25.-26.juuli

Hea aeg. Ka need suhted ja kohtumised, mis tunduvad olevat jamad, pööravad võluväel heaks. Lihtsalt. Aitäh.

Eile käisime Reedaga kahekesi rännakul Inimeste juurde, kes elavad õigesti.

Härmakosus on Elle Lassil majapidamine vanas väetisehoidlas – veerand inimestele, kolmveerand hobustele, elekter käib genekaga, pangakontot-elektriarvet-e-aadressi pole endiselt olemas, kasulapselaps Elvis on kenaks poisiks sirgunud ning me olime koos rõõmsad, et hobustel läheb hästi – Maruusja rännakud käest-kätte on lõppenud, kõik on paigas ja hea. Ja tema elulugu Meida ja Leena Tsezaksiga on saanud kirsiks tordil helge ja rahuliku kulgemise meiega. Otsustasime, et mõttel järgmisel kevadel ta valge orlovi-täkuga paaritada, et luigelauluks unikaalne varss saada, on vägagi jumet. Namastest prognoosis Ellekas marmor-halli kaunitari. Ja ta on niiniinii oma ja õige inimene.

Merrit ja Jaan Kiho kodukalarestoran MerMer on kordi kihvtim kui kujutlesin – tuleb väga hea sõnumiga lugu. Kohtumise kirkaim hetk oli nende raamatu pildistamine koos Hummeriga – selgitasin fotokakartlikule härrasmehele tasakesi, et meil on seda pilti väga vaja – ja ta nõustus. Vaatas mulle ainiti otsa ja poseeris – mis oli ime. Aitäh!

Indiaanilaagrist saime mõne tunniga asja essentsi – mis sa teed, kui meil Reedaga on mõlemal lasteaed kodus ootamas. Reneliid on põhjust lisaks tallede määtsutamisele tänada ka assotsiatsiooniderea eest, mis seoses tema Soonel-toimetamisega voolama pääses. Murutarid Lius on assotside pealkiri. Aitäh.

Täna tegin fototööd, leppisin uusi lugusid kokku, süstematiseerisin kogutut, käisin varustusretkel – ja minu ülimaks rõõmuks saabusid lapsed. Emmeeeeee!

Lisaks sellele, et on hea aeg, mil kõik loksub rahulikult paika, on unenägude aeg.

Äikeseaeg niikuinii – kui Raplas ja pooles Kummas juba sadas pahinal, rippus äikesepilv pool tundi siin kuuse ladvas, enne kui ämbrid poole tunniga täis sadas – jõudsime kogu elektronni kenasti seinast välja tõmmata.

Eileöine unenägu oli partide ja lasteisa, täissitutud koera ja Richardiga. Olime merehädas – aga mitte paanikas – tegime kuhugi kiriku ette ööseks aseme. Kui lasteisa ja koera autosse sain, turnis neile järele mitukümmend märga parti. Mu vanim poeg leidis teise töökorras autopanni ja evakueerus sellega oma teed. Kirikuõpetaja võttis meie laagrit, heitunud peni ja parte sügava rahuga 😀

Tänaöine unenägu oli kohutavalt paksude-vedelate-valgete kintsudega t-st – mu üks seaduslikest promeneeris kukke täis olekuga miskitele turistidele Soonet näidata ega märganud, millised tselluliitilised vanamemme jalad tal on 😀 😀

Ja mida sa hing elult veel tahad, kui arvutit käivitades ootab selline kiri:

.. TAEVANE ARM .. kuidas ma olen püüdnud SULLE mu HINGESUGULANE seda öelda , kuivõrd ma SUST HOOLIN ja ISEMOODI ARMASTAN . Sama tahan sulle kogu aeg öelda ja nüüd tegid seda sina : TÄNAN ARMAS KATI SAARA ! Minu tänane päev on jätkumas IMEARMSALT ja SOOJA SÕNUMIGA. Hoolivalt MARGARITA.

Kõik teised kirjad ütlevad su töödele ja pakkumistele, algatustele ja ideedele jaajaajaa – ja elu ongi lill. Aitähaitähaitäh!