21. juuli 2013
20.-21.juuli
Nägin unes, et laulsin koos Kareka ja Valvoga süldibändis. Selle tulemusel otsustasin, et Kareka Tirr tuleb sügavkülmast välja võtta, tükeldada – et vajadusel oleks ptüiptüiptüi ruumi – esiteks on Elfriidel kuumade ilmadega seoses rasvumisega jube halb ja raske, teiseks korjan lutimäätsude aediku täna kokku – nad on ligi neljakuused, kohanegu või…
Täna hommikul kruvis Lilli oma hinda – märkame-hindame ikka seda, kes puudub. Ehkki meid on üsna mitu, tekitab puuduv kiisu totaalse tühjatunde. Lilli-Lilli, über alles – üks on puudu, kui teised kõik ka alles… Neiukene ilmus välja alles siis, kui talitust lõpetasin. Matsakas mullamutt hambus. Muti andis Bellale – ja maailm toimuski jälle.
Ärgates ausalt öeldes ei toimunud.
Ärgates oli nii, nagu arutlesime Indigo Tomiga meie päris kõige esimesel kohtumisel Toompeal.
Sa oled kõik see, mida sul pole. Tom kirjutas selle vestluse ainetel laulu – mina rändan ühest pole-olekust teise. Täna hommikul polnud mul kedagi kaissu võtta, sest tänu vingetele tuultele jõudis Alo ööpäev varem Soonele. Käisime eile õhtul Jaak Vackermanni – see on Nissi talumees, kes jagas mullu sügisel neli hektarit tasuta kartuleid, mida õieti keegi ei viitsinud üles võtta – kutsel Ingliste mõisas teatri Vaba Vanker etendusel Teekond. Oli armas ja kodune, leidlik ja vaimukas, professionaalne ja lihtne – nende mõnusate noorte kõrghetk saab olema Viljandi Folgil – Jaak oli sinna kutsutud Hooaja kaudu toetajana – ja meie lastega olime tema saatjad. Aitäh – über-mõnus õhtu oli.
Ja Soonel läkski tõsiseks sagimiseks. Aleksander ja Aare kargasid sauna. Alo ja Indira lutitasid tallesid. Mina keetsin Jaaguga kohvi ja pidasin talle Eesti Naise tellimusel külla mineku nõu. Kuni Indi end pesi, tassisid mehed Aleksandri lihvitud ja Aare poolt lõplikult värvitud-korrastatud koolilapselaua tuppa.
Ja siis saabus vaikus. Istusin pärast kõigi majade ja ruumide ülekäimist ja tasakaalustamist üksinda hämaras saunas Indi vannis, jaksamata kätt ega jalga liigutada. Erakordselt tegus ja toimuv päev oli – laste õhtune lahkumine lasi hetkega kummi tühjaks.
Eile hommikul hõiskasin siia aruande, mida ülikiireks keeranud õhtu postitada ei lasknud:
Milline hommik! Kahemilline. Hindamatu. Neljast kuueni tekitasin teksti, mille eest kell üksteist oli kiitus ja tänu käes. Praegusel kroonilisel tagasisidumatuse ajastul müstika. Kuuest seitsmeni emmesin ja kallistasin loomi. Kaheksast üheksani kratsisin lauda põrandalt lambaplastiliini lahti – sinna juurde ümisedes „sellest saab meie suvi“ – viimati, kui Karekas süldibändiga siin oli ja oma lauda põrandal olevat kirjeldas, tekkis taustaks selline Koidu-lauluke 😀 Nipp on selles, et plastiliin ei tohi olla liiga õhuke – läheb maast lahti võttes katki – ega paks – raske on ju – paraja paksusega plastiliin rullub siuhviuh kärusse. Kanad otsivad sealt alt maiuspalad, tibakene heina peale – ja hulk eelmiseõhtust hobuseparistaja hingesitta vaalu veetud – öösel tõmbas ta endale ise vee peale – kella neljane postitus feissaris oli läll-töll ja täpselt see… mis ta just oli. Trr temaga, teine liivakast issanda abiga.
