17. oktoober 2013
17.oktoober
Minu väikevenna sünnipäev. Olgu maailma ooperilavad sulle leebed, bariton Lauri 😀 Ja – Allah avita! Olin eile valitsuse rahvavaenulikust palgatõusust nii pöördes, et unustasin päeva olulisima – mis on mulle tõeliselt tähtis ja kallis – Indiral oli Juurimaa Kristiinaga suurepärane trenn. Nad läksid maastikule, trallasid heinamaadel ja lustisid – ja kõik kolm, nii Indi kui mõlemad hobud, said treenerilt kiita. Mina kiidan ja kallistan treenerit. Ja ootan aega, mil saan ka Maruusjaga nendega kaasa minna. Kuni väike vedru on tissi otsas, on nende üleannetute jalgade ja varsa aru metsa kaasa võtmine mõeldamatu. Namaste – passiga Orlov + Arab nüüd ja puha – saab pühapäeval viiekuiseks, ma vaatan talle mõnuga alt üles ja õigupoolest on see mulle olulisem kui valimised.
Millal te viimati hommikul mõni minut pärast ärkamist naersite? Mina kuulasin Vikrist kohvikeedu kõrvale Märt Treieri hümnijärgset miniatuuri kalamaja bekereist ja käreda perenaisega koos tähtede vaatamisest – no oli armas ja naljakas ja maailm-toimub-siiski-hetk 😀
Jaanika aita romaani sabaosalõiku saates jahmusin – olin oma loo mustandisse visandanud kaks elukäiku, mille kandjatega kohtusin reaalselt hiljem. Ühega aasta, teisega kaks aastat pärast nende lugude üles kirjutamist! Nii on ka varem olnud – aga jahmatab ikka 😀
Niisiis maestro Jüri Jaanson kirjutab koolitööna (TÜ Pärnu Kolledž) kokku referaati Rail Balticu mõjudest regionaalarengule. Otseseid teaduslikke mõjuuuringuid pole ja nii hangib tubli tudeng ise erinevaid seisukohti. Põhimõtteliselt on kaks suunda: RB ehitusest tulenevad muudatused kohalikus elukorralduses (positiivsed/negatiivsed) ja teiseks RB tegevuse tulem regionaalarengule (samuti +/-). Kui lubad, siis võtaksin Sind RB uue raudteekoridori oponendina ja küsiksin Sinu artikli aluseks olevaid argumente ja allikaid ning kasutaksin neid oma töös. Ehk siis teisiti: milliste regionaalarenguliste argumentidega Sa põhjendad oma artikli põhiteesist (jätta RB Tapa-Valga suund) tulenevat seisukohta, et uut ja kõige otsemat raudteekoridori ei tohiks läbi Eesti tõmmata?
- 1. Olen täiesti nõus teesiga, et raudteeliiklus on see tulevikuline kiire massiivne liikumise moodus, millega annab kohandada 22.sajandi – ja ka veel tulevikulisemaid energialiike – ent raudteetrasside rajamine ei tohi mingil juhul lõpetada osade Eesti piirkondade olemasolu 21. sajandi 23.aastaga, mil puutumatud rabamaastikud ja metsad ning külad ja talud pooleks raiutakse.
- 2. Rabamaastikud on puhta joogivee reservuaarid ning metsad Eestimaa kopsud. Nende vägistamine on võrreldav kunagise Toolse-Kabala genotsiidi kavaga – toona Idast, nüüd Läänest toetatuna. Sest meie põhjavee ja rabamaastike, külakultuuri ja nn.regionaalarengu hävitamine on kellelegi teisele kasulik. See keegi teine on palganud aplad funktsionäärid, kes analoogselt tänase valitsuskoalitsiooniga võtavad viimast. Nii, nagu meie viletsus, pardon, valitsus krabab endale viimaseks pumba juures olemise aastaks rahvavaenulikud hiigelpalgad, krativad ka RB projekti pealt teenivad funktsionäärid võimalikult suuri palgarahasid, kuniks Euroopa Liitu ja killer-utoopilist Eesti-suguse väikeriigi pooleksraiumise luulu.
