13.detsember

Lapsepõlvesõbratar Madli sünnipäevahomikusse ärkasin, nähes unes Montit. Brigita lapsepõlvehobust, keda ei pidanud ükski aedik ega uks ega sõlm ega ka mitte armastus. Samavõrd kui see nutikas ja dekoratiivne lilleline suur poni oli naljakas ja tujutõstev elukaaslane Lius, oli ta võimatu nuhtlus, kui teda külapidi tuli püüda – kusjuures ta viis ju kogu karja küla peale. Vahetasime ta noorukese Tajataja vastu – ja igatseme endiselt sunnikut, kes elab kusagil Kesk-Soomes. Ole hoitud, Monti…

Esimene raadiouudis oli, et eile tõi olümpiakomitee Pärnu Sadama ostetud Salumäe Barcelona-kulla Ammende villasse. Kilk ja Seli rebivad kõiges. Tartu südalinna ehitades. Medaleid ostes. Suured poisid, jummala eest. Kallid mängud.

Ja tormiselt paigas hommik. Paradoks jah, ehkki tõeliseks tormiks läks alles vastu hommikut, oli kõik helge ja paigas – prügikonteiner, mille arborestid põhurullide rivi taha viisid, kenasti püsti, mitte naabrite aias laiali, hakkehunnikud mingi müsteeriumi tulemusel kenasti koos, kogu talus puhtus ja rahu. Selline tunne, nagu puhas mehine energia oleks kogu majapidamise peale laskunud.

Kui Indi kooli viisin – kleidiga ja puha, kooli sünnipäev oli – käisid suurimad tuuleiilid ära. Hoovivärav lendas pilbasteks. Ja lambakoplisse lendas kobe kuuselatv. Kena diil – kuuselatv värava vastu. Kõndisin kogu majapidamise vaibuvas tuules läbi ning tuulest toodud vigursaetud puitskulptuuride õppepäeva idee võttis jahmatava selgusega kuju.

Brigita saavutuse kommentaaride seas oli tema vanaisa Harri Ema süda FBs. Öösel unes nähtud Monti ning issi laulu peale tuli väike ja leebe nutt enne RAEKi-Janeki juurde minekut. Viisin Tammiku fotoärisse pildid teha – palju õnne Brigita puhu! – tõin postkontorist ümbrikke – palju õnne Brigita puhul! – sõin Galeriis kapsasuppi – palju õnne Brigita puhul – jõudsin RAEKisse – palju õnne Brigita puhul.

Vestlesime Janeki ja Andresega mu kahest algatusest poolteist tundi. Mõlemad võtsid üha kindlama kuju. Mis sai Helenile koju külla minnes veel selgemad piirid. Kõik on võimalik. Heleni juures tegelesime tema teksti ja piltidega, minu kahe ideega, mis mind ennastki rabavad – ja toimus see, mille kohta võiks öelda hingede teineteiseleidmine. Sõnad sobivad meil omavahel nagunii – aga meie hinged meeldivad teineteisele. Teeme koos veel suuri tegusid.

Kodus tegin Indi rõõmuks tule alla – ta hakkas jõulukaarte joonistama omal algatusel – musisin loomad ning reastasin eelseisvad tööd. Kaks lehekülge. Koosolekute memod ja maavalitsuse teated Reedale, mõlema minu idee memod ja eskiisid, uus mtü, fotod ja kingitused, Joonas ja bokside süvapuhastus ning hakkepuiduga vooderdamine, ülekanded ja Heleni teksti toimetamine, läbirääkimised ja piparkoogid, oma lemmikraamatu kättesaamine enne, kui Tom reisile läheb…

Ja tõin Aare rongilt ära. Tal on nüüd ees rida lühiajalisi töid. Mu meelest peaks ta oma asendustaluniku litsentsi rakendama ning ühe-teise stabiilse-soliidse firmaga ühinema. Aga oma otsused teeb täismees ikkagi ise.

Pakkisin jõulukingitused.

Komplekteerisin vanaemade jõulukaardid-lastefotod-joonistused.

Telekas tahtis taustaks näidata Sofi Puhastust. Olen seda kinos näinud, nii hea kui halva šoki saanud. Kingituste-jõuluilu taustaks – tänan, ei!

Panin fotod albumitesse.

Sain Rafkinilt hea uudise. Edastasin selle Viktoriale. Viisin kokku Kõue mõisa ja Juurimaa talli. Kusjuures mõis küsis, kas vajan uusastaööl tuba või transporti kojusõiduks – heldekesekene! Ise viime, ise toome ennast oma loomapere juurde tagasi ometi 😀 Rääkisin Aitaga parkinsoni-teemast ja Reedaga RAEKist, kui olin hobu-Sõnajalaga ja hooldekoduga, homme saabuva Kadri ja Moksha vürstiga teated vahetanudning kõik tundus paigas olevat, helistas Brigita. Ta ei saa homme – õieti üsna kohe täna – bussi pealt õe juurde.

Mis tähendab, et mind peaks homme olema kolm või viis.

Hommikul memod-eskiisid. Siis rongi vastu, Eduard siia – poisid teevad talli sooja allapanu ja lõunasöögi – meie Kadri ja Indiga Kuunaiste tantsudele. Kus me ei saa lõpuni olla – Brigita ja hulk kaasavara on vaja Tartu bussilt vastu võtta ja Reti juurde viia ning Tartusse-minevad jõulukingid Brigita kätte anda, sealt Valtu seltsimajja lennata – Indi läheb sünnipäevale – kui koju tulen, tahab Eduard elus esimest korda hobuse selga istuda. Marusjal pole selle vastu midagi, aga me läheme Joonasega metsa – ja kell neli on juba pime. Saun, pesud – ja Tallinna-noored õhtuse rongi peale.

Ja just praegu algaski täna.

Minu isa sünnipäev.

Head ööd ja tere hommikut – kõik ühe korraga – igas mõttes 😀