5.detsember

Lissi sünnipäev. Sain 12aastasena oma esimese koera, kes pidi asendama Ameerikasse-lahkunud vanaema. Ta lahkus kuu aega enne mu esimese poja sündi.

Tähistasin seda päeva kuutantsude-taimehaldja Heli teksti kirjutades ja pesu pestes, fotosid ja kirju saates ja musinaid emmedes.

Igas päevas on vähemalt üks päiksekiir-inimene. Eile oli selleks mu noorem vend Lauri. Täna kursuseõde Piret. Mitte väga pikad, aga olemuslikult olulised vestlused. Aitäh.

Õhtupoolikul kirjutasin ka Pärnule advendiloo. Ehkki õhtuti tahaks Indi, et oleksin üleni tema päralt.

Ja ma olingi – saega, kirvega, traaditangide, käru ja ämbritega 😀

Indiisu tegi käsitöötunnis kaks laternat. Need laternad äratasid minus tunde, et tahaks teha midagi, mida pole enne teinud.

Kõigepealt tõime lammastele metsast tormiga maha langenud kuuseoksi. Siis otsustasime, et köögilauale võiks ju ka paar kobedamat oksa… Ja me nägime. Seitsmest väikesest kuusest koosnevat pusa, millest enamusel pole elulootust. Üks neist noogutas ja naeratas. Tänasime metsavana ja tõime ta koju.

Ma ei tea, mis koolituse annab ingellikule tütrele ema, kes raiub ja saeb – tassib ja ähib – ja koduteel avastab, et lambakopli traataed on mitmest kohast maas. Parandasime aia ära täpselt hetk enne pimeda saabumist. Vedasime lammastele ööseks heinad, leidsime viis muna, toitsime hobused. Kuni mina sigadele viimse õhtusöömaaja andsin ja koeri toitsin, kallistas Indi tallis – täna pigem Tajatajaga kui Manniga.

Tänased paar ärritumist – ja mitte väikest – rassisingi võsas oksa-räga – ja kulminatsiooniks jõulukuuse – lahingut pidades endast välja. Mis sa siin ikka tülitsed või lausud, sõnud-sõnad või kaupled 😀

Panime ahjud küdema, tegime õhtusöögi – ja ehtisime kuuse. Riputasime okstele lisaks tavapärastele mugulatele ka laste endi valmistatud käevõrusid, võtmehoidjaid, kaelakeesid – ja Pinocchio, kelle tütardega Veneetsiast tõime – aga seda Indi ei mäleta, nii tilluke oli veel.

Otsustasin riidekappi piiludes üldjoontes ära, mida laupäeval EHSi peole selga panen, nii et Soonele saabuva bojaaritar Viktoriaga veedetavast ajast liiga palju riietumisele ei kulutaks.

Homme hommikul tuleb Helen meile, püüan teha nii, et sigalas samal ajal toimuv meie tegemisi ei puudutaks. Kuidas küll sellised kokkusattumused tekivad…

Kui lapsed homme õhtul koju kogunevad, on rahu ja vaikus.

Missioon lõppenud. Kõik soovijad-vajajad saavad oma jõuluprae – ja minu üle-rinna-rebimised sigala-aida-sahvri-pliidi vahet lõpevad. Aitäh.