8.-10.aprill

Palju õnne sünnipäevaks, vanaonu Lavrenti! Lauri Saatpalu 48… Heldekene, millise kiiruga me 50.poole rühime – ehk siis 60ndatesse satume. Aga – meil on aega veel…

Eile hommikul tervitasin Eestimaad pisipostitusega FBs:

Oo, kuis nii kaunis on hommik – ärgata pärast Kaunimate aastate vennaskonna võrratut kontserti oma kodutalus, kus on äsja sündinud kaksikud kitsetalled – ema on Pille, talled loogiliselt Helle ja Malle – kusjuures neid tallesid oodatakse ühte perre juba väga…  Et on mu venna lese Malle sünnipäev, siis on Malle nimi ka väga sümboolne. Ja Helle… ee… sorry, Karis, nothing personal, just coat’s name 😀
Oo, kuis nii kaunis on päev – õues oli vaid miinus kümme, Korea Kimid tulistavad üksteise pihta raketi välja alles homme… Aga Soone talus mängib sel ajal Kaunimate aastate vennaskonna 20. juubeli plaat – nii hea, nii hea 😀
Kõigil on selline tunne, silmis ma seda teil näen! Kõlab natuke irooniliselt – aga selline see tänane maailm ongi. Kitsetalled tuumapommi ootuses, taustaks Kaunimate vennaskonna mustlasromanss, mis paneb jääpurikadki sulama…

Pille sünnitas umbes minut enne seda, kui astusime kell kuus aidatagusesse lauta – issand jumal, mul on kaks lauta… – kaksikud tütred. Margot, kelle kitsefarmi nad oodatud on, kilkas rõõmust. Ka Margoti viimasel isasel bernhardiinikutsikal on tahtja. Ilus hommik – fakk see Korea, miinus kümme ja nagu iga päev arvutit avades monitorile räntsatav inkvisitsiooni pretensioon…

Kõik tuli eile õhtul Kaunimate Aastate Vennaskonna 20.aastapäeva juubelikontserdil meelde (see oli jäägitult välja müüdud, nii et Dvin pani meile Jaanika, Aare ja IndiRonjadega lisatoolid) – meenusid Tartu aastad, mil selle vennaskonnaga põnevaid põrkeid tulvil sõpruskonna moodustasime. Siis sündinud Põder ja Riks põrkavad Õnne 13s siiamaale. Meenus sõpruskonna – minu poolt vaadates ka mu arstidest sõpruskonna, kes jäi minust juba ammu Tartusse – laialiminek – ja nüüd selgus, et tegelikult ta laiali polegi. Kui Jaanika ja plikadega kontserdi vaheajal lava taha läksime, toimis see poole silbi ja valgusaastapikkuse pilgu fenomen, mis eluaegsete sõprade puhul ikka.

Teiseks vaatuseks hinge tõmbavad poisid vaatasid mind nagu ilmutust, kui oma talust ja lapselapsest vadistasin. Nad olid ehmunud ja lõbustatud. Okei, olen tulnukas 😀 Minni leidis sekundiga ühise keele Lungega – ta oli sel ajal Vehendis, kui mustakad meie heliaidas uut plaati salvestasid.

Minul toimus hingesideme kinnistamine Indrek Kaldaga – meis, artistlikes erakutes, on midagi väga sarnast. Meie vestlusest kujunes telg Pärnu Postimehe teksti loomisel. Jaanikal tekkis lummav side Simmuliga. Rain oli üllatunud, miks ma tema käe võtan ja Jaanikale pihku pistan. Ja kui ta mõistis, kallistas Jaanikat kogu südamest. Nii ilus.

Ka üleeilne hommik üksinda loomade ja heinarullipõhjadega oli ilus ja hea. Aare magas sisse, kohmerdasin üksi talitada – ja kaifisin seda karget hommikut põhjani. Heinarullipõhjani. Harutasin maassekülmunud rullipõhjad üles ja saavutasin loomadele oma nädala jagu sööta.

