11.-12.august

Laadimise aeg. Jalad kõnnivad õigel ajal õigesse kohta ja kõik pisiasjadki kannavad sõnumit.

Tundsime lastega eile kirikusse minna just siis, kui ristiti viis last erinevatest peredest – neist üks meie päris hea tuttav, naaberkülapoiss.  Kilkeid ja naeratusi täis kirik, päris hea jutlus õpetaja Mihkel Kukelt – helge ja armas. Enne seda käisime Jaanika juures spontaanset jäätisehommikut korraldamas ja pärast Rohelises Aidas maitsmas, millega Rapla-küla turule tulla-olla püütakse.

Deemonid nõuavad andamit.  Ka nii võib asja vaadata. Õigemini nendest vabanemine.

Selleks, et täita paratamatult tühjaks jäänud koht, tuleb see kõrge ja hea energiaga täita. Tuleb kontsertidele ja tseremooniatele sõita, ilma et vastutöötav kompott kaasa loksuks. Üks muusika tuleb teisega asendada – mitte et üks oleks halb ja teine hea – need on erinevad maailmad.

Kui täita lapsed puhta energia ja valgusega pilgeni, kaob sujuvalt tiskutäädutamine ja küsimus, miks enam talli peal kella kolme-neljani filme ei vaadata ega keskpäevani ei magata, vaid oma enda voodis planeediga ühtses rütmis ööd-päeva vaheldatakse ning päeval luuakse ja lehvitakse, mitte ei molutata ega Maa pulsile vastu ei töötata.

Eilne heidikute hommik oli märke täis.

Pardimamma oli ühe muna pesast laudapõrandale lükanud. Välja. Ära. Nägemist.

Ta oli püüdnud muna väljastpoolt sissepoole lahti toksida, aga tibu ei aidanud kaasa ja koorumine jäi soiku. Tibu sai mõnda aega sealt august küll hingata, aga valgust ei näinud ja oma koorumise heaks ise midagi ei teinud.

Sama ka poputatavate-potitatavatega, kes kuuluvad rubriiki, kes saab sundida, kui ei taha kõndida. Hingavad väljastpoolt toksitud august õhku ja lendu ikkagi ei tõuse. Kukuvad tükkis lootusetu koorega tagasi viinasse ja täidavad muna sellega. Aamen.

Nägin unes täissittunud vaba poissmeest 😀

Bokserite vasak säär oli triiki paska täis, nii et hilinenult potile istunud sell jäi tagumikkupidi poti külge kinni. Püüdsime talle kätt sirutada ja teda püsti aidata, aga sittatäis vasak säär tiris ligi maad ja sinna ta meist jäi. Kusjuures sitt on raha ja rikkuse sümbol mu teada 😀

Jäätis Jaanikaga enne kirikut tõi paljude muude teemade seas – lapsed ujusid nende suures basseinis ja püüdsid puu otsast ploome – 12 seaduse. Tema sõbratar Elviina on põhjalikult uurinud 12 eluaasta täitumise olulisust. 24 ja 36 aasta täitumisel teame, et need on meie loomaastad, algab uus tsükkel – aga see ei pruugi sugugi Meie Aasta saada, kui enne oleme mägrad olnud. Jaanika meenutas oma katastroofilist 36. Eluaastat. Mina kõigi oma laste 12. rabelunge-muttakippe. Selleks ajaks, kui pojakesel algab uus tosinatsükkel, peab stardiplats ja tiivasirutamise õhk olema puhas ja kirgas. Kampadesse kipume kõik – aga kampade punkreid oma kodudes ühelgi moel ei toetata. Aamen.

Kandle-Rait ja Jaan said teada, kesse peni on, kes nii meil kui neil luusib.

Üks pere kolis Kaereperest Tartusse ja jättis küpses eas keskmist kasvu kollase lontu maha.

Mida siin rääkida?

Mida temaga teha?

Ka Pihlapitel on emane koer, nii et me siis nüüd palvetame, et tahtmatuid kollaseid kutsikaid ei sigineks kummassegi tallu.

Rohelise Aida gurmeriis käivad ettekandjate sõnul hea toidu sõbrad kõikjalt Eestist. Hinnad on Rapla rammusaimad, aga siiski mitte Tallinna omad. Just arve maksmise ajal imbus sinnagi kaks piru-varju – kokkhändaja ja melotola. Üks seoses toidukohaga, millelaadsetes kõikjal maailmas tegelikud tublid kokad töötavad. Teine seoses närvilise modernmuusikaga, mis ajas sügelema nii minu kui lapsed – ja mille peale poja teatas, et läheb kuu viimasel päeva Madhouse’i koos piruperemehega tiskut tegema.

