21.ja 22.mai

Namaste!

Kui Indiraga Tallinnast Tomi, Jane ja Sophie väelauludelt koju kimasime – mul sisemisest rahutusest süda kurgus, mürras ja haises naabrite majapidamiste palistus muteerunud põlluteede ääres muru pügada – mis inimestega küll ometi lahti on… Ja korraga polnud see enam vähimalgi määral oluline. Seda polnud üldse olemaski – mitte midagi muud polnud olemas kui pilt, mida nägin kopli tagumises nurgas puu all.

Just püsti tõusnud Maruusja kõrval tudises esimesi samme astuda kuldne-kompaktne-külluslik varsake.

Kuna ma rääkisin samal ajal telefonitsi Aarega, kes jäi Tallinnasse Tomi joogastuudiot ehitama, oli ustav sõdur esimene, kes mu reaktsiooni kuulis – varsake! Edasi jätsin kõik sinnapaika, jooksin koos Indiga koplisse. Mulle tuli sõbratar titte näitama, Indit ligi ei lubanud. Kuna ta oli sünnitades higistanud, oli ta nüüd sääskedega tihedalt kaetud ja emakas valutas silmnähtavalt hullupööra – tagus tagajalgadega vastu kõhtu, heitis pikali… Viisin nad tütrekesega – jah, nii pika ülekandmise järel oli sündinud märakene! – talli. Jälgisin, kas ja kuidas vastsündinu imeb. Ja viisin paari tunni pärast, juba uues päevas, Maruusjale finadüüni valuvaigistuseks.

Kuna vaatamata Maie ja Peetri ja mu enese prognoosile sündis Namaste Bonita Garcia, siis seekord paluks siiski tuleriidale tassida naabrimoor Reet, kes ainsana plikatirtsust rääkis 😀

Ilusaks-naeruliseks keerasid ajad juba enne meie Tallinna-sõitu – kuna ma spurtisin enne Kalbust (Olev oli vaja peale võtta) ja Raplast (Aare hambaarst) kirjatöid lõpetada, muutus näljane jäärapõnn kannatamatuks, tuli elumajja, sarviline mamma Elfriide kannul. Sain naljaka ja liigutava pildiseeria, kuidas utemutt imetleb ennast peeglist ning silmitseb maale ja raamatuid, kuni Indi määtsut lutitab.

Horteses sai sita- ja suulisteäri aetud ning Ritsikale sünnipäevaks valjad. Hopneris polnud küll väga palju rahvast, aga kontsert oli kirgas – parim osa sellest meie Sophie oma võlukepikestega tantsimas.

Karl ja minu poisid läksid seejärel Pärnu maanteele Baraka peale – maja kuulub Rootsi miljokale, kellele kuulub pool Stockholmi südalinna, keda ei huvita see tondiloss siin suuremat ning kes praegu veel tahaks siiski selle uskumatu rigaraga ees neli milli. Mul polnud liiga palju aega muretseda, kuidas nad seal magama ja elama hakkavad, kuidas varustamise ja vahenditega on – ärevus ajas maanteele.

Teel selgus, et kümmet asja orgunniv, kontserdijärgses loves Tommikene oli jätnud mu poisid söömasegadusse – ta ei kujutanud ette, et keegi võib ikka kohe päris ainsagi sendita olla – ja nii nad õhtusöögita mulle helistasidki. Saanuksin viimased eurod – nagu mul enamasti ikka kontol on 😀 – neile kanda küll – ent Aare jättis nii passi-id kui pangakaardi koju. Helistasin Jaanikale, kes oli küll ise kodus, ent leiutas sõbratari, kes…

Nojaa, aga siis olin ma juba kodus… Varsake! Ja Aare teade, et Tom tuli koos oma naistega nende juurde – tõi süüa ja kummalegi taskuraha, vaadati objekt üle ning hinnati selle kestuseks kogu suve – võttis orgunni päevakorrast maha. Kõik lahenes ühe korraga. Ja eks siis Aare seal sedamööda ehitab, kuidas Tom raha kokku laulab.

