6.-8.detsember

Pille-Mai – ajakirja Naised emand – ütles äsja, et sel aastal tulevad jõulud kuidagi väga kiiresti. On jah nii. Minu poolt on ajakirjade salved õieti veebruarinigi täidetud. Tuleb kannatlikult see paranormaalselt kihutav advent raamatukäsikirjale pühendada ja teise käsikirja käekäiku mitte suruda, vaid leppida sellega, et kihutamisega külgneb venimine. Paradoks.

Reedese hommiku veetsime Heleniga – jah, säde-Helen käis Soonel hommikukohvil – mis on mulle au ja rõõm. Ta on helge ja uje, ääretult motiveeritud ja ärkvel tüdruk oma talu, nelja lapse, küla ja vallaga.

Üks õhtu tavalisest varem saabunud Aare tegi samal ajal ettevalmistusi. Ühest küljest küll võttis tsentrifuugi alt torust välja Indi soki ja parandas saunaakna – teisalt aga…

Kui Helen lahkus, pakkisin esimese sea, tegin aidas-saunas temajärgse koristuse.

Pärast Indi koju toomist koristasime toas tütrega kappe, kuni Aare…

Ja siis jälle pakkisime-koristasime-pakkisime-koristasime.

Kes on sigu ee… utiliseerinud, kujutavad ette, mida sellejärgne rookimine endast kujutab. Ka produktide tegelik konsumeerimine võtab aega kolm päeva. Keetmine. Jahutamine. Konditustamine. Kallerdamine. Toppimine. Jälle keetmine. Issandjumalaita.

Kui seasulgu kadunukeste sitast tühjaks viskasin ja mollid pesin, tuli telefonikõne, mis muutis mu varahommikul kirjutatud loo lõpu kardinaalselt vastupidiseks. Ja kui tuli pühapäev, oli selleks aastaks ka see oeh lõppenud.

Reedel ja pühapäeval kütsin sauna – kui poja oli koos minuga loomad talitanud, läksid teised varakult tuttu, mina pesin tööriided, metsa- ja madinariided, tavariided, peened riided.

Olin liiga väsinud, et kohe magama minna – ja leidsin postkastist kutse uusaastapeole. Kõue mõisa.

Aitäh, Mary Jordan.

Laupäeva hommikul tuli väga hea telefonikõne.

Kuni pliidil podises sült-pasteet-verivorst, lambakartulid – nüüd nimetame neid nii 😀 – korraldasin Eesti Naisele pilte, kirjutasin –  oi, kui uudne väljend ja tegevus mu lihakarnielus 😀 😀 😀 – ja kuna pliit põletas kogu hapniku ära, viisin lapsed õue ratsutama. Tajataja ja Manniga.

Õhtuhakul saabus bojaaritar Viktoria, kelle piduriietele tegime mõnuga tallilõhnad juurde. Sõitsime koos bojaaritari, tema mehe ja pojaga just siis Soonelt minema, kui saabus Reti pere. Nad veetsid meie 60kraadises majas mõnusa õhtu piparkookide, Aleksandri etteastete ja Minniga, kes hoidis Hannat.

Järvakandis hobusekasvatajate seltsi jõulupeol oli üsna vähe inimesi – aga Omad olid olemas. Mu siiakolimise pusles asetusid mitmed killud õigetele kohtadele. Tuleb kasuks. Nii ühe tulevase raamatu kui iseenda pärast. Mulle meenus, miks ma Peteriga abiellusin. Ja nüüd, nelja-aastase suurtalu rähkluse järel oskasin kogu südamest Raksi toonaste abitegude eest tänada. Miks ma tookord…

Tark ei küsi nii.

Tark teeb pühapäeval boksid, ohjab verivorstifinaali, vastab kirjad ja laseb perel kolme viimase päeva produkte degusteerida. Olen viimastel päevadel teinud ridamisi asju, mida pole enne teinud – tõime tütrega metsast kuuse, kõik see süldi-pasteedi-verivorsti ralli – ja ütlesin ka ei.

