21.-23.oktoober

Täna rõõmustasin kogu südamest selle üle, milline vahva väike peremees oskab mu 11aastane poeg talus olla 😀 Eile käisime Reeda ja Ulviga üht talu maasse juurimas ja rabistamisest rahulikult välja tuunimas. Üleeile oli Tallinna-päev. Sõitsin sinna pärast ohjeerumküll-valimistulemusi tundega, nagu läheksin vastikule võõrale välismaale. Ent tegelikult oli ääretult mõnus päev. Esiteks mõistsin maanteel roolides ja mediteerides, et opositsioonis on alati parem sangar olla – võimul olijad on ikka süüdi. Teiseks olid võrratud kohtumised.

Ilmar Raag, kelle Kertu-filmist tänaseni rabatud olen, ütles valimistulemuste kohta, et kui kesk müüb masstoodangut, siis kõik konkurendid pakkusid nišitoodet – järgmisel korral tuleb need tooted kokku konkurentsivõimeliseks näiliseks massiks sobitada.  Maimu Berg, kellega Wiiralti kohvikus lobisesime, oli õnnelik Hannes Hanso saamise üle tema kodusaare pealinna meeriks, leidis, et kauboi-Kross pole ka natuurilt raehärra – midagi imelisemat-erilisemat. Mille kinnituseks Eerik täna kaitseministri nõunikuks sai 😀

Nägin jahtlaev Martha kaptenit Hillar Kukke ja Meelis Paid, Hugo Hiibust ja Valli Lember-Bogatkinat. Ja kõige olemuslikum vestlus lisaks Ilmari ja Maimuga räägitule oli Vabaduseväljaku all parklas Jaano-Martin Otsaga – porgandi ja põlluhindadest – ta veendus küll Tallinnas käies, nagu minagi, et sealt tuleb eemale hoida, ent hetkel pole ka ühtki kultuuri ega loomaliiki rentaabel kasvatada.  Mark Soosaare modell Gunnar – tema praegune tähelend on telereklaamis sõnadega žiletiterad!mineraalvesi! – kinkis mulle raamatu, mille vahetasin Inga Raitariga Klandorfi-põneviku vastu 😀  Ärilinn, jummala eest…

Lapsed tulid bussiga Tallinna, läksime Lidosse lõunale, vaatasime Taevast sajab lihapalle 2 – ülemlaul toidule, heas mõttes – ning juba koju jõudes sai pojast väike vahva peremees – tõi seni puud, kuni mina loomad talitasin, kütsime ahjud ja kallistasime.

Eile oli tiheda kirjutamishommiku järel küülikufarmi kallistamise päev – sõitsime sinna hullu kisa saatel, ehkki Orhidee polnud sugugi vastu, et sinna sõita, oli vaja terve tee määgida ja kipsis Indi täis lasta 😀 Oli kirgas ja õnnestunud sõit – Indi tillefunn jäi küll sinna ja kips käe ümbert läks mitmeks tükiks – ent telefoniteel tohtrihärraga konsultides tuli kohustuslik jäätisesöömine – kaks pulka sõrmele fiksaatoriks, elastse sidemega see sõrm koos naabritea kokku – ja paremgi. Sest tänu sellisele lahasevariandile pääses Indi täna ikkagi ujuma.

Eile õhtul oli selline seis, et kõik, mida Helile ja Herlendile rääkisin, hakkas kenasti mu enese  – eks meie kõigi kohta – kehtima. Tekkis olukord, kus kõik mu eluvaldkonnad ja tööd, eneseteadvus ja sissetulek seisid ühe korraga saba peal ning kippusid omavahel sõlme minema, mulle kaela kukkuma, vaja oli – ja on – järjest nende nähtuste jalad ilma neid ja minu kaela murdmata maha saada. Saame.

Ja räägime it-tehnoloogia väljavahetamisest. Kõikvõimalikud bürood ja kontorid, kabinetid ja kantseleid uuendavad pidevalt oma arvutiparki. Kui lähiajal läheb teie ümbruskonnas läpakaid ümbervahetamisele, ostaksin kaks kasutatut – koos andmebaasiga 😀 😀 😀 hihii, nali – sümboolse hinna eest oma noorimatele lastele – hindamatud! – päkapiku sussi sisse. 7- ja 11aastase nõudmised ja vajadused pole suured, aga 21. sajandi koolis ei saa ilma arvudinata. Nii et olen käsi teie arvutiparki uuendama – vana ärakoristajana 😀

Täna õhtul koostasime Aleksandriga teksti tema tänasest päevast. Õudukas on see, et neli aastat inglise keelt õppinud, ingliskeelset biiti kuulav, ingliskeelseid filme vaatav laps ei oska absoluutselt, kohe mitte mingil tasemel – viienda klassi tasemest me ei räägi – keelt. Aga tore on see, et ta õpib kiiresti ning kui juba servapidi järje peale on saadud, areneb siuhviuh. Ideaalne oleks Anne-Daniela lastega vahetust teha – koolivaheajal minu lapsed seal, nende lapsed siin – ainult et nad ju sõbrustavad omavahel ja siis on maja ja päkapiku värk pusas.

Meie tänase päeva tekst: 😀

My good day – the 23rd of October

For the beginning of my beautiful day something unusual happened. I woke up before my mom! We went out together to do some works. My mother fed the animals – we have got horses, lambs, pigs, dogs, cats and birds – chicken and ducks. I opened the door between two birdcases. It’s warm enough to let the birds out. I used the drill and hammer for that job. Then I put the switching-tool for the termo-cable on the wall. I made a hole for the cable into the sauna-door, useing the saw, after that I fixed the gate, which was broken by the dogs. After finishing these tasks, I took the drills and other tools on their places. I swam in Valtu’s swimming-pool today, had a little shopping and then I ate and had some rest to be ready for rolling the hay-rolls to our horses. In the evening we fought because of the TV-channels. Usually my mom and little sister want to watch the serial „Under the clouds“ on Wednesday evenings. Today my mom had to choise the docfilm on ETV. Her profession gave her this order. Today I felt myself really good. I am the man in the house! I am the young farmer and a horse-whisperer!

Minu hea päev algas – oo, midagi uut ja erilist – kirjutamisega! Edasi assisteerisin väikese peremehe töid, kirjutasin ja maksin arveid, kallistasin kõiki loomi – ja loodetavasti jaksan veel mõne tekstiga töötada. Et teatud asjad sabaotsa pealt kenasti jalgadele maandada. Ehkki Herlend hoiatas, et Pantalone – tema kukk sai karvaste jalgade tõttu selle nime – on kuri. Ei ole. Ettevaatlik ja heitunud oli – enam mitte. Pigem osavõtlik, tuge otsiv, kaasa töötav ja uje.

Olgu tormine öö meile kõigile kerge. Tajale ei meeldi. Ülejäänud naudivad süvendatud und. Looduslik unerohi otse taevast… Aitäh.