Õhtused kirjad, mida pärast Namaste üle rõõmustamist, Maruusja valude pärast muretsemist, Minni sängitamist lugesin, sisaldasid ka Jaanika tõdemust, et mu raev sitavaraste ja vampiiride, hormoonide kehutatud ebastabiilsuse käes laperdavate võsude peale on hirmutav. Ta oli tõmmanud varjukaardi – ja selle lahenduseks valgusekaardi. Tulemus:

Witch — Nõid

Nõid on keegi, kes kasutab oma ebamaiseid ja shamanistlikke võimeid iseenda isekatel eesmärkidel. Ta on selline, kes ei jaga oma andeid mitte mingil viisil aitamiseks. Ta on ainult enda eest väljas.

Nõid on keegi, kes on arendanud oma maagilisi ja shamanistlikke võimeid. Samas mõtleb ta vaid sellele, kuidas saada selle läbi endale naudinguid, võimu, rikkust või au. Nõid on vaid enda eest väljas ja esindab meie ego vajadust olla eriline ja eraldatud. Seetõttu teatakse Nõida kui üksildast ja üksikut tüüpi, kes on neurootiline, paranoiline ja isegi pettekujutelmadega. Nõid maskeerib oma õnnetu olemist võimumängude taha. Ta on destruktiivne, mürgistav ja mängib tihti pahareti osa kui jätab külmalt teised tahaplaanile oma eesmärkide saavutamise nimel.

Kui sa said selle kaardi, siis on oluline võtta vastutus selle Nõia eest enda sees. Kui sa vastutust ei võta, siis sinu enesekontseptsioon teeb sinust ohvri — ükskõik kas see jääb sinu sisse või projitseerid selle teiste peale. Sellist varjukülge võid sa kompenseerida mitmel viisil, näiteks olla ülimeeldiv, hea või naiivne. Sa võid ka arendada oma isiksust väga kohanevaks või alati teiste soovidele vastutulevaks, et peita Nõida enda sees. Teisest küljest võid sa saada ka ülikontrollivaks või mürgistavaks inimeseks.

Nõia varju olemasolu näitab kohta, kus sa kasutad valesti või peidad oma vaimujõudu. Sa võid oma võimeid valesti kasutada kas võimete peitmise nimel teha ennast nõrgemaks või lihtsalt suurest hirmust oma võimetele igasuguseid hinnanguid anda.

See Nõia jõud tuleb keerata õigesse suunda nii su enda kui teiste pärast. Kui sa ise kardad oma võimeid kasutada valel eesmärgil, siis pane Taevas või su enda kõrgem sisemine mina neid võimeid juhtima. Nõia energia on vajalik loomiseks, kuid edukaks toimimiseks tuleb see osa siduda teiste osadega ning niiviisi saad sa käia oma rada tões ja harmoonias. Nagu kõik enesekontseptsioonid, see on eraldav, ja nagu kõik varjud, see on jagav ning blokeerib voolamise ja kõik head asjad. Sellegipoolest, see on lihtsalt veel üks verstapost ja õppetund oma tõeliste võimete avastamisel ja integreerimisel.

*

Teacher — Õpetaja

Õpetaja avab ukse vaimule, esitledes uusi maailmu. Entusiasm, mida Õpetaja edasi antava aine suhtes tunneb, jääb pikaks ajaks püsima ka peale seda. Eelkõige annavad Õpetajad edasi armastust õppimise vastu ning valmidust kõige õpitu tulemusena muutuda. Õpetajad hoiavad enda käes tulevikku. Taevaliku olemusega nad inspireerivad, ning see on armastus, mida nad jagavad ning mis annab õpilastele õppimise armastuse. Õpetajad seovad õpilased avaneva vaimu magusasse ikkesse. Nad juhendavad õpilasi nende avanemises, täidavad nad annetega (gifts), mis vibreerivad nende endi elus, ning puudutavad nende südameid viisil, mis võib püsida kogu elu.

Parimad Õpetajad on head õpilased, kellele rajab teed Õpetaja neis endis. Iseenda vaimu avamisega, aitavad nad teistel avada Taeva vaimu väärtuslikke ande teenimaks õppimist, mis ulatub nende hinge sügavustesse. Õpetajad julgustavad oma õpilasi aidates neil unustada negatiivsed uskumused, mis on neid aheldanud, ning õpetades neile, kuidas avaneda suurematele võimalustele.