Kirjutasin bojaaritari teksti lõpuni – kukkus välja pool raamatut, peab tunnistama – hulk tõlkeid-referaate-faktoloogiat kirjanikuteksti vahel – ja siis tuli Reet koertele oma toidusabasid tooma (ei väsi kordamast – ma ei tea, kuidas loomadeta inimesed küll majandavad, meil on igale jäätmele sööja – ja kuna Reedal koera pole, on tema kliendid meie Bella ja Donna).

Panin Reedale kaasa kaks paari tiba tõhusama tuhara ratsapükse. Ja Reet juhtis tähelepanu, et üks Kärdla tüdruk tahab noort traavlimära osta. Ma ei tee Ritsikaga otseselt midagi. Pean teda mingigi pinnase tekkides otsast ratsastama hakkama – ai! – aga ma ise pole Garfieldi surmast saadik ratsutanud… Tüdruk tegeleks Julietiga pidevalt ja personaalselt. Aga nad on Indiga teineteisesse kiindunud. Jõuluinglid tõid ta. Hele ja armas sirts matsakate märade keskel… Vot ei raatsi. See tühine raha pole seda väärt. Heakene küll, et varsaga märadelt hakkab Juulikene veel vihasemalt visplit saama kui praegu – aga… Tal on koht meie tervikpildis. Pealegi on ta ette õpetatud. Ma usun ikka veel, et ühel päeval rakendan ta… ise ka ei tea, mille ette. Aga rakendan. Credo.

Tänu Reeda siinkäigule oli valutum ka operatsioon naha lähetamine. Kareka sünnipäeval, mida ta märtsi lõpus siin pidas, tegime jäära-Jaani ära. Esiteks ei tulnud ega tulnud Ande jäärasid vahetama. Teiseks oli mul sea kõrval olevat sulgu kitse-Pillele vaja – poegiv Nunnu kolkis teda armutult, nii et ta hüppas oma suure kõhuga üle suluserva lehmade juurde ja oleks nende jalge vahel poeginud. Niisiis sai Karekas pool Jaani, noored said kintsu, mu laste isa esijala ja ülejäänut me siin vaikselt krõbistame – piinlik küll, aga lõpmatus jääajas ei saa kuidagi vegetaarlane olla. Jaani nahk oli mul sissesoolatuna keldris. Kui Reet ja Renelii siin olid, oli kuidagi valutum see sealt kaenlasse krabada ja autosse räntsatada. Postkontori omad olid veidi jahmunud, kui ma natikene verise-rasvase-soolasena kohale vajusin ja naha Jõgeva Skineksisse lähetasin, aga – olengi tulnukas, ei väsi ma kordamast.

Kaunimatele minnes lõin end lille – natuke selline tunne oli, nagu mul endal oleks ka esinemine. Tänasin õnne, et meil Jaanika ja Aarega olid kaasas meie varvaste peal tantsivad lapsed. Koos nendega oli lihtne ja ladus möödunud sajandist tuttavate ja kallite rütmidega kaasa võnkuda. Ja rõdu esimesest reast tardunult istuva ja hillitsetud Rapla peale vaadata – heldeke, kuidas ma siia sattusin… Mis vahet seal on. Otseselt ei kuulu ma nagunii kuhugi.

Neli tundi kodus oodanud ülinäljased talled – see va esikusse tehtud aedikus kosuv plikadekolmik – söödetud, pidasime Jaanikaga südaööl kirjavahetust, mille hulgas oli üks selline mu kiri:

