26.-28.mai

Armas Jane, ütle, kuidas siis oli, kui me veel teineteist ei tundnud? Sellist aega vist ei ole olnudki. Jõudsime täna hommikul pikalt ja sügavalt Baraka teisel korrusel vesteldes veendumusele, et meid saadeti koos. Oleme nende 800 seast, kes me ühise Isa juurest siia tulime – ja kui me üksteist tänu heale õnnele üles ei leiaks, vist ei peaks vastu. See-eest iga Omaga kohtumine on nagu ime. Kingitus. Mida ta ju ongi. Indi Tomi väike suur Naine rääkis asju, mida iga inimene peaks kuulma ja teadma. Olemegi ju tulnud neid Päris Asju jagama ja peegeldama – ent meile ei juleta ju silmagi vaadata, samal ajal, kui meid röövitakse ja vägistatakse – mis te siis olete nii teistsugused… Maha ja taha! Mul on ülimalt hea meel, et Aleksander oli sellel vestlusel kaasas – nagu ütles tema klassijuhataja Diana – paluks rohkem selliseid popipäevi pojale 😀

Pühapäeval tegime töid, mis nagu polegi tööd – elulaadi osa. Varahommikul kirjutasin teise Käteka kuuenda faili, pärast hommikust talitust kitkusin õuelt kaks ämbritäit nõgeseid sigadele, koristasin püramiidis ja töötoa ees ja sauna eesruumi sees tööjäljed, Aare rookis lauda, mina tegin boksid, lugesin ajalehed (!) ja sõitsin lastega Ohekatku. Aare sai seni oma kolmapäevase tisku jaoks muusikat tõmmata ja närveldada, kuni olime Kehtna valla külade päeval, kus kõik , kes midagi oskavad, esinesid. Ehmatasin treener Kadi teatega, et pakun nad Andresega Eesti Naisele. Rääkisime Annega sitasaagast – minuga rääkides tundus ta pigem mind kui oma õe klanni mõistvat. Eks selle poolte vahel elamisega ole ikka nii, et püüad sellel toolil istuda, kelle kõrval parasjagu oled… Viisime Raivo tütre koju ja kuulsime, et Margot ei viinud ponisid sellepärast lapsi lõbustama, et Maryga juba juhtus seoses selle Ohekatku mõisapargi projektiga midagi analoogset nagu minu sitasaaga, ning et sedalaadi õõva mitte rohkendada, nad pigem hoiduvad kui pakuvad – ja on juba minust ses mõttes targemad, et meiekorruse inimeste loogikast lähtuda ei püüa ja nina sinna ei pista, kus kindlapeale haiget saab..

Kodus tegin perele söögi – lapsed koorisid selleks kartulid – pesin aknad, seejärel ka pildiklaasid-peeglid-lülitid – ja põrandad. Selleks ajaks, kui õuepoolel aknaid küürisin, andis vihmasadu järele. Korjasin – ilmselt lammaste poolt maha tõmmatud koplilindid üles – Namaste sünnist saadik pole neid voolu alla pannud, tuleb jälle panna. Pole hullu, ühest surakast piisab, et rohkem ei puutu.

Mõõtsime püramiidi – kangast läheb oluliselt vähem kui arvasin. Kirjutasin Minni sünnipäevakutsed. Keetsin homse lasteaia suvesünnipäevade ühispeo jaoks tiukrumunad – juurde lähevad kartulid-vorst-kurgid-lillkapsas-porgand. Vastasin kirjad – oodatakse tungivalt püramiidi avatseremooniaga koosnevat kogunemist, kus silmast silma kohtuvad naised, kellest kirjutades olen nad sujuvalt omavahel kommuuniks sidunud. Soometsa Diana nimetas seda elutööks. Ilmselt ongi, sest ma olen ju kogu aeg tundnud, kui oluline on inimeste – loe: naiste – kokkuviimine. Ralfi tahtsin ka Tomi ja Rakvere raipega kokku viia. Tom on kogu aeg ära, raibe on elimineeritud – seega on naiste ühitamine siiski lihtsam ja mõttekam. Tõsi, nüüd soovitasin Ralfi Pesa talu tükkis Hagal-fooniga tseremooniaks, mille Tom ja Jane korraldavad. Mu meelest peaksid need mehed tõepoolest kohtuma. Ammu.