Augusti viimasel päeval on Kõue mõisas Dagö. Ja sel nädalavahetusel on Hagudis Mary Jordani dokfilmide päev ning pühapäeval Suurupi tuletorni päev. Nii et suvise Eesti helge energia haldjad ise teevad meie eest nii, et me ei ole võõrutatava liivakasti vibradele saadaval.

Eile, kui lugesin oma käsikirja visandit, jäin muidugi magama – ja nägin unes suurt kasvu heledat meest, kes erakordselt puhta lõhnaga mu kohale kummardus ja mind sülle võttis, nõnda et mulle kippus nutt peale. Niuks.

Lapsed mängisid ja tegelesid paar tundi hobustega. Mina idutasin kartuleid ja laulsin sigadele, kuni saun küdes. Postkastis ootas pärast Inglikaitse Rita tänu NotsMötsakule. Kui ta siin oli, tõi talle pisara silma minuga vestlev kiindunud ja armas hiidsiga. Soe suhtlemine-kallistamine Mötsuga aitas Margarita tagasi rajale – ja tänumeeles kirjutas ta:

Marmei Inglitiib ütleb: Hingest hoolivus ja armastus oma kaaskondlaste vastu ei ole ju igaühele kingitud taevalik and. Need, kes seda omavad ja tunnetavad tugevat kirge hoolivuseks on välja valitud uude ajastusse astumiseks. Hooli kõigist – isegi neist, keda sa üldse ei tunne ja ei ole ealeski nendega suhelnud – palu palveis neilegi tervist ja vähem kannatusi. See kõik on osake armastusest, mida levitad võimsate voogudena – mis ärritavad musti võnkeid, aga seegi on sinu kingitus neile. Las väänlevad, küll õpivad… Sa muudad elu. Külvad armastuse killukesi kannatustesse, luues seda osa lõputust universumist, mis ei hävita inimkonda. Selles peitub heatahtlikkuse saladus, venu ja valu ja vaenlase vastu. Jaga armastuse andi nii neile, keda tunned kui neile, kes võõrad.  Kui sul endal miski ei edene, hoia kinni armastustundest ja sa ei hävi. Kui sind ähvardab oht, hoia kinni armastusetundest ja see kaob. Kui su toimetamised on koondunud tupikseisu, hoia kinni armastusetundest – ja sa oled võimeline taas looma elu enese jaoks. Sa mõistad ja tajud, et armastuse ja headuse läbi oled vaba halvast – jaga seda kõike ka teistele.

Sellest inglitiiva kanaldusest sai mitusada inimest puudutatud.

Igaüks luges sellest oma – aga liigutatuid-tänulikke oli palju – tänu Seale! 😀

Meie lastega limpsisime eile kodu üle – kütsime sauna ja mõnnatasime seal – ja voolasime Pilvede alt üsna varakult tuttu.

Täna hommikul näe, suutsin käe siinse päevaraamatuga soojaks teha, et Indiaanika ära kirjutada. Seejärel läksime Ralfi Reeda juurde raamatute järele ja tibakene tinistama.

Kui Reet asetas mulle käed pähe, sisenes minusse kirgassinine madu – õigemini helendav valguselint, mis jagunes mu sabast sisenedes kõhus kaheks, keerdus kaheks pööriseks – sinine-valge-hõbe – ja avanes selja taga tiibadena. Siis oli hõbesiniseid tiibu kõik kohad täis. Kõri laadimine tõi lillaka alatooni, paarispöörised  värvusid sinisest üha violetsemaks, kuni rinna peal sai violetne juurde tugevrohelised mustrid – just mustrid, millelaadseid väljamaalijad üha jäädvustavad. Kõhul lisandus ohtrasti kollast ja ornamendipöörised muutsid suunda – seni kehaga paralleelsed, võtsid nad nüüd pikikeha pööriste suuna. Emaka ja saba juures värvusid mustrilised pöörised kuldseks – puhtalt-sillerdav-sädemeliselt kuldseks – ja põlvede juures lahvatasid korraga punaseks. Kuni põlved punaselt pulseerisid, hakkasid pahkluud teravalt valutama ja varbad surid ära. Istuma tõustes kerisin jalad enda alla, moodustus kogu keha hõlmav violetne-helesinine pööris suunaga eest taga – nagu suur plinkiv seest täidetud hularõngas.

