7.-8.mai

Täna hommikul kell seitse sünnitas Ogalik kolmikud – niisiis selle kevade kolmandad! – eile lõin pannile ka kolm kaksikmuna – Soone on sattunud mitmikutesoonele 😀

Kolmikute nimed on O’Boy, O’Connor (Sinead ) ja O’Hara – Scarlett, kes muu 😀 Loodetavasti saab ema, kellest hetkel on küll järel skelett, nendega ise hakkama. Kui mitte – toetame.

Siit teadmine – kui kolmikud on sündimas, hakkab ema 10 päeva varem tuhutama – nagu tegid ka Alfa ja Aino.

Täna ongi nimede hommik.

Kell neli põrkasin istuli teadmisega, et Juliet Mafiosa sai eile Hornetilt poja nimega Harley Davidson. Ja kui Ogaliku lootekestasid koristasin, astus ligi ka Battaya uus tütar – Hebrea. Mis on muidugi nali kuubis – kaks trakeeni teevad kogu oma pühas saksalikkuses just praegu Kirna heade nõidade staabis juudi 😀 😀 😀

O’Connor ja O’Hara kui geenuuritud beibed jäävad Soone põhikarja. O’Halleluuja!

• Lauri-Kare Laos

Sa püha püss

09:39

Brigita Murutar

Ulme!

9:40

Alo Murutar

O’Issand!

09:40

Kati Saara Vatmann

Brigita ja Maie, leppisime täna Indiga kokku, et veedame emadepäeva Sinu juures, kus mujal.

Ses mõts, et Kirnas. Kuivõrd Battaya seal nagunii Hebreat teeb ja Juliet oma Harley Davidsoniga sõbrannat järele ootab, tuleme trenni. Indi tahab ka sõita. Ja andis lahke loa Madonna ja Opaal Türi lillelaadale tööle viia.Üksiti võtan kaasa ühed heas seisus iksfull valjad – jäid hiidpeaga Garfieldist.Meil oleks vaja Juliet Mafiosale valjaid. Sul, Maie on ohtrasti über-pealisi ja vähe väikseid, ehk õnnestub vahetada.

Kui nagunii väikest Mafiossi seal sõidate, sobitage talle mõned – jätan Garfieldi omad pühapäeval asemele.

Karekas, Sina saad Trendile siit eestiaegsed. Ja Maruusja haigutas ja ringutas hommikul endiselt maakerana – mis poegida? 9. mail sünnitan – siis on Euroopa sünnipäev, taevaminemispüha, võidupüha ja Nigulapäev. Siis sünnib Nicolas Bon Garcon – ja ei mingit iirlast ega juuti seekord 😀 No okei, omadele Nikolai, ehk lihtsalt Kolja

Sooh, kirjutaks nüüd mõne O’Raamatu ka või midagi. Kena päeva kõigile sugulastele hobuste ja lammaste kaudu!

*

Soone talus õpitakse viimastel päevadel mitterääkimist. Pole vaja rääkida, mida ei küsita. Kõige hellematest ja olulisematest asjadest pole vaja rääkida. Eile sain juba naabritar-õpetajanna Annega niimoodi tänasest kirjandustunnist kõneldud, et tallis juhtunust silbigagi ei puudutanud. Väga vaja mul kaastundlikke oigeid oi-kui-kahju-mõtle-ja-mära-ka-veel. Persse. Üleeile rääkisime Helmiga tema kurbusest ja suluseisust, ilma et siinsed äraolnud seigad kõne alla tulnuks. Ja kui üleeile mu ema helistas, sain teada, kui kiire-kõverduv-kaheldav on tädikeste infokanal – tema kursuseõde helistas kohe, kui ta teatrist koju viisin, mu emale ja tõlgendas kõiki lauseid. Psst! Aleksander suutis köögist hoovi kulgedes kolm erinevat kõrvaltkuuldud teemat kokku punuda ja selle patsiga Aare keeletuks latsata. Niisiis tuleb viimset kui patsimaterjali – ehk siis lauset, sõna, isegi silpi, usinasti ohjata.