Kui sa said selle kaardi, on sinu jaoks oluline ära tunda kutsumus olla Õpetaja, kuna selles peitub sinu tõeline rahuldus/täitumine. Selleks võib olla ametlikul kohal õpetamine või ka lihtsalt oma eluga ja viisiga, kuidas seda elad, teistele enda ümber õpetajaks olla. Õpetajana oled sa kui purskkaev, mis on nii täis, et sa tulvad janused üle. Sa oled niivõrd küps vili, mis on kohe-kohe maha kukkumas, kus ta ootab enda söömist, et seeläbi uut eluringi alustada. Õpetajana kutsutakse sind üles põlema oma sisemise tulega, et toota eredat valgust, ning oma vaimu ja südame kütust (wood) kasutades pead sa kuuletuma. Sinu suurib lootus on, et teised on soojas, lohutust leidnud ning valguse peale sõbramehelikkuses kokku tulnud. Sa tead, et oled parim siis, kui „sina“ kaob ning Õpetaja ilmub, et näidata teed ning juhatada teed koju.

*

Vastasin Jaanikale: Nõiamooriga on siuke lugu, et seda kultiveerib ja osatab külakogukond nii, et kohati on mul tunne – jälle tassitakse tuleriidale. Mida väsinum oma tööde otsas olla, seda lihtsam on nõiamooriks väänata. Ja et see kurinõidlus laes ära saaks käia, tuleb igast uksest ja aknast neid, kes taldade alt kõrvetavad – õrritavad seda kurinõida kõigist aspektidest korraga – hingesugulaste ja külgetõmbe värk, nagu ka päevaraamatus kirjutasin – tirivad su pingule nagu pillikeele – ja vaatavad üllatunult, kuidas pinised – et mitte katkeda.

Haldjast saab teatud survega musta mõrra – nii on jah.

Õpetaja aspektiga on pahasti.
Ma ei oska õpetada.

Ma tean, mida oleks vaja – aga olen kannatamatu, eeldan enesestmõistetavust – veel.

Mis puutub tänasesse õhtusse, siis see oli elamuste kogupauk – mõnus kontsert, jabur segadus Tomiga – hiljem läksid nad Jane, Kadri ja Sophiega sinna, viisid süüa ja toiduraha, sest ei kuutanud nad ette, et keegi on tõepoolest ainsagi eurota – heldekene, meil juhtub seda alailma 😀 – ja kõik on korras. Objekt – kodu ja joogastuudio ühe Rootsi miljonäri omanduses olevas tondilossis – uskumatu! – võtab Aarelt nädalaid ja kuid – talud ja põllud peavad veel asendusteenistujat ootama – kuni needki golfimurudeks ja korteriteks taandatakse…

No ja siis koju jõudes piigatirts, kelle sündimise tähtaeg oli enam kui kaks nädalat tagasi. Kena graatsiline, araablase näoga – papa Nelson ongi arab – valgete sokkide ja valge tähekesega otsaees.

Namaste Bonita Garcia

– poiss pidi olema Namaste Bon Garcon – Garfieldi auks loomulikult 😀 – ema Bohemast keskmine nimi  – mis ühtlasi tähendab kenakest – ja Namaste – tere, elagu, kõik on üks…

Ps. Lähen praeguses kehastuses pöördesse ja paanikasse, kui mu seljas tallatakse muide spst, et ühes elus mind põletati, teises loobiti kividega surnuks… Selge, et niimoodi saab väga hõlpsasti saiast sita – õieti – hirm tuleriida ees – jälle, jälle – seda saiast sita keetmist provotseerib.

Kusjuures jah ma tean neid mõtlemisi ja tehnikaid – andesta, saada armastust, ole siin ja praegu – aga praegu on hetk, mil ma PEAN selle elust elusse korduva mustri läbi lõikama ja ümber tegema – üks valik ongi jah paksu metsa või siis vastupidi, anonüümsesse linna, kolimine – teine vastuhakk – ja ma pean praegu vastu hakkama. Elu ja surma peale.

Selline tallamine ei tohi enam kesta – ja mina ei tohi alla anda. Laste nimel. Ma pigem küll põleksin ses elus niimoodi, et kere jääks alles ja saaks  lõpuks ometi ilma igast ilmakaarest ennimiseta maist matka jätkata…

Jah. Just.

