See siin on kõik, mille vastu eksinud oleme.

Ja selle eest karmilt karistada saanud.

Tõeline Naine tunnetab ja mõistab iseennast hästi. Ta on harmooniline nii seest, kui ka väljast. Ta on alati hoolitsetud. Aktsepteerib ennast igas vanuses. Ta ei ütle endale: “Hilja juba” või “Vara veel” – see on nende inimeste pärusmaa, kes kasutavad enda aastaid hirmude või sisemiste keeldude varjamiseks. Ta elab tänases päevas. Tal on hea olla just nüüd ja praegu, mitte kuu aja pärast, kui on kaalu kaotanud või kui ilmub välja prints ja teeb ta õnnelikuks. Ta ei kiirusta, vaid elab enda jaoks mugavas tempos.
Tõeline naine on enda jaoks esimesel kohal, talle on oluline tema elu ning ta hindab enda isiklikku ruumi. Ta ei vaja teiste heakskiitu. Ta töötab enda kallal armastusest lähtuvalt, mitte teiste jaoks. “Hea tüdruk” on jäänud minevikku. Ta ei tõesta mitte kellelegi mitte midagi. Tõeline naine ei hakka kunagi mängima kangelast – selleks on olemas mehed. Ta tegutseb paindlikult, mitte jõuliselt.
Ta hindab üksioleku aega – olla üksi, see on nauding, see on taastumise ja enda rahuga täitmise aeg.
Ta ei võta enda ellu ükskõik keda, peaasi, et ei peaks üksi olema.
“Naiselik veetlus – see on oskus laadida endaga õhku.”