Kirjutasin teise Käteka seitsmendat fileed, aga hambavalu läks nii kohutavaks, et pugesin voodisse 2 järjestikust ibukat seedima. Poisid turnisid ATVga raiesmikul – vaatasid üle palgid, mille võin endale saada ning avastasid, et seal on köögipõrand täiesti olemas. Haua Miku omad tõstavad need siia jõudes – prognoosis loodetud aprilli asemel jaanipäevajärgset nädalat, järelikult juuli lõpp 😀 – välja, metsakuivad juba on – ilmselt on mõistlikum tirida Kuusiku saeveskisse kui külavanema omasse… – ja ongi põrand olemas. Ning veel ühe talve puud. Et siis neli vist juba lausa. Aga ma tahan ju siit ära kolida – annab vast neid puid kaasa vedada. Liusse kolides võtsin Tartust puud kaasa. Liust lahkudes tõin sealsed puud viimse pirruni siia. Saan ka siit viidud. Loomade jaoks on mõistlik üks suur veoauto tellida ja kõik korraga viia. Samasse mahub ka maine kraam ja küttepuud. Kõik on lihtne ja tehtav ja läheb täpselt nii, nagu Jumal annab ja lubab. Ja hetkel vot olen nii paha, et tahaksin, et need porod, kes siinse värgi ära ostavad, rajavad ühe korraga nii bordelli, relvalao kui salasigarettide ja piraatkäraga, tüdrukute ja poiste laenutuse… vot tahaksin jah. Näis.

Hambaga on hullusti see, et ta on korralikult täidetud-parandatud – põrgulik valu tuleb juure alt. Selline tunne, et hambajuure ja põskkoopa vahele hakkab tunnel mädanema. Isssveeeeer…

Parem kõrv lõhub jälle valutada. Vasakpoolne ülemine purihammas. Parem õlg – oikurjam, kuidas talle tänane aknapesu niiskes õhus ja tuules ei istunud –  selg – samuti parem pool ristluust rohkem – parema päka alumised kõõlused. Jeerumküllnoh, kuidas minust nüüd äkki säärane romu sai?

Läheb üle. Ilmad paranevad. Uurisime Retuga täna kalendrit – enne Brigita lõpetamist ja pärast Indi sünnipäeva on üks üritus teises kinni. Näis, mis päeval Mannikese koju toon. Tissu sünnipäevale tahame minna. Ja täna metsas palke lugevad poisid said Reimo käest sakkida. Kindlasti pole minu poisid need, kes põldepidi müdistavad – aga ma ei usu, et Reimo seda arvabki. Niisama on hea pühapäevaõhtul kõva mees olla. Muidugi on 😀

Itsitasime Retiga pühapäevaõhtul mõlemad oma kurnatuse üle – lubasime kõva hoides edasi tuikuda. Kui ma tähtaegu ja tööde koormat vaatan, ei näe ma küll ära, millal see ralli aega annab…

Nädal algas suure segadusega lollidemaal. Kui hambaaluse põletikukoldega sõdides magama olin jäänud, sattus kolmandik lammastikku ühele, kolmandik teisele ja kolmandik kolmandale poole aeda ning Soone Saara leekis kell väga miinus iks öösärgi lehvides ümber aia oma lollakaid kokku korjata. Ühele aiale tuleb täna piik panna – olemas ka – et nad seda kinni ei lükkaks ja siis kaost ei tekitaks. Aino sõrad on vaja lühemaks lõigata – huvitav, kuidas ma seda üksinda teen???

Kirjutasin Õhtulehe loo ära.

Paar maitsvat arvet.

Ja juuni teise nädala püramiidipeo üleskutse.

Viisin lasteaeda suvesünnipäevalaste peole vaagna – tiukrumunad, koduvorst, lillkapsas, kurk ja porksid. Hakkida ei jõudnud, ehkki olin miinus iks üleval. Võtsime Kalbust Olevi ja Pääskülast Jane peale ja sõitsime Barakasse – eelmise nädalaga on Aare seal tegelikult imesid teinud, mõni ime, et nii morniks väsis. Super!

Vestlesime Janega paar tundi – mis saab olema üks kirgas kirjatöö Naistes – ja mis oli järjekordne avesta kehastumine:

Päikese päev on pühedatud jumalikule võimule ja väele ning taevasele ettehooldusele ja õnnistusele. Päeva mõte on valgustumine, vabanemine, muutumine. On puhta lehe päev, mil võib alustada uut elu. See on üleminek uude kvaliteeti, vabanemine mittevajalikust. On imelik päev, mil võib juhtuda kõike – ka imesid. Kui oled selle ära teeninud, võid vabaneda määratud saatuse ahelatest. Kõik sõltub sinust endst ja sellest, millise tee oled valinud. Kõik, mis täna meie ümber toimub, on meie enese olemuse ja tegude peegelpilt. Päev nõuab tegelemist oma olemuse ja arenguga. Tuleb võidelda instinktide, madalate kirgede ja eneseimetlusega.