- 3. Kui see utoopia ka ei teostu – ja ta ei teostu, sest tegelikud ehitussummad kujunevad rabade-metsade hävitamisel kordades kõrgemaks kui ekslikult – loe: valelikult – väidetud – on tuhanded inimesed ikkagi traumeeritud, Raplamaa edasine areng ja investeeringud halvatud. Päris kindlasti püütakse sihiliku viivitusega avalikustatud RB-õudusunenäo tõttu siit pigem ära kolida kui siia kodusid osta ja investeerida. Kui utoopia teostub, hukkuvad loendamatud taimed-loomad-linnud kui raudteetrassiga Tallinn-Tapa-Valga on nii loodus kui rahvastik harjunud, siis uue ohtliku trassi tekitamine osutub ilmselt letaalseks šokiks nii inimestele kui kõigile teistele loomadele.
- 4. Erinevalt Pärnu rahvast, kes tahab Papiniitu nõutud RB rongijaamas kiirrongile istuda ja sealt emmas-kummas suunas kihutada, on Raplamaa alati olnud hädas sellega, et siin on nn „pommiauk“. Ehkki asume vaid 30-70 kilomeetri kaugusel Tallinnast, on piirkond olemuslikult alati olnud asumisele saatmise piirkond. Lauluõpetaja Thea Paluoja on väitnud, et mõistlikud inimesed hoiduvad sooaurudest. Mõisapreili Haldi Svanberg on mind viinud oma päritolupaika, Lungu mõisa, kuhu pärast nõuk.okupatsiooni veeti Tallinnast prostituute ja kriminaale. Samal kombel on infrat ning kohalikku IQ-d ja EQ-d mõjutanud Raikküla erivajadustega laste kool ja teised elu heidikuid koondavad asumid Raplamaal. Siinne kinnisvara ei maksa ka täna midagi, konservatiivsed pärismaalased on niigi kõikvõimalike uuenduste-arenduste vastu, noorem põlvkond põlgab isegi ideed siia kodu rajada ning turistid turistid ei pea Raplamaad üldse mingiks väärsuseks, kus võiks midagi vaadata olla. Kõik arengukavad kipuvad praegugi longates ja aeg-luubis edenema, mis siis veel RB teokssaamisest rääkida.
- 5. Majandusgeograafid Hardo Aasmäe ja Toomas Kümmel võivad esitada kümneid ja sadu teaduslikke näiteid Hiina ja Kaukaasia, Euraasia ja Ameerika mandri analoogsetest joonlauaga veetud raudteedest – mitte ükski pole mitte ainsatki rahvast ega regiooni Paradiisi sõidutanud. Hoiatavad äpardused nad kõik – ent eurorahade pumpajad ei taha neist uurimustest-reaaliast midagi kuulda. Toimuv meenutab jänkide halastamatut tungimist Ameerikasse ning indiaanlaste massilist hävitamist – mäletame küll eestikeelsenagi lauldava laulu sõnu: tuli siis valge mees, rajas siin raudse tee, lõhkus kõik, mis tal ees, rahu lõpp oli see – kes nägi siin kord viimset mohikaanlast, uhket ja sirget, sõjakirves käes – enne kui õnne kaotas Metsik Lääs… Aho!
- 6. Pühapäeval valitavad kohalikud omavalitsused ei hakka enam ühtki koolimaja ega lasteaeda, seltsimaja ega raamatukogu rajama – olemasolevadki jäävad tühjaks, kui rahvas kolib Raplamaalt minema. Kuhu kolitakse? Võõrsile. Mitte teistesse Eestimaa piirkondadesse, kus samad ja teised kurvad kogemused pole andnud vähimatki põhjust valitsust usaldada ega uskuda.
- 7. Konkreetse hävingu kohta, oma investeeringute ja unistuste hävitamise asjus saavad täpsed numbrid anda Kaupo Kauri Lepiku farmist, millest RB üle sõidab, Margot Torn ja Raivo Rähni Kuusemäe talust Ohekatkus, mis jääb üleni trassi alla, Valtu-Nurme külavanem Helen Link ja lambakasvataja Rain Raudsepa, kelle hoogsalt arenenud talud ja ettevõtlus ära nullitakse, hobusekasvataja Kalju Laiapea, kes peab enne erruminekut nägema oma elutööst üle sõitmist, veisekasvataja-söödatootja Reimo Saks Purilast, loovus-mahetalu pererahvas Paul ja Anne-Daniela Rodgers Hagudist, taluperemees ja kauase koolijuhataja poeg, aatomifüüsik Toomas Raud Kumma külast.
