12.-13.oktoober

Don’t rush in, where the Angels do toed.

Kui midagi väga ilusat on toimumas, ei julge sellest isegi sosinal mõelda. Kui midagi toimub, äratab see terve assotsiatsioonide kaubarongi – nii umbes viis kilomeetrit pika – kõike on seal rongil peal ja muudkui tuleb ja tuleb ja jääbki tulema. Nii unes kui ilmsi. Põhilised emotsioonid, mida need lõputult voogavad assotsiatsioonid tekitavad, on viha ja süütunne. Mõlemad hulga varjunditega.

Jaanika ütles, et on möödunud aastast saadik Roman Goldriniga tanato-tehnikas mööda neid varjundeid kalpsanud. Tore.

Nii eile kui täna hommikul saatsin Jaanika aita romaanipeatüki. Täna õhtul või homme hommikul läheb üks, mida enne polnud. Nii unes kui ilmsi olen näinud hunnikuid. Oma lastega hunnikus. Vehendis ainsas valmis toas kobaras. Raekülas hunnikus – kõigepealt esimesel, siis teisel korrusel. Kõigi lastega ühes toas, kuni teisi ehitati. Ämma-majas hunnikus, kuni Haage korter valmis, Liu ühes toas, kuni ülejäänud maja valmis…

Kitsikuses võiksid inimesed justkui üksteise vajadusi ja soove teada, ent elavad tegelikult üksteisest veel hoogsamalt mööda kui siis, kui kodus on piisavalt ruumi.

Ema sahmib viiel rindel tööd teha, et ehitus läheks rutem. Aina ära. Emad ei pea olema mammutijahil – lapsed on siis emotsionaalselt ilma peal isegi siis, kui on füüsiliselt hoitud ja toidetud, kinotatud ja teaterdatud.

Ühest küljest püüan nüüd nii, nagu Moksha Vürsti seansil õppisin ja kogesin veerandsajandi tagust mustrit hetkega ümber tegema, seda nüüd omal käel korrata. Selge, et roadmaniga oleks lihtsam. Aga ma püüan ise teha need kuhjumised ümber nii, et me oleksime moodustanud üksmeelse meeskonna, mis funkab aegade lõpuni. Kui ei õnnestu, jõuan alati Meistrilt abi paluda.

Teisalt tänan taas oma elukutset – see assotsiatsioonidejada voolab kohesündivasse peatükki. Tähtaeg on teisipäeval. Ime-ime, olen ikka graafikus!

Eile sõitsime terve autotäiega Hagudisse – esmalt pidime meie lastega Rodgersi-lastele külla minema, ent kaasa tulid ka Reet, Renelii ja Malli. Mirra kõige suurem, stabiilsem ja sümpaatsem aristokraatkutsikas.

Kui olime Rodgersite pereisaga vestelnud Fail Balticast ja võimatusest olla robot ning pärast kooliõpetajapäeva skulptuure teha. Jätsime Pauli skulptuure tegema. Lapsed mängisid Kernu talus ning meie tegime naiste matka, kus ühe korraga oli nii palju ära.

Anne-Daniela on armunud Purila mõisa kastelli – ruutruum, mille esimeses küljes on kaks elamist, vasakus tiivas söödahoidla, paremas tiivas umbes 20 hobuse laut, tagumises otsahoones võimalikku ateljeed – võrratu arhitektuur, paekivi, aatrium keskel, ka väljast valliga piiratud. Söödahoidlas tuli mulle vastu hiiglaslik tumehall täkk. Ma ei tea, kuidas sellised asjad juhtuvad – kõik karvad olid püsti.

Eluruumis kinkis viimane üürnik mulle dubljonka. Nii Reet kui mina eraldi nägime väikest jotamehikest, kes oli pööraselt üksi, lauake lapikutega kaetud – aga laes jõulukaunistus. Ta ise oli tumedat verd, kõhnake-kõhnake, ainsagi omakseta. Nii et kõik oli pärast ta lahkumist nii, nagu oli. Tema tagatoas seinal oli armas dubljonka – täpselt mulle paras. Aitäh!

Arutlesime, mida ühtegi hoonesse ehitada,  kuidas keskmist platsi kasutada, mismoodi peenrad ja tööjaotus teha… Oli ilus unistus. Meie selle päeva väga reaalne elu. Misjärel meid ootasid Kernu, Eomatsi ja Soone talu – täpselt selle isikkoosseisu, elulaadi ja probleemidega, nagu üheski neist just parasjagu on.

Malli veetis oma noore elu võrratu õhtu Madlina Rodgersite peres.

Meie Reedaga tegime Anne-Daniela võrratutele täisvillastele pleedidele turgu – Maryle ja jõukatele hobuinimestele jne – ning kutsikas kirjeldas, kuidas eesmärgi ja toe, tingimatu armastuse ja noore värske energia enda kõrvale saanud fööniks tõuseb tuhast. Korjasin Atla Alduri juures sibulõunu – Reet kohtus armsa klassivennaga, AnniDanni ja Isabella silitasid tuduvat kutsikat.

