tahaks kohe lausa edasi mõelda…

Rahvused muutusid eluvõimetuteks, ravimatud haigused suretasid nad välja.

Täna on põhja poole palvetamise päev – palume valguse ja headuse lõplikku võitu ning puhastagem nii enda kui suguvõsa karmat. Viies, viimane leinapäev räägib meile aarialastest, valge rassi esivanematest, hindude ja eurooplaste eellastest, kes tulid maale Suure Karu tähtkujust. Nende õpetus oli kõigi religioonide esiema. Maale toodi õpetus kosmilistest seadustest, aja käsitlus ja oskus sellega töötada, et väljuda ettemääratuse ringist ning võita lõplik aeg koos kurjusega.

Paraku ei suutnud valge rass vastu seista alguse moonutisele, mille lõi saatan, nad kaotasid jumalikud seadused, muutusid uhkeks ja ülbeks.

Täna päikesetõusul algas uus aastaring – ronk ehk kaaren saabus võimule. Algas valguse ja pimeduse, headuse ja kurjuse kokkupõrke aasta – valikud, katsumused, tunnustamatus, ebaõiglus… Täna tuleb teha plaane järgnevaks kuuks ja uute ettevõtmistega alustada. Kui võtad kogu vastutuse, õnnestuvad loomingulised algatused. Puhastagem oma kõik kolm keha – nii astraalne, mentaalne kui füüsiline. Ja seda ma nüüd tegema sukeldungi – puhastan ruumhaaval kogu majapidamise (Aare lubas pärast tööd ka seasulu ja molli puhastada) alates saunast, jätkates talli ja lauda ja kulmineerides elumajaga, kus vahetan meie kõigi voodipesud – pane end valmis, oo pesumasin 😀 – siit tuleb 46aastane Soone Saara, habe orvis ja vuntsid härmas 😀 😀 😀