Ma alles hakkan kogetut seedima – esimese ja teise kontserdipoole kontrasti – ja seda, kuivõrd see kontrast olenes vaheajal nähtud hajevil poistest. Ühtlasi voolas mulle koduteel peale kosk episoode meie tiheda lävimise kümnest aastast, mil Dvin oli abielus Rutiga ja Kaljujärv Liina Olmaruga – millised kired ja lapsikud vaenamised ja leppimised… Seejärel oli Dvin abielus Marika Barabantšikovaga ja Kaljujärv Keiuga, Lunge alustas uut kooselu… Ja vaevalt olid Simmulid oma Tartu kodu valmis saanud, kui nad kolisid Tallinna, sest Rain sai linnateatrisse tööle. Ühesõnaga – istun praegu mälestustekose all – mis vormub homme hommikul nende juubeliplaadi analüüsiks. Ja veel kümblen Raplaga kohtumise piserduse all. Palju sõbralikke ja uudishimulikke tädinägusid. Ma pole kolme siinelatud aasta jooksul sedamoodi Rapla kvintessentsiga kokku puutunudki. Huvitav oli. Neid inimesi vaadates adusin umbkaudu, miks ma oma sõgeda elulaadiga olen võõrkeha siin – ja õigupoolest igal pool 🙂 Tuut-tuut-tuut – mis ma siin plärisen – tegelikult peab bojaaritarile ära saatma brošüüri ja koduka jaoks kirjutatud teksti, millega ma siin pea nädala nägurit ja tegurit nägin ja mis sai mu meelest päris hea. Peaasi, et mitte millestki jälle mingit vastikut ootamatut tagasilööki ei tule. Üldse ei taha.

Mõnusat õhtut Sulle – küll on hea, kui on nii helge ja turvaline issi kodust teele saatmas ja koju ootamas, nagu Sul.

Teisipäeva hommikul läks Minni Tallinnasse kaitseministeeriumi juurde sõjamängudele. Mõeldud oli poistele, aga tibi kaifis sajaga. Indiisu ju 😀

Minul käisid otsekui kokkulepitult ühe korraga külas kõik needsamad deemonid, kes mind mu sünnipäeval kambakesi näoli mutta vajutasid, nii et ma kümme päeva nii ihuliselt kui hingeliselt olematuna purgatooriumis põlesin. Mitu kanalit korraga tõstis päevakorda armastuse maaletoojad, kes mu pressinõukogusse kaebasid – et selle kaudu endale tasuta reklaampind ajakirjast välja peksta. Minus võitleb va kaksikleegi vastu ikka veel viha ja kaastunne ja tuhat muud tunnet. Ma ei saa kirjutada ka siin kõigest, mida olen nende puhul nägenud-kogenud – ära lintšivad. Armastusega, ikka armastusega, Kalevipoeg! Mis iganes otsuse pressinõukogu langetab – mina jään.

Veendusin oma ärasuremise katsetamise kümmepäevakul selles sajaga. Nagu mu vanatäditütre tütretütar Rebeka ütleb: I’m back – the Hell was full 😀 😀 😀

Ja kohe ilmutas end teine saatana sigidik. Minult ühe põllumajandusveoki saanud emand püüab seda müüa või hobuste vastu vahetada. Üks võimalik vahetaja võttis ühendust. Ja ma kuulsin, et olen väljapressija. Emand tuli ilma rahata tööriista saama. Nõustusin igasuguse graafikuta järelmaksuga – ja kui sõbrad juhtisid tähelepanu, et ta kõik maha müüb, trampisin jalgu küll – õigemini hüppasin abitult üles-alla. Ja nüüd – olles saanud üle jõu käiva asja – kaebab ta, et olen väljapressija. Kusagil Rakvere taga – fakk, jälle Rakvere… – käib über-laim, ta saatis mulle edasi ka oma sõprade kirjad, mille need olid kirjutanud vastuseks tema kirjade peale. Räme ja vulgaarne sõim ja mõnitus. Oo jeerum, lõpeks see ometi ruttu. Väga ruttu. Jaanikaga just arutasime, et üliruttu ja lõplikult tuleb katkestada kõik meid õgivad ja määrivad energeetilised sidemed. Üks neist on õnnetu t, kellele saabuvad ikka veel siia nõude- ja võlakirjad – see oli siis tänane kolmas vampiirjas rünne, mille tagasi tulistasin nii hästi kui oskasin. Oskasin küll – vaatamata kolme kuradi kallaletungile oli väga ilus ja viljakas päev.