Olgu rong meile armuline…
Kirjutasin neid ridu – nüüd juba oma seitsmes kord – hambad ristis, sest usku nende toimesse pole. Mingu Jüril koolitööga hästi, aga meiesugused mutrid masinavärki ei peata… Miski pole juhuslik – Inge Soosaar saatis mulluse stressiloo – kulub ära:
Soovitusi muutuval ajal stressiga võitlemiseks I osa Doc Childre 22.10.2012 See artikkel on mõeldud kõigile, kes kannatavad liigse stressi all, mille on põhjustanud praegusel kiirelt muutuval ajastul aset leidnud ülemaailmne rahanduskriis, loodusõnnetused, maailmas kestvad sõjad või isiklikud probleemid. Praegused majandusprobleemid tähistavad märkimisväärset pöördepunkti muutustes, mis kõikjal maailmas toimuvad. Ülemaailmset kogukonda kutsutakse üles muutma oma suhtumist, vahetades teiste inimeste arvelt omakasu jahtimise tasakaalukama süsteemi vastu, mis hoolib inimeste õigustest ja vajadustest. Terved struktuurid ja kogukonnad on kõrvale kaldunud teelt, mis hindab põhiväärtustena koostööd, ausust ning üksteise ja ühiskonna eest hoolitsemist. Paljude inimeste jaoks on lootus hääbumas. Siiski usuvad paljud, et asjad on pööratud pahupidi selleks, et need taas õigeks keerata. Kahjuks põhjustab see ümberkorraldus suurt stressi ja tõsiseid majanduslikke tagajärgi, mis meid kõiki mõjutavad. Ilmselgelt ei toimi majanduse järjele aitamise protsess kiirelt, aga lõpuks stabiliseerub asi siiski. Iga samm, mille otsustajad teevad tavainimeste elu parandamiseks, viib meid kõiki lähemale selle hetkeni, mil keskklassi inimesed ja ka vaesemad võivad rahulikumalt hingata. Nendin kaastundega, et mõnele inimesele on see palju raskem kui teistele. Kriisi tekkimisel läbivad inimesed mitu erinevat tundeseisundit: šoki, eituse, viha, teiste süüdistamise, meeleheite ja palju muidki tundeid. See protsess on küll valus, aga aitab meie meeltes, tunnetes ja närvides tekkinud šokiseisundit leevendada. Pärast seda sammu on meil lihtsam oma südant taas avada. Seejärel võivad inimesed tõeliselt pingutades alustada oma toimetulekuvõime taastamist, seda kõike tänu pea selgitamiseks ja edasiliikumiseks vajaliku enesekindluse saavutamisele. Tee tervenemiseni ei ole kõigi jaoks samasugune, sest iga inimese puhul on tegemist erineva olukorra ja suhtumisega. Kuid leidke julgust sellest, et võite kõige toimuva käigus täielikult ümber pöörata oma mõtteviisi ja seeläbi parandada oma võimet asjadega toime tulla – eriti siis, kui tekkinud hädade lahendamisel teiste abi kasutada. Muutuse tekitamine Kui tekib ulatuslik kriis, nagu seda on praegune paljusid inimesi mõjutav majanduslik madalseis, langeb meie stressitaluvuse lävi juba esialgse šoki ja emotsionaalse valu järel. Seda kõike on korraga meile liiga palju, mistõttu on meil raskem olukorraga toime tulla. Siiski on täiesti mõistetav, miks me end niimoodi tunneme.Selle esimese etapi ajal võib osutuda kasulikuks kogeda ja vabastada šokist, leinatundest, vihast ja meeleheitest kogunenud emotsioone või lihtsalt vaikselt oma valu seltsis istuda. Mingu selleks kaua tahes, aga pärast seda esimest etappi peame lõpuks mõtlema ka enese eest hoolitsemisele ja oma tervisele. Seejärel võime teha paar lihtsat sammu, millega stressi mõju tõrjuda, mis omakorda teeb meie jaoks taastumise palju lihtsamaks. Mõistagi on see esialgu raske, aga selle artikli lihtsad soovitused võivad lihtsustada meie seesmise tugevuse