16.oktoober

Palun mulle üks ministriportfell, kus on praegu sees 3900eurone kuupalk ja uuest aastast hakkab olema 5200. Erinevalt äsja teleris urisenud Jürgen Ligist ei põlastaks ma, et rahvas ei peaks olema nii äbar, et kogu aeg abi vajab ja katteta lubadusi usub. Mina luban kohe ette ausalt, et tahan talli jootmissüsteemi, kahele taluhoonele uue katuse ehitada ning pangale kodulaenu tagasi maksta. Väike traktor võib jääda järgmiseks, pisut atsakam auto ülejärgmiseks aastaks. Ja ma saaksin kõike seda tehes täpselt samasuguse elatusstandardiga toituda-riietuda, nagu praegu. Kuhu panevad kogu selle ürjetu papi need portfellikandjad, kes mulle telekast käratavad, et meiesuguste pärast on nad nagunii masu ajal ilma jäänud aastapalgast, mida seadus oleks lubanud? Kulla ministrid, te pole mitte rahast, vaid rahvast ilma jäänud. Ärge pimedatel külatänavatel parem meie hulka sattuge.

Sellise postitusega panin pisipommi plahvatama – sesmõttes, et FBs saadi võimalus õhk välja lasta. Mis asi see ometi on? Ma saan ühe romaani eest, mida olen mitu aastat kirjutanud… Ei ütle. Häbi on. Mis siis, et kirjanike olematud honorarid tulenevad sellest, et lugejaid jääb järjest vähemaks, sest lugejad lähevad Eestist ära. Sest siin tõepoolest ei vajata meid. Igatahes pole meil praeguse valitsusega mitte midagi ühist. Null.

Ma ei tea, kuidas toredate inimestega, kellest mitmed on olnud mu kauased sõbrad ja teekaaslased, säärane võõrandumine ja tõprastumine ära juhtus. Samal ajal, kui me siin nende poolt vaadates uskumatute summade eest vere ninast välja pingutasime.

Margit Kilumets ütles hommikuses Vikris kohe pärast hümni, et on ülemaailmne toidupäev. Mis päev see toidupäev pole? Kõigist meie sissetulekutest suurim osa läheb kas toidu ostmisele, toidu kasvatamisele, toidu ostmiseks vajalike sissetulekute vahendite ostmisele. Söök, võrratu söök, meid rahutuks muudab – uus avatud köök, end nuuma kuis suudaaaad! Multifilm 😀 Ja kuhu liigitub Adeele? Idee poolest peaks ta olema kas liha või tulevaste lihade ema. Tegelikult on oma kuue kuu jooksul korduvalt ärasurnuna kolmekuuse suurune, eile läks tema smectadele-söetablettidele-lutile jälle tiba füüri – nii et varsti on ta oma tillukese usaldava ingelliku isikuga meie energiamahukaim-hinnalisim kodakondne. Emme, arvuta nüüd… Emme sügeleb. Eile läksid mu käed küünarnukkideni kupla. Pärast Adeele kanni kasimist aimasin ka ise, et allergia põhjustab 72%-line majapidamisseep, mida mullu maailmalõppu oodates varusime 😀 Räige kraam. Ei tohi puutuda. Ai.

Mardiku hääl raadios tuletas meelde fakti, et nende naiskursus – Streiman, Karlson – on nüüd puha kirjastamise teed läinud. Huvitav, kuidas neil endil läheb? Sunniku internet taandab kõik suhtlemised virtuaalseks.

Internet võimaldab üksteist muu hulgas lõdva randmeliigutusega paika panna – kui vanasti võis kohvikus või teatrikoridoris suvaline või sõbergi puusalt tulistada, mida kõike sinust arvab ja kuidas iseennast muutma peaksid, siis nüüd ei pea retseptide saamiseks kodust välja minemagi 😀 Just need, kes väidavad, et oma nina ei tohi teiste ellu toppida, suruvad oma nosplid su enese olemisse suisa hoiule ja sekkuvad sajaga. Ilma, et nad seda ilmselt ise märkaksidki.

Kärbsed annavad märku.

Midagi tõsist on planeedil toimumas. Isegi kui nad läksid talveunne, on sajad unised-kleepuvad-hammustavad kärblased jälle väljas. Piinavad kõiki elusolendeid – mistõttu kassidki lähevad nende hammustuste tõttu omavahel tülli. Kui kõik hobusekasvatajad kurdavad, et hobunad on tavatult pöördes, siis mind häirib just kärbunnide korraldatav. Suts ja ai, vops ja ui. Pidev mõttevoo katkemine, vehklemine ja lõpeks kõigi soojavereliste helendavad närvid. Mis jama see on???

Kui järgmine fail Jaanika lattu saadetud – kirjastusele saadan selle rõngas saba nädalalõpuks tervikuna senisele käsikirjale järele – vestlesime Indi Tomi ja Tiina Ilvesega.