9.mail, kui on nigulapäev, Euroopa päev, taevassemineku püha ja kaduneljapäev, teeme Jaanikaga põhjaliku energeetiliste nabanööride kaksamise riituse. Ammu aeg. Ma ise poleks söandanud küsida. Ju siis hing küsis.

Lasin Tammiku fotoäris 150 pilti teha – panime õhtul Minniga kahekesi need tunni ajaga albumitesse. Mul on ikka illusioon, et need on väärtuslik kaasavara igale lapsele. Ehkki üks neist oli isakoju need muu rämpsu hunnikusse maha jätnud. Kasisin puhtaks, puhusin peale… Ja olen senini solvunud.

Leppisin meile reedeks juuksuri kokku – inimeses peab köik kaunis olema – ja kõndisin piltide valmimise ajal jalgsi vasakule ja paremale, otsekui Raplat katsetada. Pärast kontserdipubliku piilumise elamust oli huvitav. Mida sa autoaknast ikka näed. Tipatapa paremale Hanna-Liisale ninapumpa ostma. Kossakossa vasakule toidupoodi. Põhiliselt piimapulbri järele. Sunniku määgiv trio mul ju. Seal kaubanduskeskuses astus mu juurde üks väga vahva välimuse ja säravate silmadega naine, soovis tibiliisu sünni puhul õnne ja ütles, et loeb pidevalt seda päevaraamatut siin ja kui pausid on sees, muretseb, mis juhtus. Nii armas. Päevikust on saanud minu õigus ja kohustus. Tuhandetele lugejatele aru andes teen ju ise inventuuri.

Reti juures imetlesin, kui tohutult keskendunud on ta emadusele – samamoodi, nagu ta oli väga pühendunud beebiootusele, on ta nüüd üleni ema. Tibiliisuga vahetasime pärast kallistusi ja jutuajamist lävel mitme minuti pikkuse pilgu. Väike tüdruk vaatas mulle ainiti silma. Aruka ja läbinägeliku Mao pilguga. Võimas!

Kodus oli Aare õnneks töölt tulnud ja tõrjus kassid, kes igal võimalusel hullunult harukarbi kallal möllavad, õue. Mul on ühes harukarbis juhtmed, mis toidavad mõlemat arvutit, telekat ja digiboksi – miskipärast on need neli kassi, kel õigus toas käia, kolmel viimasel päeval hullunult selle vargapesa kallal – sikutavad juhtmeid seinast ja tungivad sellele peale, justkui selle sees oleks palderjan. Mis seal siis nüüd äkki on – uus energia?

Kui kassid magavad, on hiirtel pidu – ajal, mil ma lõunauinaku tegin, oli Reimo sulane uued silorullid talli ette valanud. Sinna tekib lähipäevil tiik. Ja seda söövad lehmad-lambad, mitte hobused. Vaatepilt ajas mind esmalt leili. Kujunes etüüd silorullid kui tõlgenduslik ülesanne. Kui olin sissevälja hinganud ja end tühjaks puhkinud, kirjutasin Purilasse:

Mu kullapai!

Ehkki olime eile Aarega mõlemad silorullide toomise ajal kodus, õnnestus mingi nipiga Su traktori käimist mitte kuulda. Noormees lajatas rullid talli ette – kuhu lähipäevil sulab tiik – aga ma söödan siloga lambaid ja lehmi tagumises koplis – ja olen selle vale parkimise tõttu pehmelt öeldes kuses. Need 6 rulli tuleks lambakopli otsast üle tõsta, mu armas.

Nägin, et põllule oli veel üks tõhus ports rulle jäänud, seega loodan, et traktor tuleb kord veel – ja palun härdalt siis siit läbi astuda ja see õnnetus ümber tõsta.

