22. november 2013
22.november
Asjade lahenemise päev. Mõned lahendused on ehmatavad. Liigagi.
Täna, Urmas Alenderi 60.sünnipäeval juhtus lätlaste Estonia – Riia supermarket mattis sadu inimesi, kellest sinna jäänute arv on praeguseni teadmata. Täna lahkus Kareka aastane bernhardiin Peppe. Jää hüvasti, kollane koer – ja olgu sul hea koos muusikuga, kelle esimene laul see kollane koer oli. Nüüd on tal kollane koer. Sealpool.
Peppel tekkis eile ränk kõhulahtisus, kõrge palavik – täna Pärnu loomakliinikus sisemine verejooks ja ta läheb Laoste tallu elupuu alla eelmise bernhardiini Zorra kõrvale.
Kohtusin temaga kahel korral. Esimest korda päeval, mil Karekas ta siit Raplamaalt endale sai. Oli Reti sünnipäev. Meie sõitsime Riksuga sinna sünnipäevale Tallinnast, kus lahutati Soone Saara kolmas ja viibane libaabielu. Reti juures Peppega kohtusimegi.
Teisel korral nägime Peppet täiskasvanuna Kareka juures – selle päeva keskpäeval, mil sündis Barbara. Barbara, kes oli kaks Barbarat ühes, lahkus kahekordse kaasasündinud soolekeeru tõttu kolm päeva hiljem. Oli nüüd Peppel vastas, et ta tähtede taha viia… Aho…
Asjad lahenesid ka üldinimlikult lihtsal ja kenal kombel. Kui Alo hakkas Aleksandrit bussile panema, selgus, et pileteid pole. Soovitasin bussijaama minna ja… üks reisija jäigi tulemata! Plaan B oli minul poja Tallinna saata ja onu Raivo abiga sealt koju tuua. Plaan C oli Alol pakkida poja haridusmessil enda kõrval resideeriva Veetapesu pardale, kui need tagasi Raplasse tulevad. Aga töötas plaan A.
Kui üks Tallinna Kadri pakkus, et tuleb laupäevaks siia tööle, olin ebalev – nojaa, tore, aga… Arvestades, et peagi Tomi juurest uuele tööle minev meistrimees tuleb nädalavahetuseks siia, koostasin mastaapse töödelisti
– Toon külalised rongilt siia, näitan järje ette ja kaabin Sadolini naistekale lugu tegema
– Seni veeretavad töökäed 20 nussetipargitud heinarulli mõistlikku kohta, mida saab veel enne lund teha
– Hobustele 3-4 rulli ette
– Kui koju tulen, panen kana ahju
– Viskan tallist sita välja –
– Abikäed lükkavad seni kuuri tagaosas kõrguva puuriida alla
– Abikäed veavad talli uue allapanu
– Viskan laudast vana allapanu välja
– Abikäed panevad seni sauna küdema
– Abikäed panevad lauta uue allapanu
– Panen pesu likku
– Kõik see mees läheb sööma
– Talitan loomad
– Kõik see mees läheb rongi peale
– Pesen pesud
Terve meeskonna tööd – ja taas lahendasid asjad ennast ise – Tallinna-Kadri tuleb koos boifrendiga, nii et kõik plaanitu saab tehtud.
Hommikul punusin Pilvi-teksti patsiks. Lõuna ajal Indi järele minnes – kaasas uus kirjutamise tahvel ja teatriraha – sattusin esimese klassi järeltundi, kus politseinikud selgitasid lastele helkuri tähtsust – ja muusikatundi, kus Indi laulis koos õpetaja Viivega oma soolot. Kuna bussijama harutav Alo helistas just samal ajal, kuulis tütre laulu ka tema.
Poega oodates punusin emakarude teksti ja korraldasin sinna juurde pilte. Ning kuna EMT saatis Indile jõulukontsertide promoteksti, selgitasin, mida selline mitmetasandiline reklaam endast kujutab.
Siis helistaski Karekas…
Ja kui pojale bussile vastu sõitsin, helistas meistrimees, et teeb samuti liinil Tallinn-Rakvere põike Soonele.
Lapsed voolisid plastiliinist, kirjutasid Minni suuremale kirjutustahvlile, mille koolist ära tõime, ja Aleksandri päevikusse, mille ta Brigita abiga sisse seadis.
Arvutasin kartulikottide järgi välja, et Singi ja Peki lahkumispäev saab olema talvine pööripäev – minu isa ja esimese hobuse sadamassejõudmise päev. Ütlesin ju, et lahenemiste ja kokkusattumuste aeg on…
Ma ei rääkinud lastele tänastest sündmustest palju. Kuulasin oma emakarude teksti lõpetades, mida Aleksander oma toas Indiisule podiseb. Ta luges õele ette laste piiblit…
Seejärel joonistasime ja voolisime koos lastega. Surusin maha rahutust, mis tavaliselt kõige hellemad hetked rikub – nää, voolin ja maalin siin, aga peaksin hoopis… Ei pea. Just voolima-maalima peabki, sest midagi väärtuslikumat kui hetked oma lastega pole ilmas olemaski. Aitäh.
Facebook



















