9.august

Negativist ägaks, et padukas peletas Verneki-Silvi hommikusele rongile ja viimane osa talvepuid jäi lõhkumata-kuurimata.

Positivist hõiskab – maja sai koristatud, putukad ei piina loomi ja Saara saab kirjutada.

Viisin politseisse uurija soovitatud täiendava vaide ja esildise info lekitamise kohta.

Orgunnin koolisõidu sadulat Tartusse.

Korrastame Aleksandriga ehitusmaterjale. Kahe mehega sai tunni ajaga uskumatu töö tehtud.

Ja kirjutame-kirjutame-kirjutame.

Aleksander ka – ta sai sünnipäevaks kolm märkmikku. Ühes sõbrad, teises igapäevased tegemised, kolmandas unistused.

Järgmised pakilised tööd: pinotex, viimase kolmandiku puude lõhkumine-kuurimine, heinahoidla põhi – tõenäoliselt juba järgmise omaniku jaoks, aga pooleli ei jäta.

Kirjutamisse lõikus eesti mära Rõõmus Reede – rinnaga läbi koplilaudade. Lappisime neid Aleksandriga paduvihmas seni, kuni trelli otsik ära kulus – siis panime naeltega edasi. 7 lauda asendatud-lisatud nigu niuhti.

Ja siis küsivad naisteajakirjad: kuidas hoidute lisakilodest…

Pärast läbirääkimisi kinnisvara- ja teatrirahvaga ning piltide formaatimist… parandasime Aleksandriga teisest kohast koplit.

Kui jõudsime õhturahu ja –talituseni, laekus meie ukse taha keegi seljakotiga, habetunud, hambutu hallipäine mees, kes ajas nipernaadjat udujuttu ja anus mõistukeeli öömaja. Lubas selle eest tööd teha. Tassisime talle lastega 12 posti ette – olgu lahke, tagugu viimase ainult lintidest koosneva kopliosa ette, et hommikul sinna lipid külge lasta, kui linnast uue puuriotsiku toon… ja ta teatas, et kardab elektrikarjust, pinnas on kivine, kui kiire selle asjaga on ja üldse teeks parem hommikul.

Kuidas ma niimoodi magama heidan, et mul õõtsub õuel ja aiamajas mingi võhine vant???

Andrus jäi tulemata. Fiboplokkide ostja helistamata. Poeg pole petiselt pappi välja peksnud. Ainult teatri-Aare ilmutas ülimat rüütellikkust – ja ma armastan teda väga. Mitte ainult sellepärast. Üldse. Tänu sellele mu „Katiratoorium“ vist päris kobe saigi, et ma jutustasin seda TALLE.

Homme siis lisa-aed. Kui veidrik habe veel siin niguleb, panen raisa puid lõhkuma. Mida ta nagunii ei jaksa. Ja Eesti Naine palus mul ülisiva Tea Paluoja kinni püüdma. Püüan.
Ma nii väga PÜÜÜÜÜÜAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAN!!!