Homme olen päev otsa kodus – ainult viie paiku lähen Indiisule lasteaeda järele – hobustele tuleb küünetehnik, et enne poegimist kabjad korda teha – niisiis olen ise sealsamas talliotsa juures, kust valesti pargitud võileivad prouadele lehmadele-uttedele upitada. Neljapäeval samuti viieni, reedel poole neljani. Paluks lahkesti läbi astuda. Vaevatasuks on pakkuda Kättemaksukontori esimese osa raamatuversioon 😀

Kalli

Gränni Saara

Kaunimate tekst Pärnule sai ka saadetud. Ja homme, niisiis tuleb Ülo Kiiver värkima. Mõtlesin seda teha siis, kui varsad käes, aga Tajataja kabjad on laiaks ja mõranemisohtlikuks kasvanud, nii et Ülo tulebki juba homme.

Pidin juba täna novelli kirjutama – ja homme Kätekat – meil on aega veel…

*

10. aprilli noorkuu Jääras algab murrangulise arengu tsükliga. Selle energia kõrvaldab stagnatsiooni, mis on põhjustanud pettumusi või piiranud isiklikke ambitsioone või eesmärke. Palju häid asju saab teoks nende jaoks, kes on oma elus võidelnud üllate eesmärkide ja suundade nimel. Järgneva kuue kuu jooksul on mõistlik võtta vastutus ja juhipositsioon elus, sest kosmiline aeg selleks on kätte jõudnud.

Oodake järgmisi kogemusi selle kuutsükli jooksul: uus või värskendatud armastus; uued ettevõtmised; enneolematud läbimurded; uute meetodite rakendamine; arusaamised ja strateegiad; füüsilise keha tervenemine ja tugevnemine; elumuutvad otsused; vaidluste ja vastuolude ületamised; drastilised inimsuhete tasakaalustamised; uued psüühilised täiustumised; hädaolukorrad, mis elu ümber korraldavad; eestkostjate või toetuse sisenemine; piiramised, võidud ja rünnakud igasuguse kurja vastu; suurte ultimaatumite esitamine; ja sügava mõjuga inspiratsiooni rakendamine.

Oodake asjaolude kiiret muutumist, sest Jäär on energia ja kogemuse kiire tüüp. Need, kes suudavad muutustega sammu pidada, kaasloovad kõrgeimat tulevikku. Kujutlege seda noorkuu tsüklit kui laineharja ja kui hoovust, millega te tahate kaasa ujuda. Need, kes seda teevad, reisivad kõige kaugemale, kõige kiiremini. Mõned peavad selle tsükli ajal tegema vettehüppe tundmatus kohas. Kui saabub kriitiline aeg, siis pidage meeles Jäära ja kogu sodiaagi esimest voorust, mis on julgus. Elage julgelt!

See kuutsükkel läheb üle Sõnni märki ajal, kui Päike, Veenus ja Marss läbivad seda maja ja kui Maa saab õnnistatud võimsa täieliku päikesevarjutusega samas majas. On oluline, et me julgeksime minna uutesse kogemustesse, võimalustesse, rollidesse, paradigmadesse ja positsioonidesse nii, et kui see Maa-elemendi külluslik energia aktiivseks muutub, siis ka meie elud õitseksid samamoodi uutel jõukatel viisidel. See on saagikoristus, mida te ei taha vahele jätta.

Eneseusalduse roll on elus väga tähtis. Sodiaak algab enesekindlalt. Mida suudaksime me ilma enesekindluseta saavutada? Püüdke selle kuutsükli jooksul arendada eneseusalduse kõrgemat taset, sest see teisendub tuleviku kõrgemaks eduks ja versioonideks. Teadke, et see kosmiline hetk on siin teie jaoks, et te viiksite oma elu julgetesse ja säravatesse suundadesse. Jumal ootab meilt seda ja meile on antud ülesanne transformeerida Maa läbi isiklike ja kollektiivsete tegevuste. Väga lihtsalt, valik ja tegevus muudavad tulevikku. See võim on antud igaühele meist, et kasutaksime seda jumalikul viisil.