Olulisim on hetkel Namaste Bonita Garcia.

Kallikallikalli

*

Lugesin  ennist su vastust,  kriblasin vastuse, sulgesin arvutikaane, tõusin ja öösärki selga vedades jäin mõttesse: Milleks ma seda teen, milleks  ma peegleid   sulle  ette keeran ja milleks seda kõike mulle vaja on?

Samal hetkel meenus ühe astroloogi    poolt mu sünnikaardist väljaloetu: Sinu elu üks suurimaid dilemmasid on teha vahet ütlemistel ja ütlemata jätmistel.

Sattusin segadusse ega saanud sellest suuremat aru. See oli 20 aastat tagasi.

Veidi hiljem küsisin oma   teejuhilt ja  omamoodi õpetajalt: Mida ma siis tegema pean, kui näen, näen  varjusid, näen valgust ega tea, mida teha?

Tema, see õpetaja vastas: Öelda võib alati, ära jää vilju ootama.

See  lohutas ja toetas, kuigi valikuid on endiselt raske teha aga kuulan oma südant ja alati, kui ka ütlen,  püüan  enesele  selgeks teha, kas räägib süda või keegi teine. ütlen, kui kuulen, et süda räägib.

Ilus oli aga see, kui helistasid, vist koplist ja rääkisid   varsakese kaunikese sünnist. Sel hetkel olid sa nii  imeilus: nägin    enese ees su suuri     säravaid silmi otsekui  oleksid sa tagasi  5-aastane puhas särav, süütu, igat imet imetlev  tüdrukutirts ja sinu taga oli kulgne päike  ehk et sa olid  päikese ja jumaliku ajatusega üks. Sa olid imeline imetledes elu enese sünnitatud  imet, mis sel korral tuli  mära ja vastsündinud varsa näol sulle end ilmutama!:)

-Tänan selle imelise hetke   eheda  ja spontaanse jagamise eest, see oli hetk, kus aeg    hetkeks peatus, see oli hetk, millesse ei mahtunud ühtegi nõiamoori, ei ühtegi sajatust, ei ühtegi  hurja ei sinu pihta ega  sinu pihtast ilma pihta – sa  ise olid nii puhas, nii süütu, nii kaitsetu ja  õrnake – aga sa olid ehe ja täiuslik!

Selle   ilmselgelt nähtud nägemuspildiga täna  unepessa poen lootes, et sina ka!:))

Hommik tallis põimis rõõmu ja hirmu – andsin Namastele vitamiini, nügisin ta imema, talitasin vahepeal kõik teised loomad, pistsin seejärel sõrme teate-isegi-kuhu… Ja sealt see tuli! Kollane, rohke, korralik titesitt. Hiphipihhahhaaahurraa! Paari tunni pärast möirgasime Ema Maiega – tal on nüüd mõlemad kuldsed torikad sündinud – naerda, kuidas muidu justkui enamvähem normaalsed naised hõiskavad õnnest, kui väike hobune nad täis essub.

Palusin vastavalt ajakirja Naised soovile TCM-loo täiendused, arvamusloo ülevaatamise järel viisin Minni lasteaeda metsamatkale – selle suurimaks avastuseks kujunes mu tütrele kohtumine kasvataja Anne chau-chauga – ja rabarberileht, mille ta kodus NotsMötsakule söötis 😀

*

Jaanikale kirjutasin: Hilishommik, kullake!

Koidikuks andsid mära emaka kokkutõmbevalud järele, temaga on hästi.

Paar tundi tagasi nägin ohtrat piimapaksu varsasitta – nii et sellega on hästi.

Namaste Bonita Garcia on piimaga tee karva, valgete sokkide ja valge laubatähekesega kullakera oma sitikmusta mamma kõrval.

Lasin nad õue – teised kaks, Madonna ja osliku, ka – koplis valitseb idüll.

Battaya ja Ritsikas on paaritatud, Kuke Maie ootab ära, et ümber ei indle, nii et tulevad peagi  – just siis, kui siin kõik uue olukorraga kohanenud, koju. Tittesid täis 🙂

Äsja müüsin kitse Margotile – ma ei taha rohkemat kui üht Tissut lüpsta – poisid ehk vennad Nämm-Nämmid jäävad jaanipäevani, mil… nämmnämm. Siis ei käi keegi liigne üle aia suhteid korraldamas.