Eckart Tolle õpetab siin ja praegu olemisse juhatades juhul, kui miski meid väga ärritab, küsima – kuidas see hetkel just mind puudutab, mil viisil mu heaolu nüüd just eksitab. Sellega olen pärast Purila-paradiisis ära käimist, kommuuni kogemist kujutelmas, pidevalt tegelnud.

Kõigepealt kodus – lohistasin lammasteretsitud heinarulli erinevateks hunnikuteks, et nad seda ära ei hävitaks – kangutasin silokilesid-võrke pinnasest välja – ja samal ajal rääkisin kolmveerand tundi emaga – toatelefoni aku sai tühjaks, muidu ilmselt räägiksime praegugi. Kuna rääkisime väga olulistest asjadest, oli ärritus kerge tulema ja vajas iga lause järel ekhart-tolletamist. Sain hakkama. Ainult et pärast pani assotsiatsioonidejada omapäi minekit – ja sünnitaski värskeima romaanipeatüki.

Aare pidi seoses saunaga termokaabli paigaldamise pooleli jätma. Lõpetas täna. Aitäh! Südamest aitäh.

Mina pesin oma tavalise saunatäie pesu, korjasin laste järel sokke ja susse, grillvardaid – tegime erinevaid vorste – tõmbasin enne tutturäntsatamist maja üle…

Pühapäevahommikul kell neli tohib kirjutamiseks tõusta küll – sest kirjutamine pole töö – ja ka hingamispäeval võib vabalt oma romaanitegelastest ühe ära kustutada. Planeedil on ajad, mil elavad kadestavad surnuid…

Edasi veendusin selles, et 11aastased on ka tosina-aastase vahega sündides ühesugused – kui isa teeb muid asju, peab ema olema see mees, kes õpetab meestetööde kultuuri. Kuna Aare möllas termokaabliga, võtsin päeva poja jaoks – Minni on ju nagunii mul sabas. Ta värvis köögilaua – tahtsime ju uut mööblit – 😀 – mina immutasin pärakäru põhja, õuetoolid-lauad-püramiidipõranda – siis värvisime koos üle kaevu ja mängumaja – linnusitt maha, värvipärad lõpuni – viisime akud töötoast elumajja üle.

Küll oli hea, et selle päeva pojaga müdistasin – graafikut pean öösiti – poeg on kõige tähtsam. Seekord ei tohi teineteist nii mööda mõista, et hunnikus kuhjumised, autosõidud ja seiklused osutuvad millekski muuks kui nad olid. Kusjuures ei olnud ju – kumbi mõistis ja mäletab erinevalt.

Nii on ka eilse päevaga. Purila kastelli ja Rodgersite koeraga unelmate tunnid olid. Ja nii on. See, et pärast tuli tublisti ekhart-tolletada, kui fööniks ei tõusnud tuhast, on minu probleem. Mitte kellegi teise. Ja tegelikult olen kuradi tubli – loobumised ja märterlus on mind alati ärritanud, eriti kui ümber on nii palju toetajaid ja hooandjaid – seekord kippusin üsna endast välja minema – aga ei läinud. Essu keema laskmise asemel korjasin hoovilt kokku laialiveerenud rulli – mõni praak satub ikka kohe õigel hetkel sekka. Tegevus tuunib ja Eckhart Tolle naeratab.

Tegin paralleelselt suure ahjuprae – olime selle kuhjaga ära teeninud – ja pakkusin hobustele tuge. Naabri-Anne pidas 65. Juubelit rahvatantsijate, kortsu ja mürtsuga – meie võsahobud ühest küljest pelgasid huilgeid – teisalt olid uudishimulikud ja edevad. Et neil oleks julgem vaadata, mida värki huilatakse, puhastasin kapju ja korrastasin lakkasid ja susserdasin heinarullide kallal – see aitab tohutult sööta kokku hoida, kui laialiretsitud hein õigel ajal kokku korjata.

Tänu taevale – meil polnud plaanis täna ratsutada – et maastikule minna, peab varss olema tiba suurem, et saab ta koju jätta – kahe lapse ja nelja hobuse turvamine – neist üks lahtiselt hilpsav varss – on liiga raju. Lumega ilmselt söandan – siis ei ole liikumine nii ulatuslik ja kukkumine on pehme. Kui oleks kavatsenud ratsutada, kujunenuks see kas eputamiseks – või oleksime end ilmajäänutena tundnud. Ei kumbagi. Tohutu hulk tööd tehtud. Hõissa.

Arutasime lastega, et ükski loom, kes on meie elust läbi käinud, pole sellepärast olemata, kui tema meiega kulgemine lühike oli. Hundu Teresa, kellest sai Piret Viisimaa Saara, pidas eile küünaldega tordiga kolmandat sünnipäeva. Opaaslik ja Reedekene, Haldjas ja Bee – kõik nad on olnud meiega õnnelikud, meie oleme neid teenides ja õpetades, hooldades ja armastades andnud selle hetke parima.