Ma ei taha, et mu elu ja päevik on pidev lahinguväli – jälle jätab keegi sajaka maksmata, jälle pressib keegi lisaks juba liiast saadud kahele sajale veel kaht välja – või ähvardab vana Maruusja ja minu lastega koos kasvava Namaste minema tassida – sellist õõva on tegelikult vale ja jälk isegi kirja panna.
Iga asja eest tuleb maksta – ja raha on ikka tõepoolest väga väike hind selle karge ja kirka tunde eest, mida koos Namastega talli rookides tundsin. Koos ähvarduste ja lalinaga ajaloo prükki prantsatanud isend ei tohi teda ihusilmaga nähagi – mürgine idu. Tegime koos hobustega uue heinarulli lahti, Indiisuga koos niitsime sissesõidutee ääred ja vedasime produkti mötsudele, keetsime mannaputru, vahetasime voodipesu ja pesime mõned masinatäied. Nagu ikka. Ja sedasorti naguikka ongi hindamatult milline.
Poisid ärkasid keskpäeval.
Lasin neil lammastele kaks rulli heina ette lükata – krdi põud – Aleksander värvis ja Aare viimistles teist ringi Indi laua ära. Ootasin, kas tullakse ise selle peale, et viimased puud võiks lõhkuda ja kuuritada. Sokukints auhinnaks ahjus lõhnamas ja mis kõik. Tuldi küll – homme. Aga siiski 😀
Reet, Maie ja Amy kinnitasid ühest suust – 21aastase mära eest 400 nuiata – 200ga mitte rahul olla, samal ajal kui selliseid jagatakse tasuta ja mujal ilmal peetakse doteeritud vanadekodudes – ja siis veel ümber varsa jaurata, ilma et 2 kuu jooksul teda vaatamagi oleks tulnud, – et see kõik nõuab omakohut, seltskondlikku kohut, mentaalset ja virtuaalset kirvest. Jaanika ütleb, et õigem on ennast sitast välja osta – ehkki ullikesel pole miskit alust ähvardada vanale märale ja varsale järele tulla – no tõepoolest, mis asi see ometi on!?!?!?!?! – hobune pole kunagi tema oma olnudki. Reet rehkendas – poolteist aastat pidamist ja poputamist, paaritus, transad, varsa kiip – enam kui 3000 tuleb meil siit ära – ent mina ei saa kuidagi öelda – tule ja võta, kui kohe täna kõik kulud kinni maksad.
Mina saadan väljapressitava summa sularahas hobuse endisele tegelikule omanikule ja jätan valiku talle – kas võtab endale, annab ullikesele või tagastab mulle. Juba tean, mida ta teeb. Tagasi saadab ja naeratab. Nii lihtne ja ilus. Aitäh.
Aga tõesti – miks peab kogu aeg mingi kamm käima? Tänahommikust midakõikemulpole laulukest tihkudes sain toreda nimekirja – Kessu kirjas oli kõik muu kui see, mida lootsin, Epu omas ammugi, Renelii tänapeetavale sünnale pole lapsi kaasa võtta – Indi tuleb koos Brigitaga küll peagi tagasi – oder on otsas, kätekreem, tee ja piim ka – nojaa, aga kui paljud alustavad pühapäeva jäätisega kohviga. Lastest maha jäänud jäätiseeeegaaaaaa – üääää!