Ja oodata. Magades. Päriselt ka. Üleeilne paaritunnine uinak õues sai preemiaks kõne Swedist – täna vaatasime graafikud üle. Kristel teeb Estepona poolt omakorda võimalikku ja võimatut. Kui Reeda juurest värvipüstoli tõin ja kuhja soola viisin, pääses nende valge laika-Mirra lahti ja tegi seda, milleks ta aretatud-õpetatud on – küttis paari minutiga esimese võimaliku saaklooma. Sai pragada ja sahmida, selge see – aga olukord oli õpetlik ja sümboolne. Seesama juhtub pidevalt ka inimestega – elu ja koolid harjutavad meid teatud ülesandeid täitma – näiteks mõni teeb-müüb-sööb sõnu – ja peab siis need täielikult kinni keerama. Ajad ja olud on sellised. Ja kohanemisvõime on intelligentsuse tunnus.

Nii endale kui Alole kergenduseks avasin Käteka kraanid Soonelt kirjastusse. Naised said üle mitme nädala värske teksti – värske seski mõttes, et kirjutasin selle raamideta, meeldimispüüdeta, komplekside kompleksita -, ja millel on kümme erinevat kihti ja tasandit ning ilmub jäämäe veepealne tipp. Ja muidugi dokumendid, läbirääkimised – ja arved. Sel hetkel, kui eile ülekandeid tegema hakkasin, oli kokku ees vahva frondikene summas… 3303 eurot. Täna kui lõpetasin – 2900.

Eilne planeerimatu nööride-kilede korjamine – neid vist jääbki üha välja ilmuma – ning aidapõranda rookimine sigade aediku valmimise ja transakasti ärakoristamise järel – toimis kui viharavi. Ikka on viis kuni viisteist põhjust vihastada – misjärel on mõistlikum end tühjaks vehkida, mitte vihaseid tekste toota, eksole…

Arvete maksmine ja põrandapesu sai autasuks Kareka teksti kirjutamise. Mille katkestas pidev eeslikisa – Ritsika indlemine oli haripunktis. Kiire otsuse ajel leiutasin ja sooritasin kisa lõpetamise – helistasin Ema Maiele – ja vana hea Peeter kündis just tema juures saatuse tahtel hobusega maad – sain nad nõusse pärastlõunal siia sõitma ja mitte vaid täkku küsiva Battaya, vaid ka Juliet Mafiosa peale võtma.

Pank ja Pärnu Postimees – ja mitmendat päeva kestev võitlus ennatliku-hoiatava eufooriaga – jälle pank ja veel dokumente. Koolitund Valtu põhikooli viimasele klassile, kus õppis ka Brigita – ja kus valitses ükskõik-möliseomaette-meeleolu, oli just nii kurnav ja ausalt öeldes mõttetu kui arvasin. Seega ei midagi uut neis mõttelagedates pilkudes ja läbitungimatus pohhuismis – meenus, miks ma pole vaatamata korduvale praksisele kunagi tahtnud õpetaja olla.

Sõitsime koos õpetaja Annega Reeda juurest läbi, et arutada nii võimalust, et Renelii teeb kolmapäevase tasemetöö järele ja pääseb koos meiega Shrekile, kui et analüüsida koolikiusamist, mille vastase projekti heaks annetas oma paroodia-paraadi võiduraha ka Evelin Võigemast. Ma siin tõin Mirra-Laika eilse saagi oma koertele – kes seda ei söö. Lilleste oma, ma ka ei sööks…

Koju vajutasin täpselt Peetrile ja Maiele järele jõudes – meie kõigi eest silkas läbi metskits, sõime koos suurepärase lõunasöögi, ajasime hobusejuttu ja patsutasimekallistasime üksteist – leppisime kokku, et kuni tossud Horneti juures on, sõidavad Maie tüdrukud neid – ja me ise läheme emadepäeval Kirnasse trenni. Tänu sellele, et ka Ritsikas kaasa sõitis, said nad Battayaga lõpuks ometi sõpradeks. Juba treikus loksudes juhtus see jõulust saadik oodatud ime ära – Maie juures hoiavad neiud pingsalt kaelakuti kokku ja tänu taevale, indlemisele, täku juurde sõitmisele ja Maiele.