Selle rõngaga   tükkis Ööbiku uulitsa majast samal ajal üle paukunud äikese epitsentri alt väljusingi 😀

Pärast Ralfi-Reeda juures mustrite siiruviirutamist ei jäänud pildid veel nii peagi seisma – mis tähendab, et väli oli lahti ja ülitundlik. Esiteks venisime Meie Pubisse, et päevakat süüa – aga tegelikult ei saa me endale igapäevast väljas söömist lubada. Teiseks soovis Aleksander endale uut rattakiivrit, kalosse ja puldiautot – ega ilmutanud vähimatki tervikpildi ega seoste nägemist, kui selgitasin – kiiver on tema oma-teed-läinud-sõbra juunikuu netipulga rent, puldiauto juulikuu netipulk, augustikuu netipulga eest saab neli paari kalosse ning kuni seda puuk-lepingut ei suudeta minu õlult mahaäraümber vormistada, olen sisuliselt mina talle ka hinnalise mikserpuldi ostnud. Kolmandaks kaklesid lapsed iga asja ja teema ümber lõpmatuseni. Neljandaks lõugavad lutist võõrutatud talled värava peale, kust lutipudeleid ei tooda, selle asemel, et lambatoitu süüa – nagu illustratsioon Tomi lauludele „sa oled kõik see, mida sul ei ole“ ja „pettuda ju saab vaid iseenda lootustes“ 😀 Viiendaks sõitsid lapsed keelust hoolimata ikkagi külalastega poodi. Kuuendaks teatas poja, et kuna mina siia koguneda ei luba, hakkavad nemad sõbrakese-oma-teed-läinukesega kohtuma Väljatagusel. Seitsmendaks… Halleluuja.

Halleluuja on hetkil, mil hobused naudivad padukat – õõtsutavad tagumikke ja nurruvad. Ja kui Namaste sõbrustab tädi Tajatajaga – täna keeras end koplis talle kaissu magama ning püüab suurt ja kaunist tädi kõiges jäljendada 😀

ELU ON ÜKS FAASIDE JADA ..

lõppeb üks ja kohe algab uus .
Nii oluline on enese jaoks ümber hinnata teatud toimetamised ,
et siis jõuda lõplike otsusteni .. teha valikuid ,
mis õigemad eelmistest .
Mõtlen ja tunnistan ,
kui pahatihti olen ma klammerdunud kinni vanasse –
justkui roiskunud vesi tiigis – ei ole võimeline olnud nägema
UUT ja KARGETOIMELIST ..
andmata aru olukorrale ,
et olen emotsionaalselt
KÕIK TARVILIKU AMMENDANUD JUBA AMMU ..
Edasi liikuda , raputades maha vana , haiget tegeva
ja tunnetades ,
et motivatsioon justkui ei erguta mu meeleelundeid ,
aga TULEB EDASI MINNA ..
samas võib olla ka enne ALGAVAT UUT
seisak ja allakäiguspiraalile omane liikumine .
Ahastus ja meeleheide on siis need ,
ei anna MÕISTUSELE vaba voli tegutsemiseks ..
valitsevad justkui sinu ja kõikide su elu tingimuste üle .
AGA MUL ON OLEMAS SISEMINE JÕUD JA VÕIM ,
KOGU MU VÕIM –
oluline on tajuda seda nüüd ja praegu,
sest muidu olen ma mõjutu olend ,
keda rapsib elu ..
Ma olen üle emotsionaalsest pimedusest ,
vastasseis hajub
ja MA MUUTUN AINA TUGEVAMAKS ,
et edasi astuda .
KÕIK VAJALIK ON PEIDUS MINUS ENESES
JA KÄTTESAADAV ÜKSNES MULLE .

Olge hoitud ja ärge kartke langetada otsuseid ,
mis loovad UUT ja PUHAST .
Hoolivalt Teile mõeldes ,
Inglikaitse Rita .

Tuleb tunnistada, et samavõrd kui Margarita mantra, meeldis mulle ühe kalli hõimlase hoiatus, et kui mu poja käkerdamine ei lõpe, lähevad Päris Mehed mudamaimuga vestlema. Aitäh. Mõlemale. Ja Päris Meestele 😀 Kusjuures jõuline ringkaitse, mille ümber poja moodustasin, mõjus. Kuidas – ei ütle – siis läheb mõju ära.

Päris õhtul oli ka päris tore. Lapsed osalesid ühe pereisa tagant pänni pandud suure summa sirgeks löömises ja kaotasid kollektiivselt poole sellest ära. Nüüd tuleb kaks täispäeva seda raha tagasi teenida. Ja Ritsikas tuleb lähipäevil Maie juurde viia. Ja kahte lehte pühkida palveid, mis panevad võõraste värkide vahendajana nende eest ka vastutama – tööjõuvahendus, hobuvahendus – ei, ei, ei!!!!!!! Minu asi on põhk koju saada – Reimo, mu 110 heinarulli kaaaaaaaa! – üks raamat läbi lugeda, paar põlema hakanud teksti kirjutada… Ahvatlevaid kutseid ja elulisi ristsõnamõistatusi aina lisandub. Üks lõputu igapäevane eksam. Üle nelja miinuse ma täna endale paraku panna ei saa. Kolme ei raatsi, aga täis neli see kõik kokku ka polnud… Homne päev tuleb viieline. Kindlasti. Aitäh.