14.august

Välja mõtlesin! Õigemini tundsin. Mu positiivne tegelane, kellest teha kolmas sümpaatne kangelane Ohtlik lend 8-s on tapetud tüdruk – kogu oma pahelisuse, litsakuse ja põlatusega.

Reede, raisk, avastas, et talli taga on kopliplangud seespool karjust ja surub rinnaga piirde peale. Liis lubas õnneks täna lõuna ajal, kui me lastega Tallinnas oleme, vaatama tulla, et kõik molud paigas püsivad.

Liis küll ei käinud, aga Kessu ja Mari mamma Silvi Loorensiga vesteldes leidsin korraga OL 8 võtme – lisaks sümpaatsele tegelasele. Silviga osutusime kaksikleekideks – mõlemad Lammas Jäärad ja täpselt ühesuguses sitas smooritud ja paneeritud.

Sulni hommiku lõpetas merekoolist naasev Termikas, kes kütab nüüd lastega sauna, tihendab kraane, homme parandab treileri sadularuumi ust ja ponitalli tagaväravat  – ja üldse, tere tulemast reaalsesse ellu.

Pühapäeva õhtu Silvi Loorensi elukäigust kirjutades pole patt – see pole töö, vaid sugulashinge abiga mediteerimine. Kõik teised siin talus läksid kell üheksa tuttu – oo õnne, Saara oma aeg südaööni…

15.august

Moor tegi Raplas lugu Thea Paluojast (pluss postkontor, arvutifirma, ehitusmaterjalid – nagu ikka) ja jälgis noort mesinikku, kes kaalus meie 2 taru üle võtmist. Kahtlane värk.

Termikas pinoteksis kopleid, põletas prahti ja lasi lahkesti Aleksandril kogu mäkaiveri teibi ära raisata ja kõik haamrid ära kaotada. Nii see töökasvatus käib.

Inga käest sain halva kvaliteediga fotode eest sugeda. Loodetavasti on kirjatöödega kõik hästi.

Theast on hea kirjutada – kaunis hing ja asjalik väljendumine. Püüan edasi anda.

Sain ka teise ringi Raplat – veel ehitusmaterjale, postkontorit ja agrovarustust.

Termikas märkis, et tuhisen, nagu paanikaosakond. Aga ma olengi selline.

Kui südametilgad mu pöördeid tavainimese rütmini maha ei keri, olen vurr jah.

Ilma selleta ei saa ka viit paralleelset vankrit vedada.

Kellel juuksed pusas, kellel kannad katki, kes ei taipa küla pealt kombekal ajal koju tulla, kes…

Tundub, et see nädal ongi totaalne vurr. Veidrate tõrgete, üle- ja ümbertegemistega, aga siiski toimiv. Pean endale esimesel võimalusel korraliku fotoka soetama – praegune ennib mu head kaadrid ära. Pildil olev on super, aga kvaliteet käper – ja see pole minu viga, raisk. Närvid helendavad ja pidevalt on tunne, et 1001 asja korraga tehes jäi kõige olulisem ikkagi tegemata. Komistan aeglasemate pöörete otsa ja ei taha üldse tunduda nii karm ja hoolimatu, nagu tundun – sest ma ei ole. Ja ehk ei jäänud homse varna ka midagi, mida enam heastada ei saa.

OL 8, ma tuleeeeen! Tekitan ühe paralleelmaailma, mida Mihkel Ulmanil stsenaariumis polnud, aga mis on romaaniversiooni ellu äratamiseks ülioluline. Välja ei lobise, kes ja mis see on.