Töötlesin-salvestasin-jagasin fotod – Haggide juures peetud rakendivõistluse meistrikatel polnud õieti midagi pildistada – kuninglik perenaine, Indi peremees Reinuga põhukaupa tegemas – aga mõnus oli seal ikka. Korrastasin koduka, lammutasin koos Aarega tilletallede aediku, segasin Aaret puudelõhkumisel – Reneliisu sünna ju. Õhtul jälle sanghangkangpang – võib-olla Käteka kolmanda kolmas – millega olen seoses vahepealse ajakirjanduslikult kuumaks muutumisega kaks nädalat graafikust maas. Homme Viliberdi juurde odra järele ja Jaanikaga Ivika juurde, ülehomme viikingitu juurde, kolmapäeval…
Sõbralt sõbrale
1. Ära veeda enam aega valede inimestega. Elu on liiga lühike, et veeta see inimestega, kes sinust energia välja imevad. Kui keegi tahab teid oma ellu, siis teevad nad teile selleks ka ruumi. Sa ei peaks ise oma koha eest võitlema. Mitte iialgi ära suru end kellelegi peale, kes pidevalt sind ja sinu väärtusi ignoreerib. Ja ära unusta, et sinu tõelised sõbrad ei ole mitte need, kes su hiilgeaegadel sinu kõrval on, vaid need, kes on sinuga siis kui sul kõige raskem on.
2. Ära jookse enam oma probleemide eest. Seisa nendega silmitsi. Jah, see ei saa lihtne olema. Mitte ükski inimene maailmas ei ole võimeline vastulöökidega ilma pingutamata võitlema. Me ei peagi suutma probleeme silmapilkselt lahendada. Inimesed ei ole niimoodi loodud. Õigupoolest olemegi loodud ärrituma, kurvastama, haiget saama, komistama ja kukkuma. Kuna see ongi elamise olemus – seista probleemidega silmitsi, õppida neist, kohandada ja neid aja jooksul lahendada. See ongi see miski, mis voolib meid selliseks inimeseks kes me tänaseks oleme.
3. Lõpeta enesele valetamine. Sa võid valetada ükskõik kellele tahes, kuid sa ei saa valetada iseendale. Meie elu saab paremaks minna ainult siis, kui me riskime ning esimene ja kõige suurem risk, mille saame võtta, on enda vastu aus olemine.
4. Lõpeta oma vajaduste tahaplaanile seadmine. Kõige valusam osa protsessis kedagi palavalt armastada, on seeläbi iseenese kaotamine ja unustamine, et sa ise oled ka midagi väärt. Jah, aita teisi, kuid aita ka ennast. Kui on üldse olemas selline moment, mil oma kire järgi tegutseda ning teha seda, mis sulle meeldib, siis on see moment just praegu!
5. Ära ürita enam olla keegi, kes sa pole. Üks suurimaid väljakutseid siin elus on iseendaks jäämine selles maailmas ka siis, kui see üritab sinust teha sellise nagu seda on kõik teised sinu ümber. Alati leidub keegi ilusam, keegi on alati sinust targem, mõni jällegi noorem, kuid nad ei ole Sina. Ära muutu vaid selleks, et inimestele meeldida. Jää iseendaks. Õiged inimesed armastavad sind sellisena nagu sa oled.
6. Ära ürita enam minevikust kinni hoida. Sa ei saa alustada oma elus uue peatükiga, kui sa pidevat vana peatükki loed.
7. Ära karda enam vigu teha. Mingi asja tegemine ja seejuures eksimine, on vähemalt kümme korda produktiivsem kui mitte midagi tegemine. Iga edu taga on peidus rida ebaõnnestumisi ja iga läbikukkumine viib sind edu poole. Lõppude lõpuks kahetsed sa neid asju mida sa EI teinud palju rohkem, kui neid mida sa tegid.
8. Lõpeta enda piitsutamine vanade vigade pärast. Me võime küll armastada valet inimest või nutta valede asjade pärast, kuid olgu need kui halvad tahes, üks asi on kindel – vead aitavad meil leida inimesi ja asju, mis on meie jaoks õiged. Me kõik teeme vigu, peame heitlusi ja isegi kahetseme mõningaid minevikus tehtud asju. Kuid sina ei ole sinu vead, sina ei ole sinu heitlused, sa oled siin ja PRAEGU, omades võimet kujundada oma päeva kulgu ja enda tulevikku. Absoluutselt iga asi, mis sinuga elu jooksul juhtunud on, valmistab sind ette momendiks, mis alles tulemas on.
9. Ära enam ürita oma õnne osta. Paljud meie ihaldatavatest asjadest on kallid. Kuid need asjad, mis meid tõepoolest õnnelikuks teevad, on täiesti tasuta – nagu armastus, naermine ja oma kirega tegelemine.