Õhtul helistas Maie ja teatas, et Hornet tegi Juliet Mafiosale juba täna varsa ära. Nii ma siis koidikul istuli põrkasingi – tere, Harley Davidson. Ja tere, Hebrea, kes sa homme füüsiliselt eostatud saad, nagu mulle täna ütlesid…

Eile õhtul värvisid Minni ja Tissu kahekesi uut väravat, mille Aare ehitas, lärmavat eeslit korrale kutsuv Raissa patrullis hobusekopli ääres, koplinurgas tuhutav Ogalik ennustas juba nädal aega kolmikuid ning minu tööpäeva lõpetas õue riisumine ja puhas allapanu kõigile. See võtab mul spst ürjetu aja, et ma pean käruga möödudes igale matsile musi andma. Ise tahan, vot. Neid musisid. Lehmade omasid eriti – Soone kosmeetik, mitte niisama limpsti 😀

Mötsud kaevasid oma uues väliaedikus – ise päikesest punased ja õnnest õhevil – hulga klaasikilde ja traati välja, mida koos nendega kokku korjasime, tagant sorisev Ogalik tekitas minus eneseski tuhud – nojah, ju ovulatsioon, ma arvan, pole ju vähimatki põhjust päevi lugeda -, sõbrannasid hüüdev Maruusja vajas mitmekordset kallistamist – hobunad ei julge lisaks sigade kõrval asuvast vannist jooma minna, kui Indiisu NotsMötsaku seljas ratsutab 😀

Kareka fotod

Teine kätekafail ja… pesud kappi, kirjandustunnis kasutatud raamatud riiulisse tagasi panna jäi juba hommikul – päev sai otsa!

Kolmapäev algas lisaks kolmikutele ja nimede teadasaamisele ka sõnastusega, mis on alalise viharavi põhjus – tragöödiad  tingivad vajaduse sõdurit kiita – kui palju saab, arvab ta end asendamatu kõrgem klassi esindajaks – emand-Ilmasammas teenib ja koristab, otsib ja orjab, vastutab ja kontrollib salaja – ja läheb kurjaks. Segaduses sõdur värvib osa lauta ja pool kaevu, kaotab ämbrid ja teebki igast tööst poole – aga ma ei räägi sellest siin, vaid temaga – mis siis, et see on vingumine… Ei ole! Pealegi on ta enamasti kõige kuldsem kaaslane, keda on võimalik kõiksusest tellida.

Mul on silmades sarved, kihvad ja kabjad – eile huvituid koolinoori vastu seina surudes tundsin neid lausa füüsiliselt. Ja ma loodan, et mind, nõida, keda nüüdisajal ka tuleriidale ei saa tassida, armastataks? Huvita põlvkond… Mitte üks mu enese laps ei tunne huvi, kuidas meil pärast varsa lahkumist läheb. Keegi neist ei reageeri ka Ogaliku kolmikute peale – ehkki mõnd neist puudutab see otseselt, mõnd otsesemalt. On see üllatus või?

Mina oma ringkondsetest kuulen ikka. Kuulen ühe omakse võlgadest, solidaarsusest vargast luuseriga – kellega nad on hirmuäratavalt sarnased, ning kuna üks neist on mu ligime, on see alge ka minus – spst selle äba ligi tõmbasin – ja läbi tema ka oma hõimu geneetiliste sitakihtidega tutvun – teisele olnud generatsioonidest välja filtreerunud salakihile loevad mu sõbratarid epistlit – milleks, küsiksin ma, miski ei muutu, ka need on kihid, millega tutvuda ei tahaks – viikingist vaarisa poolt Haapsallu imporditud prantsuse prostituut polnud vähemalt intrigaan – lihtsalt loll ja huvideta. Ja siis veel üks osav ilmanaba, kes keerab kogu maailma nende vastu, kellel juhtumisi peas midagi liigub – ja veel tüüp, kes mind sõna, mõtte ja teoga mõnitab ning tuleb seejärel mu majja nagu lõbustusparki mökitama…Issand, sa näed ja sa ei… Müristab küll. Ja kuidas veel. Milline hurmav galerii hingepeegleid ja töövihikuülesandeid.

