15.aprill

Kui mõnd teksti luua, hakkab kõiksus tööle selle heaks, et see saaks võimalikult rikkalik. See ilmselge fakt pühitseb kõik haigetsaamised. Taevas saadab need just praegu selleks, et tekst saaks võimalikult tihe ja sügav. See tõsiasi kaitseb heade emotsioonide puhul liigsesse eufooriasse sattumast – hea ja halva vahel pendeldamine pole sugugi hea. Kohe üldse mitte. See teeb eriti haavatavaks. Niisiis:

Anna Karenina.

Adele.

Adalbert.

Need on selle nädala alguse uued näod ja nimed Soone talus 😀 Hommikuse talituse ajal nägin teiste lambadade vahel kõigepealt kaht märga valget pead – kui teised välja saatsin, ilmus hämarusest ka sitikmust. Kolmikud. Aino üllatus. Kirjutasin seepeale nädala alustuseks esmaspäevahommikukirja Inga Ilvesele, Gerly Meistrile, Kristi Klettenbergile, Dianale, Karekale, Retile ja Kuke Maiele:

Uus nädal algas sünnimärgade kolmikutega. Kuna Aino Alfa tütar peksis ja tõrjus Kaerajaani, ei uskunud ma, et ta tiine on – tohutu villa sees tissi ei kobanud ka- Lugusid sarjast “ma ei teadnud, et olen rase”
Inga, näed, kolmikugeen ei väsi – Alfa emast alanud kolmikutebuum tõi sel kevadel Alfale ja nüüd ka tema tütrele kolmikud.
Gerly, üleüldises tussulandis on Sinu Elbrusel nüüd õnneks kellegagi mängida ja puksida – Adalberdil olid juba sündides sarvemuksud ja kotid põlvini 😀
Diana, Aino tuleb Urmase haaremisse augustis, kui viimane üllatusprojekt Soone talus lõpule viidud. Loodetavasti ei sega see ajaline nihe meie naturaaldiili lammas-maasikad.
Maie, Sinu eilne külaskäik tõi kolmekordset õnne!
Reet, nüüd, kus jälle kaks pliksi + poiss juures, jäi jää Sul tõesti muud üle kui samuti lambaid kasvatama hakata. Augustis saad oma tüdrukud – mitut soovid, nüüd on 9 hulgast valida – novembris saame kahepeale ühe jäära laenata, kes mõlema talu lambadad paksuks pistab.
Karekas, saan Sulle nüüd Adalberdist uue jäära kasvatada – vahetaksime sügisel tema vastu näiteks Kormorani tagasi siia. See hull kisakõri on juba harjunud seda marsruuti sõitma. Ja kustkohast Su tussuland muidu ikka värsket sedasamustkinoh saab.
Reti ja Mihkel, meie kari paljuneb Hanna-Liisa heaks rabava rõõmuga!
Kristi, nüüd tänan õnne, et O-Mantra ja O-Mandala Sinu karja tulid, mede lambaaedikus oles hullult kitsaks läinud. Adele sai nime Sinu tütre auks, Adalbert Kaunimate aastate vennaskonna ühe Süvalepa-laulu maipõrnika järgi ja Indira ristitud Anna sai kirjanikust emalt lisaks Karenina. Mis on ka poliitiliselt korrektne – Aino + Kaerajaan ju.

Veetsin ka Avesta järgi korrektse päeva. Päikese päev on pühendatud aususele, väärikusele, õiglusele – ka õitsengule ja varanduse kasvule. See on hea päev neile, kes seda kasutada oskavad. – Jah, ma jälgin pidevalt, kas ja kuidas Aino oma kolmikutega hakkama saab.

Ära unusta, et kõik algab mõttest! Täida rituaale, säilita rahu ja kord. – Hommikul kohe tegingi soolariituse, millest eile Reeda, Maie ja Ehaga juttu oli. Ümberringi hõiskas samal ajal mitu sookurge.

Tegele maiste asjade, äritehingute ja sissetulekute suurendamisega. – Just, vaidlesin sidurivahetuse 600eurost (!!!) arve lubatud 400 peale. Tekkis üks plaan – ptüiptüiptüi üle vasaku õla, tegin ühe kiire tellimuskirjutise ja ega esinemised ka päris hobi ole.