10. Lõpeta teistele lootma jäämine oma õnne leidmiseks. Kui sa ei ole rahul sellega, kes sa sisimas oled, ei ole sa ka rahul pikaajalises suhtes kellegi teisega. Sa pead esmalt looma stabiilsuse iseenda elus ja alles seejärel jagama seda kellegi teisega.
11. Lõpeta tühikäigul olemine. Ära mõtle liiga palju, muidu sa lood probleemi seal, kus seda esmalt ei eksisteerinudki. Hinda situatsioone ja astu kindlaid samme. Sa ei saa muuta midagi sellist, millega sa keeldud silmitsi seismast. Asjade paremaks muutmisega kaasneb risk. Punkt! Sa ei saa järgmisele tasemele jõuda kui sa oled kinni alles esimeses.
12. Ära enam mõtle, et sa pole selleks valmis. Mitte keegi ei tunne võimaluse esilekerkimisel 100%-list valmisolekut. Seepärast, et enamik elu suurimatest võimalustest sunnib meid mugavustsoonist välja murdma, mistõttu me ei tunne ennast esialgu väga hästi.
13. Lõpeta valedel põhjustel suhetesse astumine. Suhteid tuleb väga targalt valida. Parem on olla üksi kui olla kellegi halvas seltskonnas. Pole tarvis kiirustada. Kui miski on määratud juhtuma, siis see ka juhtub – õigel ajal ja õige inimesega ning parimate eeldustega. Armu siis, kui sa oled selleks valmis, mitte siis kui sa oled üksildane.
14. Ära tõrju enam uusi suhteid lihtsalt sellepärast, et vanadest midagi välja ei tulnud. Sa avastad, et kõigel, keda sa oma elus kohtad, on põhjus. Mõned panevad sind proovile, mõned kasutavad sind ära ja mõned õpetavad sind. Kuid mis kõige tähtsam – mõned toovad välja parima, mis sinus peitub.
15. Ära proovi enam kõikidega võistelda. Äa muretse asjade pärast, mida teised sinust paremini teevad. Keskendu parem igapäevaselt oma isiklike rekordite purustamisele. Edu on võitlus vaid SINU ja ISEENDA vahel.
16. Ära ole enam teiste peale armukade. Armukadedus on kunst pidada arvet kellegi teise õnnestumiste üle, iseenda omade asemel. Esita endale küsimus: “Mis on minul sellist, mida kõik teised tahavad?”
17. Lõpeta nurisemine ja iseenda haletsemine. Elu viskab kaikaid kodaratesse põhjendatult, et nihutada sind suunas, mis on sulle õige. Sa ei pruugi seda kõike näha ja mõista siis, kui see juhtub ning see võib väga karm olla. Kuid meenuta kõiki neid negatiivseid tagasilööke, millega sa minevikus silmitsi oled seisnud. Sageli märkad, et need on sind välja viinud mõne parema paiga, inimese, meeleseisundi või situatsiooni juurde. Nii et naerata! Anna kõigile märku, et oled täna palju tugevam kui sa olid eile ja sa saadki seda olema.
18. Lõpeta teiste peale viha pidamine. Ära ela oma elu, hoides oma südames viha. Sa kahjustad sellega rohkem iseennast kui neid inimesi, keda sa vihkad. Andeksandmine ei ole väljendus, “See, mis sa mulle tegid on OK.” See on ütlus, “Ma ei lase sellel, mis sa mulle tegid, oma õnne igaveseks rikkuda.” Andestamine on võti…lase sellel minna, leia rahu, vabasta ennast! Ja pea meeles, andestamine ei ole ainult teise inimese hüvanguks, vaid sinu jaoks ka. Kui muu ei aita, andesta iseendale, liigu edasi ja ürita järgmine kord paremini.
19. Ära lase enam teistel end negatiivselt mõjutada. Keeldu oma standardeid madalamaks laskmast, et sobituda kellegiga, kes keeldub enda omi tõstmast.