Iseenda armetuimate külgedega kohtumine on vastik – aga sellest on võimalik välja kasvada – mitte eitada, vaid vältida ja ületada – mis siis muud kui tänagem. Auto-Ermusega klattimine on spst prioriteet, et ma poleks mingil juhul kahe eneseimetlejast lötapüksi, võlameistri, lubaja ja erineva kaliibriga afjooraga samas paadis.

Lubasin mitte lamiseda?

Õige. On aeg loomadest rumalamatega meestega käituda nii, nagu ma loomadega iial ei käitu. Te ei taha teada, kuidas. Loomadega paraku käitun hetkel nii, nagu dikteerib Ogaliku pika ja vaevalise sünnituse järgne nõrkus – süstisin nii talle kui kolmikutele vitamiini, jootsin põnne lutikatest juurde – palav ka ju ja… Scarlett O’Hara on kõige tragim, O’Boy sünnilt kõige jõulisem ja O’Connor vajab enim toetamist. Toetame.

Huvitavaim loom on hetkel mu jaoks Soonele saabuva Harley Davidsoni ja Hebrea isa:

Hornet

Hornet on ERP aretuses palju kasutust leidnud täkk. Horneti tugevamateks külgedeks lisaks põlvnemisele headest trakeeni hüppeliinidest, on hea iseloom, suur koostöötahe, puhas hüpe ja suur hüppetahe. Just need head omadused ning väikese kasvu pärandamine on määravaks saanud tema valikul poniaretusse ja ka tema järglased on hinnatud hea hüppevõime ning kergelt õpetatavuse poolest.

Maie poolt iga siinkäiguga üha enam kiidusõnu pälviv Aare ehitas eile väravad, koos Indiga värvis pool maailma, täna tassis kivid, külvas seemne, millele annab kapjade meestesolek ja õhtuks lubatud vihm elulootuse…

Veel eile tegid FBsse ilmuvad varssade pildid haiget, täna… Pst! 😀

Veel äsja seostus Türi lillelaat mullu mul sabas sõelunud Kehtna jõmmi ja innuka vanahärraga, täna… Pst! 😀

Kui naabrid polnud saanud ikka veel sõnnikut minema toimetatud, küll aga nühkisid kartulivagusid künda, helistasin Reimole, kes lubas homme ära laotada – Pille puges taas Anne maale, pärast kinnipüüdmist pistsin ta linnukuuti ja söötsin talledele – Ogalikul vajusid kõrvad lonti, toitsin nii ta kolmikuid kui teda ennast lutipudelist juurde ning ka vitamiinisüsti tegin lisaks lastele ka emale – saime kõrvad tagasi kikki – meie poes ei saanud kaardiga maksta, Kehtnas õnneks oli õige müüjatevahetus, parim-enne-letis huvitavat kraami ning ärakäimine võttis päevaga kuhjunud ärrituse maha.

Toitsime Minniga lutikad – neid on nüüd koos kolmikute ja Elfriide Engelbert Humperdinkiga seitse, ohissandküll – panime vastsündinud Nunnu boksi, kallistasime-kaeratasime hobused, saime mõned tööpakkumised…

Ja lotokolmapäev ning pilvedealused unenäod jõudsid meieni koos hernesupi ja hullult heade õuntega – 55 senti kilo, mine või homme Kehtnasse neid juurde tooma 😀

KUI VAID OLEKS ..

Mõtle , kui hea oleks elada ,
kui iga päev oleks justkui LAUL ,
kui igas päevas olevad mõtted oleksid
kui LUULE huultel ,
kui igas hingamises ja õhkamises oleks sõõmuke RÕÕMU ,
kui iga algav päev meie kõigi jaoks oleks
kui AVASTUS uuele ,
kui me kõik oleksime üksteise suhtes
HOOLIVAD ja SÕBRA EEST ,
siis oleks ka iga südame LÖÖK meis justkui
IGAVIKULISE ARMASTUSE MÄRK INGLITELT ..
SÜDA meis on KÕIKSUS .

Päikest ja Hingesoojust Teile ,
Inglikaitse Rita.