Aapo emaga arutasime Siiruse ja Plejaadide rahva olemuse ja vastuolu teemadel. Itsitasin, et tema kass on kindlasti Meie Oma – eit ees, kass järel 😀 Ja niuksatasin, kui ta ütles, et Garfieldi kannul tähtede taha lennanud Mötsu pärast nuttis. Tiinakene, ma räägin keedupotiga. Kui perele ja penidele toitu valmistan, tänan teenekat pooletonnist – armastan teda väga. See on paradoksaalne. Aga see on nii. Ja Mötsu naeratab. Käib kuulamas, kuidas temaga räägin – ja läheb jälle oma teed.

Täna tuli Netsor. Minu elevandikujuline väeloom. Mina ei näinud, Indi nägi. Ütles, et elevant tuli ja oli päris kaua ja mõnuga siin päikesepaistes. Tütar joonistas ta minu jaoks rahumeeli üles. Ma ise olin samal ajal mutitädi ja parketimeister.

Mutitädi tekitas hunnikuid – ehk siis riisus kogu hoovi kõik jalaka-saare-vahtra-tammelehed hunnikutesse. Kolmandiku andsin seapoistele täna, järgmised lähevad homme ja viimased ülehomme enne lubatavat tormi. Parketimeister kratsis laudapõrandalt vaevalise veerandi lambaplastiliini üles. Issand halasta, kuidas määbertid suudavad oma rosinad selliseks kitiks tallata?! Jah, ma oleksin võinud kogu lauda puhtaks rühmata, aga sel juhul oleks töörõõm endahaledaga asendunud. Pigem tegin veerandi, plastiliiniga katsin püdela pinnase – parkett noh 😀 – ja mõtlesin kalli Kareka peale. Kuivõrd näitlejahärral on mullutaline plastiliinipäts alles laudas, on nüüd küll lihtsam lauda katus kõrgemaks ehitada, mitte enam üritadagi seda tonnideraskust õõvakärakat välja raiuda. Hõõõ, mitte ahoo 😀

Sõime tütrega frikadellisuppi ja tegime koolitööd, pesin paar masinatäit pesu ja lugesin paari paberist ajalehte. Mis ajasid majapidamisseebiga võidu sügelema.

Õhtul helistasin elus esimest korda kõigilt meie kolmelt telefonilt – minu, Indi ja lauakas – Reporterisse valitsuse palgatõusule oma abitut troinoi-ei-d kisada. Hääletatud… 96% helistajatest ütles, et see on sigadus.

Valitsus, raibe, keri soomedesse!!! Ära näita mulle telekast tammetõrusid pateetiliste sõnade kastmes. Fui, kurjam!!!

Samal ajal näidati läbi Baltimaade müdistanud Leedu-Läti-Eesti rongi – näete nüüd, kui aeglaselt sõidab, Fail Baltic tapab teie kodud ja talud, külad ja koolid-kirikud kiiresti ja käratult. Otsustatud.

Mitte ainult mina, ka teised, kellest kavandatav Fail Baltic üle sõidab, saavad nüüd tubli tudengi Jüri Jaansoni – ikka aerukorüfee jah, kolledžis õpib 😀 – uurimistöös osaleda. Kuldvillaku andmetel on Jaanson Eesti tuntuim Jüri, tehkem rõõmuga temaga koostööd. Nii nagu minagi:

• ·

Tere, Kati! Tänan Sind algatuseks sünnipäevakallistuste eest, aga mul on asja kah. Lugesin Su Rail Baltic’u lugu Pärnu Postimehes ja näen seda laiemas mõttes kui karjet möödapääsmatu ja lootusetu urbaniseerumise vastu. Minu asi ent on lihtsalt selles, et kirjutan koolitööna (TÜ Pärnu Kolledž) kokku referaati Rail Baltic’ mõjudest regionaalarengule – valisin teema, sest on aktuaalne ja huvitab. Kahjuks otseseid teaduslikke mõjuuuringuid pole ja nii katsun ise hankida eri seisukohti. Põhimõtteliselt on kaks suunda: RB ehitusest tulenevad muudatused kohalikus elukorralduses (positiivsed/negatiivsed) ja teiseks RB tegevuse tulem regionaalarengule(samuti +/-). Kui lubad, siis võtaksin Sind RB uue raudteekoridori oponendina ja küsiksin Sinu artikli aluseks olevaid argumente ja allikaid ning kasutaksin neid oma töös. Ehk siis teisiti: milliste regionaalarenguliste argumentidega Sa põhjendad oma artikli põhiteesist (jätta RB Tapa-Valga suund) tulenevat seisukohta, et uut ja kõige otsemat raudteekoridori ei tohiks läbi Eesti tõmmata? Tervitustega, Jüri Jaanson

Ma vastan kalli Jüri küsimustele homme, täna olen eestimaisest üldpildist esiteks liiga ärritatud ja teiseks tahan kahekümnenda romaanifilee ära saata. Oma väikese eestikeelse lugejaskonna rõõmuks. Või mälestuseks.