20. Lõpeta aja raiskamine, end teistele tõestades. Sinu sõbrad ei vaja seda ning sinu vaenlased ei usu seda nagunii. Lihtsalt tee seda, mida sa oma südames õigeks pead.
21. Ära tee enam samu asju uuesti ja uuesti, ilma pausi tegemata. Õige aeg on hingata sügavalt välja siis, kui sul ei ole selle jaoks aega. Kui sa teed vaid asju, mida sa kogu aeg teed, siis sa ka saad asju, mida sa kogu aeg oled saanud. Vahel pead sa iseennast kaugelt vaatama, et asju selgelt näha.
22. Ära jäta enam märkamata ilu, mis peitub väikestes momentides. Naudi ka pisikesi rõõme, sest ühel päeval tagasivaadates võid avastada, et need olid suured asjad. Parimaks osaks sinu elus on väikesed, nimetud momendid, mis on veedetud naerdes mõne väga erilise inimesega.
23. Ära proovi enam kõike perfektselt teha. Päris maailm ei autasusta perfektsioniste, vaid neid, kes asjad lõpule viivad.
24. Ära mine enam väiksema vastupanu teed. Elu ei ole kerge, eriti kui sa plaanid saavutada midagi väärtuslikku. Ära otsi lihtsamat lahendust. Tee midagi erakordset.
25. Lõpeta teesklemine, et kõik on korras kui tegelikult see nii ei ole. On täiesti normaalne kui me vahel enesevalitsuse kaotame. Sa ei pea end alati tugevana näitama ning pole mingit vajadust pidevalt tõestada, et sul kõik hästi läheb. Sa ei peaks muretsema ka selle pärast, mida teised inimesed mõtlevad – nuta kui sa seda vajad- pisarate valamine on tervislik. Mida rutem sa seda teed, seda kiiremini suudad sa taas naeratada.
26. Lõpeta teiste süüdistamine iseenda muredes. Sinu unistuste saavutamise ulatlikkus sõltub sellest, kui palju sa suudad oma tegude eest vastutada. Kui sa oma muredes teisi süüdistad, siis väldid sa vastutust – sa annad võimu selles osas oma elus teiste kätte.
27. Ära proovi enam kõigi jaoks alati olemas olla. Seda ei ole lihtsalt võimalik teha ning proovimine viib sind ainult läbipõlemiseni. Kuid tuues naeratuse vaid ühe inimese näole VÕIB muuta maailma. Ehk mitte kogu maailma, kuid selle inimese maailma küll. Nii et keskendu väiksemale osale.
28. Ära muretse enam nii palju. Muretsemine ei tee homsete tegemiste raskust kergemaks, vaid teeb olemise tänases raskemaks. Üks viis kuidas teada saada, kas miski on seda väärt, et selle pärast pead murda, on eneselt küsida:” Kas sellel on ka tähtsust aasta pärast? Aga kolme või viie aasta pärast? Kui vastus on ei, siis ei tasu selle pärast ka muretseda.
29. Ära keskendu enam asjadele, mille juhtumist sa ei soovi. Keskendu sellele, mille juhtumist sa soovid. Positiivne mõtlemine on iga suurepärase eduloo esiküljel. Kui sa ärkad igal hommikul mõeldes, et sinuga midagi toredat juhtub, siis piisava tähelepanelikkuse juures avastad sa sageli, et sul oli õigus.
30. Ära ole enam tänamatu. Ükskõik kui hästi või halvasti sul parasjagu läheb, ärka igal hommikul olles tänulik, oma elu eest. Kusagil on keegi, kes parasjagu võitleb meeleheitlikult enda oma eest. Selle asemel, et mõelda sellest mida sul ei ole, proovi mõelda asjadele mis sul juba olemas on!
Kui lõpetad valede asjade järgi jooksmise, siis annad õigetele võimaluse sind leida. Pole vaja tunda hirmu tundmatu ees ega klammerduda mineviku külge, ole julge ja alati enda vastu aus ning sa näed, kui palju võid sa ise oma elu muuta.