Kuutsükli 6.päev esindab kosmilise armastuse omastamist. Ole kaasinimeste suhtes mõistev ja andestav. – Ma ju olengi. Nutan ja olen…

Kosmilise energia omastamiseks mine õue, pööra nägu taeva poole ja hinga läbi nina aeglaselt kopsud õhku täis. Välja hinga suu kaudu. Tee seda harjutust vähemasti mõned minutid. – Ega teisiti oma kahte lauta ja talli ju pääsegi 😀 Kusjuures täna luikasid, nagu öeldud, päev läbi metsa taga kolmes ilmakaares sookured.

Keskpäeval olid Aino kolmikutest Anna Karenina ja Adalbert puhtaks lakutud ja pidevalt tissi otsas, kui laudas käisin, Adele mitte. Äkane. Ja otsis tissi õe ja venna lõua alt, kummikust ja seinapragudest. Süstisin kõigile kolmele Biodyli, kaks talle olid ümarad, mekonium kannikate peal, viimasena sündinu – mis siis et suurim – kõige oma pika lokilise villaga hooldamata ja söömata.

Just enne, kui priasse paberimajandama spurtisin – asjaajamine võtab maha asjatut ähmitsemist ja mõttejõuga jama külvamist – sain kirja Taist: Lauri ja Kerli Uustalu toodavad Gowri-brändi nüüd ka seal, odavate ja osavate rätsepate maal, tulevad suveks Eestisse ja võtsid Ritsika kui Garfieldi järeltulija ülalpidamisele. Olen tänulikkusest hingetu. Kui nad jõulude ajal Artlandis tipi sisse seadsid ja lambad sinna ostsid, aitasin neil butafooriat leida – ja viisin nad Andega kokku, praegu on nende lambad Ande juures hoiul, kuni Uustalud Laulasmaale suvitama tulevad. Oste sõlmimine Soone Saara moodi on üks õnnestav missioon, mille eest kõiksus tasub heldelt, nagu taas kord selgub. Viisin Kerli kokku Jaanikaga, kes omakorda juhatas ta Thule Leeni. Imeline. Aitäh.

Taevaste kokkusattumuste tahtel tuleb Soonele mõneks päevaks juhet seinast välja tõmbama väike vapper My. Paneme siis Ritsika sadulasse. Kui juba, siis juba.

Raplast asjaajamistelt tulles oli selge, et kolmikutest suurimat ei õnnestu imema õpetada. Seisis ja kisas, kuni teised kaks tissisid. Kui Aare töölt tuli, keerasime Aino külili ja lüpsime äpule piima – õnneks oli veel kollane ja teraline ternes. Päev otsa nälginud vastsündinu varbad olid juba külmad, pärast toitmist jõudsin teda pool tundi süles teki sees hoida, kuni kirjadele vastasin ja ATV-läbirääkimisi pidasin. Aare jäi lasteaiaga koju – ja peale puhkpillipoiste olidki kõik naised.

Kehtna valla kirjanduspäeva raames lugejatega kohtumine oli minu meelest kena. Anne ja Koidu, Maila ja armas Inge, seltsimaja Helgi, kes need kirjanduspäevad 10 aastat tagasi käivitas ja proua Smitt. Kodune ja inspireeriv oli. Ja eriti lustakas oli puhkpillimängijate koosseis.

Kehtna kaunite kunstide kooli puhkpilliõpetaja, kes ka ise mängis, oli Liis Tappo isa. Nad olid omakorda kultuurimaja Helgiga sugulased ja siit külast Restilt pärit! Trompetit mängis Kaupo Kauri ja Pireti poeg ja metsasarve Raul Velleste poeg 😀

Elusa teksti põimumise lõpuks kirss tordil oli naabri Anne poolt ette loetud Käteka retsensioon laupäevasest postimehest – sain nii kiita, et imelik hakkas. Mina olen ju ikka ometi selleks, et kolkida. Mulle võivad nii kriitikud kui kaimud öelda, mida ise tahavad – sest ma neelan kõik alla, jään ellu ja täidan kõigi soovid…

Õhtune kirjatöö möödus tallede tähe all. Adele harjutas Minni kõhu peal nohisedes ellujäämist. Avel valutas kõht. Ja nüüd, kus neid möllab toas juba neli, loodan väga, et Elfriide ja Ogalik enam kolmikutega ei esine. Teine ja kolmas tõuliin õnneks, nii et seda über-sigivat geeni ehk pole.

Veel peaaegu pimedas hõiskasid sookured. Homme tuleb täiesti kodune päev. Vaid umbes viis asjaajamiskõnet, ülejäänud ajal kirjutamine ja lasteaed. Ja palun mitte ühtki vastikut kirja, mille neutraliseerimise peale pool vis vitalisest minema visiseb. Aitäh.