Minust ei saa Järvakandi beebi ristiema.

Otsustasin selle tegelikult juba mõne päeva eest ära. Ent veendusin otsuse õigsuses, kui lapsukese isale eile suure tüki liha üle andsin. Kui selle vastutuse võtaksin, elaks tita varsti siin. Ei. Arutlesime Üloga ju nii hiljuti, kui kindlalt ja paratamatult on vaja piirid seada.

Yx Eestimaa vana tark mees  on  jaganud mõtteid:

1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis.

2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad.

3. Võtke rohkem aega iseenestele – mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav. Iga loll oskab ennast õigustada. Aga see ei too kaasa tulemust, see ei paranda mitte midagi. Parem siis paranda ja kui vaja muuta, muuda.

4. Elamine ja elu on nii suur kingitus inimesele, et see peab olema nagu film, see peab olema huvitav. Kui sa oled rõõmus, siis võib elada. Kui siin ei sobi, siis mine kusagile, kus sobib. Leia see koht planeedil. Universum on suur, meil ei ole kohustusi mitte kellegi teise kui looja ja iseenda ees.

5. See, mida sa oled, seda sa kiirgad enda ümber. Haige lehm annab haiget piima. Ja kui sa annad haiget piima, siis ükskõik kui head su kavatsused ka poleks, ikka sa annad haiget piima.

6. Lapsevanemad, ärge unustage seda, mida te oma vanemate juures vihkasite. Ärge tehke seda oma lastele. Siis see jääbki kestma. Täiskasvanud peaksid tegelema sellega, et mitte unustada, millised nad ise lastena olid. Sest see laps meis ei sure kunagi. Seni kuni see laps meis on elus, me oleme ise elus, seni on meil veel arengut, kui me veel liigume, kasvame ja meil on huvitav. Ühel päeval, kui me oleme lihtsalt mingid vinguvad pateetilised täiskavanud, siis me oleme igavad. Siis ei ole enam midagi teha.

7. Tuleb olla aktiivsem, selles osas, mida sa vajad. Tule kätte võtta ja see saavutada. Ei maksa üle hinnata teisi inimesi. Näiteks, et üks mees on nüüd kuskil minister, ta on ikka inimene. Ameerikas on selle kohta väga hea ütlus: “Tõesta mulle, et sinu sitt ei haise!”. Me kõik oleme inimesed, me kõik peaksime omavahel suhtlema ja rääkima. Nii peaks olema, et igale inimesele on võimalik juurde tulla ja öelda: “Kuule, räägime nüüd asjad selgeks ja paneme asjad toimima!”. Vastasel juhul on see elude raiskamine.

8. Väga tähtis on hinnata pühadust. Loodus on püha, me koosneme sellest. Me peame armastama Maad, kes on meie kõikide ema, kes meid kannab ja toidab. Me ei tohi solkida iseenese imeilusat olemust mingisuguste mürkidega, koledusega, labasusega. Kui sellele järgnevad tagajärjed, siis ära vingu.

9. Julgust ja vaprust on vaja, kui sa tahad olla õnnelikum, tervem ja rõõmsam, sest keegi teine ei tule sind päästma. See aeg on möödas. Võibolla kui muutub kogu planeet, siis saabub uuesti ka kangelaste aeg, praegu seda ei ole.

10. Hopid ütlesid kunagi, et Elu jõgi liigub ookeani poole täiega, ära karda seda jõge, hüppa keskele, me kõik oleme selles jões. See on Elu jõgi, mis meid kannab, usalda seda. Ja ära unusta, et meie ise oleme need, keda me oodanud oleme.

 

Julgust ja vaprust on vaja, kui sa tahad olla õnnelikum, tervem ja rõõmsam, sest keegi teine ei tule sind päästma. See aeg on möödas. Meie ise oleme need, keda me oodanud oleme!

Väga tähtis on hinnata pühadust – loodus on püha, me koosneme sellest.

 

 

 

Neid tarkusi on   jaganud  indirahva suur sõber ja teadmamees Tarmo Urb