21.august

Eileõhtusele kontserdile lisandus tõsine hoiatussõnum ühelt mu oluliselt arvamusliidrilt. Hirm ei lasknud magada. Leidsin Uhtna mõisaproua Sirje – kellelt Garfield meile jõudis – FB-profiililt lingi Eckhart Tolle kodukale. Hea uue ilma sõnumitooja ütleb:

Dear Friends,

Perhaps some of you could do with a little reminder: 

Be careful not to fill up every moment of your life with “stuff”: things to think about, to react against, to worry about, be upset about, regret or even look forward to…..

There’s more to life than all that. You don’t have to stop being busy, stop doing things, but you can intersperse your life with brief moments of presence. For example now.

Become alert. Aware of your surroundings, of your sense perceptions. At this moment, allow everything to be as it is. Then become aware that there is an awareness here, a consciousness,  and that THAT is more truly who you are than anything else.

That’s it.  A moment of presence. So don’t believe your mind next time it tells you that you are too busy for presence.

Be well.  With love,  Eckhart.

Mister Tolle, siinkohal on mul küsimus, kuidas tõlgendada järgmist siin-ja-praegu olemist, ärkvel-teadlik-püsimist ja Jumala tahtele allumist, mida olen väga lähedalt näinud. Naisel õnnestub ootamatute külaliste toodud kärakas Tallinn ühel päeval kappi ära panna. Aga mees näeb ja neelud käivad. Ja teisel päeval, kui naine läheb pidusöögiks toiduaineid tooma, joob mees kogu napsi ainsa hingetõmbega nahka. Millele järgneb kaks tundi monoloogi. Tõeütlemise kulmineerib mootorsaega jalga lõikamine. Üks. Nii võiks seda tõlgendada naine, kes sai siin-ja-praegu-ärkvel-teadlikuna teada, et ta on mingi eit, rott, füürer ja nõid loomulikult ka. Märk number üks.

Tasakaalustuseks Rõuge pöörijoonelt Britt Vahteri reaktsioon kirjatööle temast, Eestimaa tõelisest UHKUSEST:

Kallis Kati,

Sa oled super tajuja. Oled mind väga hästi tabanud. Tekst on ülihea ja sõnum on täpselt see, mida üldine väli praegu vajab – et võimalik on ka teistmoodi ilma eneseväärikust ja (näilist) vabadust kaotamata.  Kuidas sa küll selle jutu nii kiiresti kirjutasid? Sul on otseühendus infoväljaga või Rita Skeeteri salasulg. Super!

Mul on vaja just rohelist teed, minu parimad vaimsed sõbrad on mehed.

Kalli-kalli,

Britt

Ja Aleksandri klassijuhataja Hiie Tikk saatis kirja: „Mulle väga meeldis Su saatetekst raamatule “Projektilaps Pärnust”. Mu vanim laps, Vallo, on ka Jäär – astroloogiliselt.  Sellist siirust ja vaprust pole ma varem teistes inimestes kohanud, hoolimata raskustest, mis tavainimese kibestunuks muudaks, säilitate empaatiavõime. Minu austus!

Pühapäeva hommik algas kellegi mehega, kes seisis Minni toa uksel (magasin koos Minniga) ning tänitas ja sõimas. See mees üritas vaheldumisi asju pakkida, puid teha, kakelda ja õlut välja pressida.

Õlle ta sai. Viimse. Asjad pakkisin mina. Puulõhkumismasina lõhkus ta ära – Raivo parandas ära ja viis koos Margotiga ta maantee äärde venda ootama. Päras sõimu, mõnitamist, kapiuksega löömist, korduvat tõukamist ning rusikaga ja sõnadega ähvardamist polnud ma nõus sekunditki selle olevusega ühes majapidamises olema.

Puudetegu lõpetama tuli appi Joonas, paraku käratas tema woodoo-vanaema ta koju.

Üksi jäädes kukkusin sõna otseses mõttes pingelangusest ümber.

Õhtuse talituse tegi Aleksander. Aitäh, poja!

22.august

Hommikul selgus, et keegi oli kõik meie loomad lahti lasknud – väravad-uksed kõik lahti.

Loomad tulid akna taha süüa küsima ja laste abiga saime nad mõne hetkega oma kohtadele tagasi.

Lülitasin lahkunud meeskodaniku telefoni välja – paraku liiga hilja, ta oli juba kõigile helistada jõudnud. 200 eurole, mille ta eile minult välja lõugas, lisandub järjekordne telefoniarve. Rita pandud Tarot’ kaardid täituvad järjest. Süda on paha sellest alandusest, madalusest ja kroonilise pahelisuse kõrval elatud ajast. Võimas õppetund.

Viisime puulõhkuja Espaki tagasi, tõime tonni vilja ja saime Riksult rõõmustava teate, et ta tahab meile siia appi tulla.

Kuna üleelatu ajas ajud sassi, ei kirjuta täna – läheme Aleksandriga lambakoplit pinoteksima ja sitta viskama.

Aamen.