ja turvatundega taas sideme leidmist.Kuigi me ei saa oma muresid ja hädasid silmapilguga haihtuma panna, suudame siiski taastada oma võime nendega kergemini toime tulla. Astudes samme stressi vähendamiseks, lisame seega jõudu ja meelteselgust enda raskemate probleemidega toimetulekuks.Kuigi asjad “on sellised, nagu nad on”, võime alustada oma mõtteviisi ümberpööramist, et stress ei tekitaks meie tervise jaoks allakäiguspiraali. Me võime tõrjuda stressi paari kerge võttega, mis lihtsustavad muudatusi me suhtumises ja vähendavad energiakulu. See aitab meil ka selgemalt mõelda, kuidas leida vajalikku abi meie enda ja perekonna jaoks. Kasvanud stressihulga kogemisel on raske endale teadvustada mõnda soovitust, mis meid väga edukalt aidata võiks. Selles artiklis mainin ma paari eri nurga alt mõnda tähtsat punkti, mis minu arvates võivad kasulikuks osutuda.Järgnevalt mõned võtted, mille abil vähendada stressi ja turgutada meid sellel muutuval ajal eluga edasi minema.1. Suhtle ja lävi teiste inimestega.Üks tähtsamaid asju, mida teha võiksid, on oma tunnete kirjeldamine kellelegi või tervele rühmale inimestele, kes on midagi sarnast läbi elanud. Seejärel näita üles muret ka teiste olukorra suhtes ja paku neile emotsionaalset tuge. See on eriti tõhus viis oma südame taasavamiseks, mis omakorda suurendab su meelekindlust ja emotsionaalset tasakaalu. Sõltumata sellest, kas otsustate koos naerda või nutta, kaasneb sellega sageli ulatuslik ja kasulik tunnete vallandumine.Kui inimesed kogunevad üksteist toetama, siis mitmekordistab selle kollektiivi energia igale inimesele eraldi tõusvat tulu. On teada, et kollektiivne energeetiline koostöö võib parandada probleemide lahendamiseni viivat sisetunnet ja tõhusate lahenduste ilmnemise tõenäosust. Kui rühm inimesi töötab südame, mitte ainult mõistusega, võib kollektiivi toetus tõsta inimeste tuju, mis omakorda vähendab kogunenud stressi ja ärevuse hulka.Kui pisut uurida, leiad tõenäoliselt kuskilt rühma inimesi, kes saavad kokku selliste probleemide arutamiseks, mis ka sind vaevavad. Paljud on vastu mõttele niimoodi teiste seltsis olemisele, aga kriisi ja stressi aegadel võib rühma pakutav tugi end ära tasuda. Sageli takistab see terava stressi ülespaisumist, mis võib su tervise ohtu seada. Võid interneti kaudu leida ka interaktiivseid rühmi, blogisid ja muid kasulikke teenuseid.2. Südametunde taasavaminePole ebatavaline, et kriisi algul sulguvad meie südametunded täiesti, eriti esialgse šoki ja viha etapis. Kui mõistus töötab liiga kaua ilma südame tarkuseta, tavatseb aju end kuhjuva kaotustunde tõttu üle koormata ning kogu meie keha otsekui seiskub viha, hirmu ja meeleheite pärast. Selle kogemine on küll mõistetav, aga on ka tähtis võimalusel taasavada oma südameside teiste inimestega. Pärast südame taasavamist naasevad aeglaselt ka enesekindlus ja turvatunne. Ole selle protsessi käigus kannatlik ja suhtu endasse mõistvalt.Hea viis südametunnete taasavamiseks on teistele lahkuse ja kaastundliku toe pakkumine või vabatahtlikult kuskil abivajajate aitamiseks töötamine, isegi siis, kui oled ise abivajaja rollis. Ka väikestel heategudel ja kaastundeavaldustel võib olla suur mõju. See on üks kiiremaid viise taas jalule tõusmiseks ja stressi vähendamiseks, mis muidu su tervist mõjutada võiks. Uuringud on näidanud, et hoolitsus ja kaastunne vallandavad