11.august

Tädi Lii ja Bee sünnipäev.

Tädi Lii oli proua Rachil Saltsmann, minu guvernant ja lapsepõlvesõbranna.

Bee on aastane tinker, iiri hobune.

Tere taas, Bioglükosamiin – eilsed kilomeetrid kruvisid on mu randmed ja õlad keeranud kohta, kus normaalsel inimesel kohtuvad jalad ja keha…

Täna on Soonel sitaveopäev – seda me nimetame peenelt karmajoogaks.

12 kärutäit – ja lambalaut, lindla, ponitall ja suur tall puhtad puha. Sõnniku vedasin metsaveo autode rattajälgede täiteks. Väga sümboolne. Metsaga tulin kasumi asemel nulli – nüüd on see mälestus täidetud ollusega, millega ümberkäimine teeb samuti mu veerandjuutlusele häbi. Samal ajal kui teised tallid müüvad hobusesitta hingehinna eest, täidan mina sellega auke. Ja kevadel käratas üks kena mees, kes sai minult 20 tonni kogu talve sitta põldudele, arve ka veel otsa. Pruugib olla Kitse ja Hobuse aasta piiril sündinud – ja oledki ühtaegu nii lüpstav kui koormavedaja. Mazeltop!

Meelika ja Eero ostsid fibod ära – jess! Sain kõik arved makstud.

Mesilasema Eha võttis mesitarud müüki – sealt tuleb heinahoidla põhja betoon.

Lemmiku lugu ja pildid tegid Anne-Marile rõõmu – ilmub oktoobris.

Vanema venna lesk Mall tõstis mu tuju sellega, et kirjeldas, kuidas inimesed minu ümber plahvatanud pasapommi üle rõõmustavad ja kuidas mind ei sallita. Hõissa!

Aga mul on teraapia omast käest. Kirjutamine. Kaastundliku päheastumise pühkis ära Ndiobast loo kirjutamine. Kusjuures just kirjutamise ajal helistas ta ise mulle. Ja mind ümbritseb kümmekond head haldjat, kes võtavad ühendust, kui näevad, et arvutis olen.

Annavad väikseid-armsaid-lihtsaid soovitusi ja sooje mükse. Aitäh.

Tühja kah, et kolm inimest lubavad oma tegusid tegema tulla juba nädal aega homme. Manjaaaaanaaaaaaa! Ehk homme ongi homme?

Ja mis meie täna lastega tegime? Süütasime küünlad ja sõime piparkooke. Need on abiks selle vastu, kui vaheldumisi vihma saades ja higistades kipud siit-sealt logisema – tulebki lihtsad põhjamaised nipid appi võtta.

Homme alustan Ohtlik lend 8 kirjutamist, kohendan lambakoplit, korrastan parkuuriplatsi ja kasutan Imeloomade peremeest Jannot kurjasti ära – mõned ruloonid tuleb siit kodulähedaselt heinamaalt koju kuutida.

Täna oli ilus päev!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

 

12.august

Tõeline daam, kes on liiga palju kruvinud ja kärunud, väljub reede hommikul voodist käpakil, et siis end millimeeterhaaval sirgu ajada – oo jumalik piimhape!

Tänu taevale, et majas askeldavad indigod – ma ise poleks osanud juhtmeid niimoodi ümber pista, et sain Ohtlik lend 8 enne raamatu kirjutamist uuesti üle vaadata.

Leppisin kokku visiidid-vestlused pr. Loorentsi, Aave Kullangu, Sänna mõisa, Britt Vahteri, Urve Loidi ja Aigar Pihoga. Intervjuudeks ma neid vestlusi ei nimeta, sest ei pea end ajakirjanikuks, kui need, kes mulle nii palju halba ja haiget on teinud, on ajakirjanikud.

