20.november

Varahommikusest unenäost lausa ei raatsinud ärgata – nii põnev oli. Sõitsime Aleksandri ja Alo, Eero ja Aarega matkale. Vahva seltskond. Meil oli kaasas kaugelt liiga palju asju – selle krempli haldamine oli tohutu jukerdamine. Meid kiusasid ja lõbustasid kirjud kitsed. Ja kahjuks ärkasin just siis, kui üks meestest pesunööri pingutades pea ära lõi, pampersi kaotas ja monoloogi pidama hakkas, mispeale teine meestest sekkus konkurentsi tundes… Ja oligi äratus 😀

Kuldsest matkameeleolust  põlvini porri ja vihma, mille meelevallast tuppa tulles annab end sundida kirkalt revolutsioonilisi tekste kirjutama. Aga sunnime.

Sama tehakse ka mujal:

Rohelised ei soovi uut fosforiidisõda

Erakond Eestimaa Rohelised ei näe vajadust fosforiidi kaevandamiseks Eestimaal ega soovi toetada teiste riikide intensiivpõllumajandust. Kunstväetiste kasutamisega kaasnevat toitainete leket veekeskkonda, veekogude kinnikasvamist ja mürkainete inimest kahjustavat kasutamist saab vältida vaid mahepõllupidamisele üle minnes. See tagab ka viljaka mulla säilimise. Mahepõllundus loob enam töökohti, säästab energiat ja toob lauale tervisliku toidu. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine Virumaal on niigi suure negatiivse ökoloogilise jalajäljega – põlevkivitööstus tekitab kuni 90% riigi õhuheitest ja jäätmetekkest, aga samal ajal annab sisemajanduse kogutoodangusse vaid 4%. Põlevkivitoodete (elekter, õli) tootmis– ja ekspordimahud kasvavad, kasvab ka põlevkivi kaevandamise tempo ja keskkonnakoormus, mistõttu keskkonda pöördumatult muutvale fosforiidikaevandamisele pole Virumaal lihtsalt kohta. Geoloogiliste uuringute lubamine kas Viru Keemia Grupile või teistele, meile kõigile kuuluvate loodusvarade kasutamiselt hiigelkasumit lootvatele ettevõtetele, annab neile nn. õigustatud ootuse ka kaevandamise alustamiseks, mistõttu oma fosforiidivarusid peab uurima vaid riik. Meil on praegugi piisavalt infot, et kaevandamine on tohutut keskkonnaohtu kujutav tegevus.
Aleksander Laane : „Ka virumaalastel, nii praegustel kui tulevastel põlvedel, on õigus elada puhtas ja hävimise eest kaitstud keskkonnas.“
1987. aastal alanud fosforiidisõda päästis Virumaa ökokatastroofist. Praegused tendentsid Eesti riigis on väga murettekitavad.
Olev-Andres Tinn : „Riigi olemasoluks on vaja territooriumi, rahvast ja võimu. Territooriumi me kingime naaberriikidele ja kaalume selle elamiskõlbmatuks muutmist ka sisemaal, rahvas emigreerub ja kodanike võimust on saanud raha võim.“
Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et Eestimaal on võimalik elu korraldada nii, et siin oleks hea elada, ilma Eestimaad tükikaupa maha müümata.

Aleksander Laane
Esimees
Erakond Eestimaa Rohelised

Saatsin ära kunstnikuemand Blankini loo. Kirjutasin järgmist lugu.

Käisin Agrovarus, postkontoris ja pangas.

Kirjutasin endale üllatuseks Virumaa Teatajale loo. Hea meel on 😀

Vestlesin Ülo Vooglaiuga. Kohtume temaga esmaspäeval Ööülikoolis ja teisipäeval Raplamaa kärajatel. Huvitav, mis on saanud tundidepikkusest materjalist, mille Ülo juures tema juubelil koos Karisega ja hiljem sotsioloogia labori rahvaga filmisime?

Sikutasin enamvähem põhjani ära söödud heinarullide alt võrgud ära. Lootuses, et üks sõber jõuab täna õhtul siia appi uusi rulle lükkama. Selle asemel saadeti ta läbi Tapa ja Ida-Virumaa Tallinnasse ning siia jõuab ta homme hommikul seitsme ajal – ehk on siis vihm ka järele jäänud. Täna õhtul oli nii pime, vihmane ja ligane, et ainuüksi kujutlus heinarullide nügimisest läbi kõige selle kottpimedas… saab teoks homme hommikul 😀

Vähemasti õnnestus täna õhtul enamvähem puhas olla – käisime Indiga ujumas. Temal on kolmapäeviti trenn, mina kasutan lihtsalt juhust ja leotan samuti varbaid. Eks ma seal konnates jälgin silmanurgast, ega tütretiba ole liiga väike suurte laste trennis käimiseks – ega anna treenerile ühtlasi lapsehoidja lisakohustusi.

Iga trenniga järjest rohkem hakkab mulle treener Helen meeldima – ta teeb siinkandis mitmel tasandil imesid – meil seisab ees üks tõsine, asjaolemuslik jutuajamine, see on kindel.

Ainus, kes täna kurvaks jäi, oli Minni hobune Mann – kuni õhtust talitust tegin, kordas Indi toas mitut päheõppimise ülesannet – ma ei tahtnud teda õue kaasa, ehkki ta oleks kahtlemata tulnud – pärast ujulat ja enne kooli – pärast jälle köhane ja räpane. Aga Madonna oli pisikese emanda tulematajäämise pärast tõeliselt morn.

Keegi on alati morn… homme on jälle päev. Alati.