1.-4.jaanuar

Meie juurde tuli uus aasta lauldes. Kuna taevas paukus, istusid hobunad tallis – ja et Tajataja värises üleni, võtsimegi uue aasta Indiraga tallis vastu. Kolmveerand kaheteistkümnest kolmveerand üheni laulsime ette kõik oma parema repertuaari. Selline presidendikõne siis meie hobustele 😀

Esimesel jaanuaril tuli esimesena meesterahvas majja, nagu peabki. Saabus minu vanaema venna lapselaps – ehk siis vanaonupoeg Imre. Käisime temaga hiies ja põldude vahel, tegime süüa ja kütsime sauna. Hiide viisime Valtu jõhvikaveini ja pähklid – avastasime, et kased asetsevad kaksikheeliksi kujuliselt – veini valasime üheksale puule. Ise sõime maailma parimat letšot ahjukartulite ja forelliga – letšo sees olid šampinjonid.

Külaliste saabumisel on see hea omadus, et vaatad oma kodule ja kodu ümbrusele ka ise külalisena. Miski pole sel hetkel enesestmõistetav. Kõik on uus ja värske.

Teine selle aasta päev kujunes suurpuhastuse päevaks. Kui majapidamisse tuleb asju juurde, algab nendele koha tekitamisega ühtlasi generalnaja uborka.

Kolmas selle aasta päev möödus saarepakkudega. Poisid lõhkusid, meie Indiga vedasime. Ja lõhkusime ja vedasime ja… oeeeeeh, pooled on veel teha.

Aga tegija lõhkusime juba ära. Kui viisin täna Aare emand Lilleste juurde, sai ta diagnoosiks totaalse kõhuvenituse – ja ühtlasi saime paar järjekordset lustakat tundi maanteel. Joonase auto, millele täna ostja tuleb, ütles lepingu üles. Kõõlusime, tagumikud püsti, kapottide all, saime ta aku pealt käima. Genekas. Autoapteegi ükski telefoninumber ei vastanud – laupäev ju – tuli Reimo Siim. Vedasime eluka Kaerepere kanali peale. Ja tegelikult oli mul väga hea meel, et täna Helgiga kohtusime. Aitäh.

Vaatamata sellele, et poisid õnnestus saarepakkudega välja venitada, heiskasime uue lipu. Väga tühi ja vale tunne oli, kui sügistalvised tormid jätsid meile ainult lipuvarda. Meil on jälle täieline Eesti vabariik.

Mul on umbes  12 kärutäit puid riita vedada – järgmised pakud lõhutakse siis, kui… lõhutakse 😀 Pakke, mitte ennast seekord, palun.

Täna tulevad küülikufarmi sõbrad ja Soome koostööpartnerid.

Väga ja väga ilus ja tegus aastaalgus on olnud. Aitäh. Tänan võimaluse eest kohtuda vanaonupojaga – ja nõelamooriga – nii palju helgeid ja õigeid hetki. Reedaga arutasime hommikul, et kõige vähem tegelevad oma hobustega need, kellel hobused kodus on. Kui nad on rendiboksis, sõidad nende juurde – ja oledki nende päralt. Kui nad on kodus, siis nad on kodus. Meie ka 😀