See kuutsükkel on aktiivne kuni 18. oktoobrini 2013, lõppedes täiskuuga Jääras.
10. aprilli noorkuu Jääras algab murrangulise arengu tsükliga. Selle energia kõrvaldab stagnatsiooni, mis on põhjustanud pettumusi või piiranud isiklikke ambitsioone või eesmärke. Palju häid asju saab teoks nende jaoks, kes on oma elus võidelnud üllate eesmärkide ja suundade nimel. Järgneva kuue kuu jooksul on mõistlik võtta vastutus ja juhipositsioon elus, sest kosmiline aeg selleks on kätte jõudnud.

Oodake järgmisi kogemusi selle kuutsükli jooksul: uus või värskendatud armastus; uued ettevõtmised; enneolematud läbimurded; uute meetodite rakendamine; arusaamised ja strateegiad; füüsilise keha tervenemine ja tugevnemine; elumuutvad otsused; vaidluste ja vastuolude ületamised; drastilised inimsuhete tasakaalustamised; uued psüühilised täiustumised; hädaolukorrad, mis elu ümber korraldavad; eestkostjate või toetuse sisenemine; piiramised, võidud ja rünnakud igasuguse kurja vastu; suurte ultimaatumite esitamine; ja sügava mõjuga inspiratsiooni rakendamine.

Oodake asjaolude kiiret muutumist, sest Jäär on energia ja kogemuse kiire tüüp. Need, kes suudavad muutustega sammu pidada, kaasloovad kõrgeimat tulevikku. Kujutlege seda noorkuu tsüklit kui laineharja ja kui hoovust, millega te tahate kaasa ujuda. Need, kes seda teevad, reisivad kõige kaugemale, kõige kiiremini. Mõned peavad selle tsükli ajal tegema vettehüppe tundmatus kohas. Kui saabub kriitiline aeg, siis pidage meeles Jäära ja kogu sodiaagi esimest voorust, mis on julgus. Elage julgelt!

See kuutsükkel läheb üle Sõnni märki ajal, kui Päike, Veenus ja Marss läbivad seda maja ja kui Maa saab õnnistatud võimsa täieliku päikesevarjutusega samas majas. On oluline, et me julgeksime minna uutesse kogemustesse, võimalustesse, rollidesse, paradigmadesse ja positsioonidesse nii, et kui see Maa-elemendi külluslik energia aktiivseks muutub, siis ka meie elud õitseksid samamoodi uutel jõukatel viisidel. See on saagikoristus, mida te ei taha vahele jätta.

Eneseusalduse roll on elus väga tähtis. Sodiaak algab enesekindlalt. Mida suudaksime me ilma enesekindluseta saavutada? Püüdke selle kuutsükli jooksul arendada eneseusalduse kõrgemat taset, sest see teisendub tuleviku kõrgemaks eduks ja versioonideks. Teadke, et see kosmiline hetk on siin teie jaoks, et te viiksite oma elu julgetesse ja säravatesse suundadesse. Jumal ootab meilt seda ja meile on antud ülesanne transformeerida Maa läbi isiklike ja kollektiivsete tegevuste. Väga lihtsalt, valik ja tegevus muudavad tulevikku. See võim on antud igaühele meist, et kasutaksime seda jumalikul viisil.

See kuutsükkel on aktiivne kuni 18. oktoobrini 2013, lõppedes täiskuuga Jääras.

Astroloog Salvador Russo

Et ma nüüd paari tunni pärast ärgates ja hobuseid välja lastes ei unustaks neile kõigile – eeslile ka – päitseid pähe panna – Kiiver saab rutem värgitud, kui neil on juba ettevalmistused tehtud – see säästab novelli kirjutamise aega.