18.juuni

Hümnikuuljad. Hümnikuuljad. Hümnikuuljad.

„Tänase päeva lühideviis: lõika juukseid ja küüsi. Kui tahad erilist last, siis viljasta ta. Päeva märksõna on püha vaim ning see on igaviku ja igavese valguse päev. Ära tee tõsiseid tegusid ega loo kontakte. Lükka edasi kõik, mida vähegi lükata annab. Pühenda päev kokkuvõtete tegemisele möödunud kuus ja kogu homseks stardienergiat. Täna süüakse oma tegude vilju ja nende järgi saad otsustada, kas oled olnud õigel teel. Kui sind jälitavad takistused, ebameeldivused ja ebaõnn, mõtle, kus ja mida oled teinud valesti. Kestab ettetunnetuse allika aeg. See on pidev uuenemine ja vaimne iseseisvus, ei tohi olla pinnapealne ega omakasupüüdlik. Kella nelja paiku pärastlõunal algab energia avanemise aeg, mis on seotud võimsa evolutsioonilise ja loova kundalini energiaga. Täna kontrollitakse sinu otsuste ja plaanide tõesust. On hingejõu ja aususe eksam. Mitte miski ei tohi täna jääda pooleli – kõik alustatu tuleb lõpule viia.“ Avesta tõlgendus Kai Tamme moodi.

Ehkki hümnikuuljate lugu on töös ja hoos, kirjutasin ka käteka 11., kuna see oli juba töölaual lahti – Avesta käskis 😀 Et lambad ei pääse läbi lauda ukse esise muda välja, vedasin suitseva silorulli jäägid sinna täidiseks – eeslivedu Raikkülast jäi ära, see aeg läks siis sillo ja mutta. Eesel jäi Raikkülla sellepärast, et ta jääb täkuks. Eestis on ohtrasti eeslimärasid, kelle juurde ta siis Raamatu juurest reisida saab. Ja tegelikult on müügis ka. Et opaali-nimeline talisman ja siiakolimise päeval sündinud ja mis kõik või… Jajah. Nii on. Ma ei saa lasta Madonnat sõtkuda ega meid kõiki kurdiks karjuda. Aitäh ja aidaa.

Enne Tiidu tulekut – Namaste kiip ju ikka – oli vaja boksid puhastada – nagunii oli vaja, aga see oli mitmekordne missioon. Kui Maria tüdrukud tuleksid, nagu ta Saaremaalt nädalaks kaht teismelist pakkus, oleks vaja lisaks tavatöödele seinu pesta ja silojääke veel täidiseks vedada, seda ja toda ja kolmandat – ent ma ei rehkenda kellegi tulemisega – teade võimalikust tulemisest tekitab vajalike tööde nimekirja – ja ma siis muudkui otsast teen selle ära 😀

Kokkuvõtete päeval enne homset restarti võiks pealkirjastada järeldused sõnaga ISE.

Kui on paraja suurusega kodu ja kari ja saad ISE, ei pea sõltuma ega almust paluma – ega seapoisi toapoisina kellegi teise elu elama, et almust pälvida – ega pettuma, miks lapsi ei huvita – ega end ribadeks rebida, et jõuda ISE seda, mida lihtsalt pole võimalik.

Positiivne programm –

1. Leian enda kõrvale 3 päeval nädalas usaldusväärsed abikäed

1. Viin siinsed tööd-ehitused lõpuni ja forsin müüki – kas sigatüükale või kellelegi teisele

1. Pärast müüki kahandan kodulaenu ja kolin – ikka veel eeldatavalt rehielamusse – ehkki need 3, millel mu silm on peal, pole üksi seda tüüpi 😀

1. Rehkendan vaid külalistega, mitte alaliste asukatega oma elus – seega pole kellelgi minu ees kohustusi – minul nende ees ka mitte

1. Ja nii ongi 😀 😀 😀

Ja on nii, et 12 hiidkärutäit silojäänuseid moodustab lammastele sillakese, midapidi on neil kaunis kõndida. Ühtlasi ilmus nende alt välja 3 rulli põhi koos võimalusega tegelda hingeinventuuriga. Kuradi mehed, lasid lehmadel silo laiali laotada ja sealt alt nööre-kilesid välja ei korjanud. Kes lehmad võttis? ISE. Kes ei palunud silo käidelda-sõidelda-võidelda? ISE. Mis ma siis põrnitsen? Korjan kokku, Indi viib kiled-nöörid konteinerisse – ja lammastel on kuiv pinnas sõrgade all. Mää.