kehas kasulike hormoone, mis aitavad kehal tasakaalu jõuda ja tervist taastada. Muretsemine ja ebakindlus suurendavad stressihormoonide levikut, seda isegi juhul, kui sinu arvates on muretsemiseks põhjust. Enamikku stressist võib vähendada teiste inimeste eest hoolitsemise ja nendega suhtlemise teel.Kui terviseprobleemid takistavad sul inimestega kohtumist, võid sellest hoolimata saada kasu teiste vastu hoolitsuse ja kaastunde ilmutamise teel. Kui oled sunnitud koju jääma, kutsu endale külalisi, et võiksid nendega jagada oma tundeid ja vähendada kogunenud emotsionaalset survet. Kui ka see variant pole võimalik, püüa vähemalt suhelda teistega kirja, telefoni või meilivahetuse kaudu. 3. Praktiseeri lugupidamist ja tänulikkust.Kasulik võte stressi vähendamiseks ja emotsionaalse tasakaalu taastamiseks on veeta iga päev natuke aega kellelegi või millelegi siira tänutunde saatmisele, olgu selleks lapsed, pereliikmed, lemmikloomad või keegi muu, kelle vastu sa tõelist tänu tunned. See tunnustus peab tulema südamest (mitte ainult mõistuse toel), sest tänulikud tunded aktiveerivad keha biokeemilised süsteemid, mis aitavad stressi kahandada ja psüühikat stabiliseerida. Lugupidamise ja tänulikkuse praktika on tõestatult aidanud inimestel leida taas ühendust lootusega ning andnud südamele indu kindlalt edasi rühkida. Loe ka II osa: http://alkeemia.ee/artiklid/Soovitusi-muutuval-ajal-stressiga-voitlemiseks-II-osa/l-26/c-877/ Autor: Doc Childre, HeartMath’i asutajaTõlkinud: Joonas Orav – See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/Soovitusi-muutuval-ajal-stressiga-voitlemiseks/l-26/c-869/#sthash.AhX9Euen.uFyckyMN.dpuf
Sai kergem? Mul endal muide mitte. Ikka pöördes 😀 Kui praegusel valitsuskoalitsioonil oleks üldse veel mingit aruraasu peas, oleksid nad palga-genotsiidi avalikustamisega esmaspäevani venitanud. On see nüüd nii mõõdutundetu ülbus, et endale aru ei anta, et ükski vaesuse piiril virelev inimene ega võõrsil orjaks käiv õnnetu ei vali arrogantset rahaskümblejat – või kauasest võimul püsimisest tingitud poliit-dementsus??? Ja ma tahaksin, et Fail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütleks ausalt, kui pikaks ajaks ja milliste summade eest seda Mirabilia või Öölase sarja sobivat killer-projekti sooritatakse. Pond, James Pond – ei ole nali, euroliidu poolne projekti koordinaator siuke – võiks tükkis Hendrik Hololeiga meile siia külla tulla. Mitte üksnes telekas oma täissöönud, kaugele paistvalt kõrgvererõhutõbiseid ja südamepuudulikke nägusid näidata. Nojaa, võib muidugi öelda, et kui on juba selline issandast hüljatud ala nagu omadega rappa ehitatud Rappel, ongi aeg see litside-krimide-ullikeste maakond hävitada. Ausalt öeldes oleksin sellest väljavaatest tahtnud teada enne, kui siia talu ostsin, raisk.
Ja taas ilmutab minus end väike kuradike – ehitage jah, hävitage jah, makske siinne talu välja, pääsen minema 😀 😀 😀
Näitlejanna-lauljanna-vaimulik Malle Pärn kirjutas mu steitmendi kommentaariks väga tabavalt: Tänapäeva inimesed enam ei tea, et kunagi eksisteeris ka niisugune asi nagi SISEMINE ÕIGLUSTUNNE – inimesed pole mitte kadedad nende kubjaste ja kiltrite peale, vaid inimeste õiglustunne on riivatud! Mingi ennast tähtsaks pidav kabenupp tahab rohkem saada palka kui ta on nõus maksma oma laste õpetajale ja oma ema opereerivale arstile. Kuidas seda mõista?