Kui lastega poodi, postkontorisse, hambaarsti juurde ja panka sõitsime, korraldas mulle Valtu vahel haarangu… politsei. Mehed kargasid autost välja ja panid mind puhuma. Õnneks pole raha südametilkade ostmiseks, nii et null mis null. Aga minul on nüüd juba tõsine jälitusmaania.

Ja emand, kelle 60. sünnipäevale pidime homme minema, on haiglas intensiivravi osakonnas. Eile suri mu isa hea sõber Kalju Karask – papa Harril on aina rohkem head seltskonda…

See-eest sain koos oma tarude müügiga Raivole mitukümmend potentsiaalset klienti, nii et iga asi on millekski hea – kui nimetu öökoll poleks siia tulnud, aiaposte maasse tagudes nõelata saanud, mesilasi ka meile kanni kihutanud, poleks ma tarusid müüma hakanud – järelikult oli seda veidrat visiiti vaja meie laiema kogukonna edenemise jaoks.

Isand Imeloom – härra Lee – aitas mul heinamaalt 2 400kilost rulooni koju treikutada. Uuendatud lambakoppel ei pea Miksi ja Maksi ikkagi – need jäävadki mööda ilma oma suva järgi luusima nagu määk-nipernaadid.

Üks Kehtna memm tõi meile jälle värsket piima. Metsa Eero käis vaatamas, mida nüüd metsa noorendamiseks ette võtta.

Ja Facebookis täitus mul 4000 sõpra. Selle skoori lõi üks Saksa ratsasportlanna Andrea Bähle.

Ohtlik lend 8 on seetõttu keeruline kirjutada, et peale Västriku-Leidpalu pole mulle sealt ainuski tegelane sümpaatne. Samadest noortest näitlejatest on nüüdseks kasvanud mu lemmikud – aga seal… ohjahnoh. Mõtleme midagi välja.

 

13.august

Minu vanaema sünniaastapäev. Ole minuga, Vinge Viiking, kaitse mind sealtpoolt Lõvi-vanaemana.

Päev alga sms-iga Tartust – Valdol ja Helenil sündis pisut pärast südaööd pojakene.

Elagu, elagu, elagu! Ja INGLID KAASA.

Koristasime koos lastega elumaja ja sauna, vahetasime voodipesu ja tegime pesupäeva ning kasisime auto nii seest kui väljast enam-vähem-puhtaks. Päris puhtaks ei saa siin heinamaade-ruloonide-puude-viljakottide keskel mõistagi iialgi.

Eelmisel aastal samal päeval sõitsime selle autoga ja hr. Murdmaaga isand Kähari juhtimisel Rapla perbürri ja Tallinna Issanda muutmise kirikusse. Auto on sama, kõik muu on teisiti. Teadagi. Loodan, et ta ei ole täna väga kurb. Hr. M., mitte auto, ma pean silmas J. Miks ta peaks – kooselu minuga on arvatavasti tõesti väljakannatamatu. Mul endal kohati ka.

Kell neli pesukarundust lõpetades kuulsin raadiost, et Jaanus Orgulas lahku sõber Kalju Karaski jälgedes. Sitke vana oli – juba Lia Laatsi matuste ajal arvasin, et ta kaua ei kesta, aga sellest on juba kuus-seitse aastat.

Helgi Sallo juubelisaate alguses ERR Vikerraadios kõneles Kalju Karask. Ja esimene muusikapala ses saates oli Helgi duett minu papa Harriga – „West Side Story“ üks südantmurdvamaid lugusid „On üks paik me jaoks“. Mingi kotermanni tõttu jäi see välja duubelplaadilt, mille isa 80. sünniaastapäevaks välja andsin.

Täna süütasin kolm küünalt – vanaemale ja isale ning vastsündinud poisule.

Sel ajal kogunesid minu ümber kõik meie kolm kassi.

Lapsed veetsid teise poole päevast naabrite juures.

Vaikus. Vaimude tund.

Ja Ohtlik lend 8.