Sinna kõrvale kuulsin kastmeks pojalt uudist, et Aarekesel pole Tallinnas jälle paarimeest. Tolle eraelulised probleemid lahenesid radikaalselt. Eks temagi tegi selle seisu ise. Ja lahendab ka ise. Nagu pole minu ise asi järgmise paarimehe leidmine.

Selle tarkuse kühveldasin pärast pangatretti juba hobuste boksidest 😀

Nagu ka selle, et mina kindlasti rohkem ei pussi äriideed – õieti küll hingeideed – et Brigita võiks Urseli arendatuna heliaidas Lunge sätungitega Harri Vasara laule plaadistada, issandale meelepärase teo teha ja kooliraha teenida – igas mõttes. Mis siis, et mulle tundub ülivõimas idee. Igaüks ikka ISE. Niisiis mina ise laulsin hobunnidele parmupaiste serenaadi, sõnnikod ja pääsumiot ja väga hea sai 😀

Piibelehe Kristi helistas põrandalaudade asjus just siis, kui Indi kallistas Battayaga ühes boksis, mina trügisin Ritsika ja Manniga vahekäigus ja õngitsesin koos Namastega töllmokkadi tukkuva Maruusja kõhu alt viimast kärutäit välja. Hobunatega koos boksimine on aeganõudev ja võib-olla ka mõnevõrra riski, aga armas ja naljakas.

Doktor Tiit käis Soonel siuhviuh ja sipsti – Namaste sai nii siva kiibi, et ma ei jõudnud Maruusjaga õieti mööda boksi manööverdamisele keskendudagi – ja kiired kallistused (iga kättesattuv mees tuleb põhjalikult ära kallistada) ning oligi legendaarne Siiboja juba Reeda juures. Meie juures jäid munad lõikamata – need mürtsutavad Raikkülas ja edasi seal, kuhu Jumal juhatab. Reeda juures ei saanud üht tarpanit kätte. Loodetavasti õnnestus Margoti juures kõik kolm.

Kuna äike lülitas mitmeks tunniks meid tsivilisatsioonist välja, õnnestus Avestale kuuletuda ja kõik tööd lõpule viia – pärast talli värskendamist kasisin lauda põhjalikult puhtaks ja katsin puhta allapanuga. Ütlesin ju, et oodatavad abipakkujad on ses mõttes suurepärased, et panevad mu enese tööle.

Käisime Meie Pubis kuuma vett toomas, et määtsud süüa saaksid. Ja tegime Soone valdustes põhjaliku ringi. Avastasin üllatusega, et siin on väga korras ja ilus. See, mida nägin kevadisel pööripäeval, näib nüüd teiselt kaldalt vaadates halva unenäona. Loodetavasti on praegutoimuv ilmsi.

Lähipäevil tulevad põrandalauad. Homme sünnivad Maitjaa ja Redise puurid. Kui kopp ometi siia jõuab, saab kopli laienduse lõpetada – avastasime täna, et põder on lausa hullunult sealt läbi jooksnud – jämedad lauad totaalselt ribadeks – ja muidugi püramiid. Mis on samuti viimistlusjärgus .

Selline asjade seis saab tähendada kaht asja.

Kas on Soonel algamas uus etapp. Või on Soone etapp lõppenud. Aga me elame üks päev korraga. Iga järgmine päev aina parem kui eelmine. Aitäh.