Moksha-marma Margus ütles, et FBs oma steitmente tehes võib imesid sooritada – moodustub ühisväli, mis nügib kogu rahvast uute mustrite poole. Samas helistas täna, kui lambalauta rookisin – tegin ta täna siiski ühe soojaga pärani puhtaks ja vedasin ka 11 kärutäit lehti sigudikele, enne kui lumetorm peale tuleb, aitäh… – Reimo Saks, kes ei suuda isegi kokku lugeda, kui mitu põldu mitmete hektarite ulatuses tema valdustest Fail Baltic hävitab. Tal oli kaks olulist sõnumit:
- 1. Sama suur prohmakas kui see, et vahetult enne valimisi tuli välja ministrite palgatõus – ilmne tahtlik lekitamine – on see, et näiteks Savisaar keskendus jeltsinlikule nõmetsemisele ja pakazuhhale, mitte ei kasutanud FB pealetungi oma kasuks – sajad Nõmmekate majad lähevad Reimo Saksa sõnul otseselt kopa alla, see oleks tähendanud valimistel tõelist kuldkalakest – ei saa ju niimoodi olla, et kogu see kodudest ilma jääv nõmmekate kaader ongi rõõmus, et kinnisvara õnnestub Peetrusele, pardon, Brüsselile müüa ja ise lõplikult Eestist minema kolida
- 2. Just hinnaga opereerimine muudaks oma kodude ja tuleviku eest seisvate inimeste hääle millekski enamaks kui tuuleveski tiivaga giljotineeritud Don Quijote või sääse sitt Atlandi ookeanis – vabandan, aga nii just maainimesed meie hääle kaalukust näevad. Hinnaga opereerimine seisneb hüpoteekide seadmises. Projektivennad on arvestanud ühe hektari hinnaga kuni kaks tuhat eurot. Kui kõik see põllumees ja metsaomanik saaks oma valdused hüpoteegi alla seada – näiteks hinnaga kuus tuhat eurot – siis oleks projekt kolmekordselt lõhki ning hetkel või sees suplevatel ärihaidel oleks odavam ehitada oma raudtee Liivi lahte kui Eestimaa piinatud pinnale.
Aamen 😀
Selle raudtee pärast panin endalegi üllatava jõu ja innuga täna õla alla Rein Kilgi saamisele Tartu linnapeaks. Nimelt kirjutas akadeemik Anto Raukas talle soovituskirja – Tartu vajab kiiret ühendust Euroopaga – mis tähendab toetust olemasoleva raudteetrassi Tallinn-Tapa-Tartu-Valga väljaehitamist – jess-jess-jess! Rein Tartu meeriks, mõõgad atradeks, mida iganes – saagu-saagu! 😀
Õhtul pärast puudevedu – tark Saara toob enne lumetormi endale varu tuppa – iseenda kasimise huvides ka ühe masinatäie mõsemist, tolmuimejaringi ja seakartulite kapitaalset üle keetmist – käe uuuulataaaas noor paaaadimeeeeees – sain kaks rabavat kirja.
Esimene oli Kessult, kes rääkis nii töö- kui isiklikku juttu – tema praegune silmarõõm on… minu koopia, sünnipäevadelgi vaid päev vahet 😀 😀 😀 Teine psühholoog-ajakirjanik Katrinilt, kes rääkis nii töö- kui isiklikku juttu. Nüüd ma ei tunnegi end süüdlaslikult, et mõne aasta eest tema ja hindu pulma ei läinud – sest minu tollane kahmees ei andnud kutset edasi… – tal on nüüd prantslane. Ehkki uudiste hulgas on paratamatult ka neid teistsuguseid, läks mul tüdrukute kirjade peale miskipärast tuju lihtsalt ja väga heaks – aitäh.
Kui ma nüüd hunniku pesu ka ära nõelun – mitte vaesusest, vaid põhimõtte pärast, mulle meeldivad need rõivad – olen ikka kohe päris üliväga tubli olnud täna. Adeele pasandab endiselt – vaatamata ravimitele ja putitamisele – aga vähemalt on tal seda nüüd puhtas laudas hea teha. Vabastasin ühe lambasulu Herlendi ja Heli lindude jaoks, kes siia talvekorterisse tulevad. Panen teisipäeval, kui poja tuleb, neile võrgu – täitsa olemas – ja õrred – samuti olemas. Huvitav, mis häälega neil see braama karvajalg kireb?
Ahjah, kui hommikul Reedale kile ära viisin, nägime kaht luike üle Kumma metsade lendamas. Lumi taga… Õhtuse talituse ajal tuligi lörtsi, nii et hobunad jäid talli, koerad kruttisid end teineteisele kaissu…Talv tuleb…
Facebook



