*

Tegin Tallinnast tulles nelja-peegli-valget-maagiat, arutasin kõigi loomadega äärmiselt olulisi ja olemuslikke asju, jäin püramiidis Jane loo telge visandades magama – ja ärkasin iseenda norsatuse peale 😀 Jäin Indit lasteaiast koos diplomite-kingitustega (oli ühine suvesünnipäev) koju tiba hiljaks – ja härra Robert oli juba kohal.

Põline pedagoog, Ülo Vooglaiu sõber, füüsik-keemik-muusik-spordimees-jne saabus siia ühe sügava ja olulise kirjatöö pärast – ja sattus karussellile 😀 😀 😀 Kuna meil oli Minniga plaanis ujuma minna, surusime ka söör Robi kaelani Estonia järve konnakulleste sekka, kuni loomadele õhtusöögid serveerisin, hüppas tema Indiga batuudil, seejärel tassisin ta lauta, keerasin talle Aino ja Alfa sülle istuli ja lõikasin nende sõrad lühikeseks – Robert nentis, et mitte keegi ei kujutle ette, kui lähestikku-olemustikku ma tegelikult siin oma loomadega siblin ja et andekas baleriin (!?), mis on mu kehha kirjutet, lõikab esmaspäevaõhtul käpuli äkas lammaste sõrgu, jookseb seapangedega ja kakleb eesliga… Madonna, tule koju ja taltsuta ise oma pikakõrvalist troppi!!! Leppisime kokku, et tema loo loome 1.juunil, kui poisid on kodus ja Indi Tallinnas võimluspeol ja ma saan mitmeks tunniks kodust ära minna. Mu naabrite ammulisuise järelevahtimise saatel minema sõites ütles Robert, et on Soonel kogetust nii vapustatud, et ei saa ilmselt öösel magadagi.

Ma ka mitte – tööd tulid peale 10-2 magamist peale – ilmselt võtan päeva jooksul paar maitsvat näpiund, füüsiliseks tööks Käteka ja Pegasuse novelli, umbes 7 olulise kõne ja fotode töötlemise-riputamise-kopimise (Kadi Saks, Tomi Jane, püramiid) järel ja vahel tuleb Maruusja boksi puhastamine, talli sisse riivi panemine, et oslikuga kergem kakelda oleks, kärbsepaberite riputamine ja tavatalitused.

Kirjutatud on:

Taevase tule päev soosib loomist ja loomingulisust. Ole värske ja reibas, kuluta füüsilist energiat – siis saad seda juurde. Ei tohi kaua magada ega laiselda, muidu tunned end kuu aega uimase ja väsinuna. Ole ettevaatlik uute ideede ja võrgutamise suhtes. Kadedus ja laim võivad pidurdada sinu plaanide teostamist – ära lase end segadusse ajada ega provotseerida. Ära ole ülbe ega uhke, tuleb negatiivsetest emotsioonidest vabaneda – just täna! Kui sina oled puhas, siis puhastuvad ka sind ümbritsevad inimesed. Samuti saad eraldada võõrad mõtted enda omadest – ja mitte tegelda võõraste asjadega. Tuuleiil on rikkuse ja uute tutvuste märk, ees on kolimine või kauge reis. Kuumahoog, kuivav suu ja tulitavad kõrvad näitavad energiatõusu, tervise taastumist ja tugevnemist.

Täna ei helista mulle ükski Kehtna tädi ega palu mul oma ristipoja ja tema emaga rääkida, et nad politseisse kaebuste tegemise asemel lõpetaksid ligimeste peksmise ja ähvardamise, sõimamise ja sajatamise. Vaadake, sõbrad, mina ei helista neile, ei kutsu neid siia ega lähe sinna – kui teie ei taha nendega suhelda, miks siis mina peaksin? Selle ema ja pojaga on midagi väga viltu jah – aga mina pole kõigi maailma Pisa tornide otseks lükkaja – tehke neile kambakas või minge persse, kuidas ise soovite. Glinglingrrrauhhhh!

Tuleb võrratu päev. Senise elu parim päev. Nagu hommegi 😀