19.juuli

Igas päevas on rosin – vastab tõele.

Kõiki päevi ei õnnestu kaheks magades kaheks asjalikuks päevaks poolitada – saad kaks sõlmes päeva. Aga lõunauinaku ajal võidki oma rosina kätte saada.

Ehkki alustasin täna kella viiest tööd, polnud ma üheksaks õieti midagi kirjutanud – täiesti kummaline – mida ma siis tegin??? Sõitsime rattateenindusse, kaasas esimene ratas, vaja oleks olnud ka tagumist, panin lapsed Galeriisse sööma ja sõitsin tagumise osa järele. Kui Mini laua värvimise pintsli ja ajalehtede-ajakirjadega naasime, oli värava taga lisaks akadeemikule ja tema lastele ka naabrimees. Naabrimees aitas Aleksandril ratta kokku panna – aga nüüd pole tal pidurit! Tegin Indi laua tühjaks, naabrimees tassis välja, poisid lihvisid ja värvisid, mina sorteerisin mänguasju, et Koolile ruumi teha – ja naabrimees jutustas. Lutitasin ja kühveldasin, keetsin ja nõelusin sokke (!) – ja pärast üsna pikka päevapooleksmagamiseund sain Aare teate, et ta ootab kaheksast raudteejaamas. Mis siis muud kui lõigatud puud – lõhkuda ja kuuritada ka ju vaja.

Ehkki üks loodav tekst Naistele on mõnus, teine, Käteka kolmanda kolmas fail, lihtne ja ladus, on kõik kinni kiilunud, kleepub ja sumiseb, tuul lennutab kõike ja vastikustunne madalate ja segaste energiate vastu tõmbab neid aina ligi. Päiksekiir ses pusas oli Vackermanni kõne – kutsus homme õhtul Inglistesse hobuvankriteatrisse. Muidugi lähme.

Päeva rosin aga oli unenägu. Olin herr-meiereiga suurel reisilaeval. Korraga nägin ühes dekikohvikus oma ema mitmete mu tuttavate naistega lobisemas. Sõbralik ja asjalik. Eemal lauas oli Richard mõrsjaga. Kutsusin ta vanaemaga rääkima – aga temal tuli üks telefonikõne teise järel. Minule koputas seni, kuni poega vanaema juurde peletasin, õlale herr-meierei – korraga meeter viiskümmend pikk ja mongoliidne. Nuttis, nii et piima voolas mööda lõuga kraevahele, et ta käitus ju minuga nii kenasti, miks ma siis talle valetasin, et olen Tanja. Pühkisin tema molukese puhtaks ja viisin ta käe kõrval laeva põhjas tagaosas oleva puidust ja sehve üldmagala koikule. Seal oli sadu afrosid, kes kõik tõstsid pead, nii et silmad välkusid, sest mul olid kõpskontsad, mis klõbisesid iidsel puidul. Kui uuesti välja läksin, olid kõik kadunud. Ei emmet ega naisi, Riksu ega mõrsjat – ainult Indira kõlgutas toolil jalgu ja küsis, mis õhtusöögiks on. Keegi täiesti võõras naine tuli vöörist küllusliku puuviljavaagnaga, andsin talle selle eest majavõtme – kui mandrile jõuab, astugu lahkesti sisse, mina seda võtit enam ei vaja. Me sõitsime ühe ja sama laevaga teine teises suunas… Rosin!

Hea, et ma mäletan juba Liu aegadest neid kleepuva ja sumiseva takerdumise päevi. Ei midagi uut.

Teine rosin oli veel – eufoorias Namaste Bonita Garcia, kes jooksis kergendatud joovastusega mööda koplit, saba sirgelt taevas, peatunud punktliigutused – mis lausa nõudsid kaamerat – ja õnnelikõnnelikõnnelik pilk. See vaimustunud jooks vallandus ühe telefonikõne ajal. Lutitasin tallesid, kui varsa broneerinu helistas ja teatas, et… aga vot ma ei paljunda seda paska. Ainult minuga saab juhtuda, et ostan meie oma varsa 200 euro eest õnnelikku tulevikku. Aga see-eest ei pea ma nüüd teda vaadates kurvastama, et ta hakkab erinevates tallides seisma, ilma et tal õieti peremeest oleks. Tuletasin end meelde mitmetele isikutele, kellelt finantsi on tulemas – ja kui ülekanne sellele toredale inimesele tehtud, kes… aga vot ma ei paljunda seda paska 😀 – on järjekordne side trilobiitide tasandiga katkestatud. Kõigel on hind…

Ja siinkohal tsiteerigem Thea Kristalit:

Inimesed arvavad, et probleemid on nagu paratamatus, aga … ime on see, et … INIMENE LOOB oma probleeme mõtlemisega. Kui õppida mitte mõtlema asjadele, mis vaeva ja valu tekitavad, siis lakkavad hädad olemast ja jäävad üksnes need asjad, mis rõõmu teevad. Tähelepanu tuleb ja saab suunata sinna, kus rõõmu on oodata. Mõte ongi tähenduste looja ja teda ei tohi lubada ilma kontrollimata mõttekäikudele:)

Homme tuleb väga ilus ja hea päev. Teatriga ja puha. Tulevad ülekanded ja armsad kohtumised – ja mitte ühtki intriigi ega mahhinatsiooni, väljapressimist ega inetust. Tuleb vihma ja tuult, puhtust ja rahu. Kindlasti. Aitäh.