Miski pole olemata.

Kui tegemist on loomadega.

Inimestega on üks pidev tõlgendamiste jura.

Eelistan aina enam loomade seltskonda – nendega on kõik alati õigesti. Ka siis, kui mõnel hetkel on halvasti – ikka on hästi.

Kõige hellem ja ennast jagavam – varssa oli vaja naabrijuubeli külalistest eemal hoida ja samas mind kallistada – oli täna Maruusja. Kuna tal on olnud kirju ja raju elu, mõistab ta väga paljut. Ei lähe, saba seljas, eputama, nagu Tajataja, vaid keeras ennast soojalt ja toetavalt ümber minu. Aitäh, vana hea must musi.

Poisid mõtlesid ise endale kahe nädala pärra heinarullide ümberveeretamise ja palkide kojutirimise välja. Aeg läheb kiiresti. Kui selle aja sees meid tasakaalust välja lüüakse – mis muud kui tolletame. Ei õnnestu ka järgmisel nädalal meil kedagi teist muuta – muudkui püsime ise oma maailma keskmes – ja ongi meie lapsed ja loomad õnnelikud – nii kui ise keskmest märterluse, liighoolitsuse ja teistemuutmise rappa räntsatame, saame vastu näppe. Kasvõi selle näol, et pea hakkab hirmsasti valutama, värvimürgitus ajab iiveldama ja kohutav väss vajub peale. Rõõmuga iseenda nahas ja mustrites mütates ei oksenda ega kuku ümber.

Alfa- ja Beeta-naised – ja kogu ülejäänud tähestik – saavad üksteisega sõbrustada vaid iseendana. Gammast ei ole mõtet Alfat väänata. Gamma on oma gammasuses võlu ja väärtus. Aamen.

Nüüd Tõesti Aitab Jamast liigub üle Eesti justkui uus rahvaliikumine.
Peeter Oja tuleb kandidaadina iga valla vallavanemaks ning iga linna linnapeaks.

Nüüd Tõesti Aitab Jamast on Eesti meelelahutusmaastikul uue ajastu tähis, ajatu, aktuaalne ning heas mõttes rabav.
Tekst, mis on loodud ainult ühekordseks üle-eestiliseks turneeks.
Peeter Oja tuleb publiku ette, et tõmmata maha maskid ning rääkida ja näidata Eesti inimestele, mis toimub poliitika kuluaarides ja poliitiku peas.

Lavastus ei ole mõjutatav ühegi poliitilise jõu poolt ning ei säästa ega eelista ühtegi jõudu teistest enam.

01.10.2013
RÄPINA AIANDUSKOOLI SAALIS Piletid müügil Räpina Rahvamajas ja Piletilevis
02.10.2013
LIHULA KULTUURIMAJAS Piletid müügil Lihula Kultuurimajas ja Piletilevis
03.10.2013
TÜRI KULTUURIMAJAS Piletid müügil Türi Kultuurimajas ja PIletilevis
04.10.2013
RAPLA KULTUURIMAJAS Piletid müügil Rapla Kultuurimajas
05.10.2013
VÕRU KULTUURIMAJAS KANNEL Piletid müügil Piletilevis
06.10.2013
TARTU VANEMUISE KONTSERDIMAJAS Piletid müügil Piletilevis
07.10.2013
ARUKÜLA RAHVAMAJAS Piletid müügil Aruküla Rahvamajas
08.10.2013
PÕLVA KULTUURIKESKUSES Piletid müügil Piletilevis
09.10.2013
KÄINA KULTUURI- JA HUVIKESKUSES Piletid müügil Käina Kultuurikeskuses ja Piletilevis
10.10.2013
KURESAARE KULTUURIVARAS Piletid müügil Piletilevis
11.10.2013
PAIDE KULTUURIKESKUSES Piletid müügil Piletilevis
12.10.2013
MÄRJAMAA KULTUURIKESKUSES Piletid müügil kohapeal ja Piletilevis
13.10.2013
PÄRNU KONTSERDIMAJAS Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas
14.10.2013
TALLINN NOKIA KONTSERDIMAJASPiletid müügil Piletilevis ja Ticketpros
15.10.2013
KEILA KOOLI AULAS Piletid müügil Keila Kultuurimajas ja Piletilevis
16.10.2013
HALJALA RAHVAMAJAS Piletid Müügil Haljala Rahvamajas
17.10.2013
JÕHVI KONTSERDIMAJAS Piletid müügil Piletilevis
18.10.2013
HAAPSALU KULTUURIKESKUSES Piletid müügil Haapsalu Kultuurikeskuses ja Piletilevis
19.10.2013
VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS Piletid müügil Piletilevis