Kaks hetke enne äsjat vahetasin aastase mullika Raissa 45 rulli heina vastu.
Nii kits kui mullikas lahkuvad kolmapäeval – siis ei teki sünnitaval Tissul puberteetikuga trügimisi, koplit ei sööda kiilakaks ja lauta nagunii peale 1 lehma ja tema vasika keskit ei mahu.
Sel sügisel ma jäära uttedele ei too – tädid on tihedasti poeginud, peavad puhkust saama – Ogalikul on pärast kolmikuid ikka nõre taga – ja paar noort, kes jäävad põhikarja, saagu enne täisealiseks, et mulle jälle tuppa ei sünnitataks.

Kuna Indigo Tommi joogasaal on pikk ja kardinaalne projekt – nagunii töötaks Aare asendustalunikuna samuti kodust ära – on nüüd loomade isikkoosseis mulle hallatav ja mõistuspärane, liigsed kulud maas – ja samas kohe praegu käega katsutavad tulud.

Kõik on nii, nagu peab.

Aleksander helistas eile õhtul. Ütles, et tal on vusserdatud värvimistöö pärast kahju – ja et ma mingil juhul tema käkki ise parandama ei hakkaks – tuleb reedel ja teeb töö ära. Nii et seekordne kuri jõudis õigesse kohta siiski.

Kallikallikalli – ja veel kord kallikallikalli

 

Mida paremat võiks üks naisesüda tunda, kui seda,  et temas on rahu ja tema ümber on rahu, tema lastes on rahu  ja  temal on rahu ilma ja inimestega,  loomade ja Loojaga ka!:)

*

Ehkki kooskasvamine – jumaliku lapsepõlvega vasikas emmöö! ju – tekitas lühida piiksviiksu, sai just tänu sellele, et nooruke lehmake iseseisvasse ellu astub, asjalik Raissa esimene sünnipäev. Reimo kinnitas, et tal pole vähimatki kavatsust teda „realiseerida“ – verevärskendus sugukarja. Aitäh.

Pärast matka tõin Indiisu koju, kuni tema õõtsus vaikselt batuudil, silmitses varssa, suhtles kukega ja sügas NotsMötsakut, sooritus minul koristus vastu Avestat  – eranditult kõik hooned ja hoov ja hea sai.

Pesud kapis, beepsud emmetud, ehitusplats põhjalikult puhastatud – teha on jäänud rõdu, sisevooder, keldriukse katus ja kate – ja siis viisin Minni trenni.

Kuni tibid iluvõimlesid, käis minul nurgas usin Eesti Naise loo kirjutamine – seda ehtisid plikatirtsude põiked minu juurde – jagasime musid-kallid, vahetasime muhedaid repliike – ja ma veendusin taaskord, kui vaimustav isiksus on treener Kadi Saks.

Kuna Reedale läks väga hinge see, kuidas mulle sitasaaga käigus „kooliraha“ selga maasoolati, kopeeris ta Ehitusmaailma reklaami, milles on praegused sõnnikuhinnad – põikasin tema juurest flaierikopi järelt läbi, Renelii roosa markeriga said vajalikud kohad tähistatud ja flaierid naabritele postkasti. Nood reageerisid sellele tagumikunäitamisega – panid õhtu otsa põllule miskeid mugulaid, kannikad hoolikalt meie poole. Huvitav, kuis end sel kombel rammustatud mulda näppides või hiljem sealt kasvanud toitu süües tuntakse? Ilmselt mitte kuidagi – selleks on vaja teatavaid eeldusi.

Vedasin boksidesse puhta allapanu ja heinad, õhtuse talituse ajaks oli Maruusja Namaste ise talli viinud ja tuttu pannud. Aitäh 😀

Arved-kirjad-fotod. Seejärel iseendale ja villadele köetud saun – ja villapesu kolmandast veest läbi esmalt lavale nõrguma-tahenema – kui praegune vihmaperiood möödas, lähevad õue.

*

Täna läheme Indiga koos teiste kooliminejatega Valtu kooli vaatama.

Ja Soone Saara kirjutabkirjutabkirjutab.