13.jaanuar

Anunnaki rahvas vajas kulda ja muid maake, mida Maal külluslikult leidus. Nad saabusid maale koos kloonitud orirahva – inimesega ja panid inimesed siin tööle. Millele viitab Piibligi lause – ja Jumal lõi inimese, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ning mida kinnitab kosmilise siu, kaksikheeliksi teooria. Analüüsisime neid teooriaid – kes on jumalad, miks inimesed ootavad imet ikka taevast – Indi õpetaja Vilvega hommikul kümme minutit enne koolipäeva algust. Kirgastava vestluse käivitas mu reibas lause „töö tegi ahvist inimese“. Tühja ta tegi – elagu Darwin, Darwin on surnud 😀

Enne lumisesse hommikusse ärkamist nägin unes puhkusereisilt naasvat sõbratari, kelle kaasa oli miskipärast voodis pikali. Uni oli nii kõnekas, et ma ei saanud sellest kuidagi välja. Sõbratari selja taha ilmusid tema lapsed. Väikestena, mitte tänastena. Üks esimesi vestlusi täna – kaasa murdis puhkusereisil jala, nad on õnnelikult tagasi Eesti haiglas, ent olukorra täiustamiseks sõitsid sõbratari lapsed tema auto hunnikusse…  Mis on siin nüüd unes, mis ilmsi???

Ilmsi tuleb korraga vähemalt kolme kirjatööd teha, aga selle asemel möllan mõnuga tallis ja laudas – lumi!!! – ning avastasin hiilgava tehnoloogia poriperioodil miljoni kassikäpajäljega kattunud köögiakna puhastamiseks. Klaasile tuleb lasta ühtlase kihina klaasipuhastusvahendit. See jäätub hetkega. Seejärel saab kogu muda koos jääkirmega autoakna-kraabitsaga puhtaks kribida. Eriti mõnus on see töö, kui jälgede-vitraaži autorid vahivad sind läbi klaasi ja tunnustavad oo-aa-nojaa – ning ümber sinu rüselevad lambad üritavad su taburetti ümber lükata, ära süüa ja su karupükse alla sikutada 😀

Tuppa tulles ootas ees tantsu-Heli kiire ja täpne analüüs:

Mulle tuli Sõnum, mida pean jagama

et kui kellelgi peale raputamisi-loksutusi hakkas mingi piirkond kehas endast märku andma, siis soovitan sellesse suhtuda täie tähelepanuga:

kui mõni koht ka järgmisel päeval nt. kange või valus oli – kuulatage keha hoolikalt ja tegutsege edasi;

võimalik, et vaja hoog maha võtta, kerget somaatikat teha koos hingamisega või isegi hella massaaziga!?

võimalik, et keha soovib veel mingit kohta raputada, et pinge lõplikult vabaneks!?

võimalik, et märkasime, mis meie kehale hea seedida ei ole!?

…

 

Oluline on, et me ei salgaks keha märguandeid ega suruks neid uuesti alla!

Juba iidne Hiina tarkus tuletab meelde, et haiget kohta tuleb liigutada – ei tohi haigusel ennast mugavalt tunda lasta.

Eelkõige aga ülim hoolitsev ja armastav suhtumine endasse ja oma kehasse- ei mingit jõu kasutamist!

Aitäh, et oleme sellised nagu meid loodud on!

Minu vastus grupikirjale:

Ma olen täna just aru pidanud, millest tulevad pärast laupäeva siiamaale umbes kord tunnis totaalsed värinahood – keha väristab end iseenese tarkusest paika!

Ja uudis-valud on

1) parem põlv – nagu oleksin kellelegi peesse pannud

2) vasak tuhar – nagu oleks keegi mulle peesse pannud

3) vasak küünarnukk – et siis küünarnukitunne läks viimaste nädalatega kapitaalselt kaduma…

Lihtne kehakaardi lugemine 😀 😀 😀

Valmistasin ette materjalid, mille Reeda juures välja printisin. Ühtlasi pidasime välknõupidamise.

Tõin meie mõlema tütred koolist koju, misjärel kudusime Indiga tema esimese kudumi – õetütre esimese salli – lõpuni, heegeldasime pitsi äärde, pressisime selle ära ning kuna homsel taliharjapäeval pole hea koristada, tegin seda siuh-viuh täna. Ah, ma teen seda iga päev. Kusjuures iga päev erinevat moodi.

Kuni Tammiku fotoäri tegi viimaste nädalate pildid fotodeks – ma olen ju see vanamoodne albumite koostaja ja vanavanaemadele fotode saatja nii Tartusse kui Floridasse – sõi Indi Rappelis oma lemmik-vrappe krevettidega. Siis saime pildid kätte ja sõitsime Tibuliisale salli viima. Ühtlasi sai Reti ka Käteka 2.osa ning 17 muna õnnestus ka mõne päevaga koguda.

Hanna ja väike tädi Indi mängisid mõnuga kolmveerand tundi. Siis tuli õhtu kallale.

Ostsime koduteel silikoon- ja lukuõli. Koju jõudes näitas noor perenaine taskulambiga valgust, vana 😀 – Saara noh – vusistas silikooni. Ja mitte tissidesse…

Panin ahjud küdema ja kombinerisin õues endale sellise tööderea: pesud likku – saunast odrad aita – kanadele-lammastele õhtusöök ja heinad – pesud käima – hobustele kaerad ette ja koer jooksma – uued puud korvi – pesud tsentrifuugi – puud tuppa – pesud loputusse – toas lambakartulid ja koeratoit keema – loputatud pesud tsentrifuugi – hobustele kallimusipai, Tajataja oli täna eriline lemb, kruttis mu oma kaela sisse ega lasknud ära enne, kui piisav kallikogus käes, Namaste lasi lahkesti end pikutades musitada – ja nende uksed uuesti lahti (söögi ajal panen nad kinni – et nad üksteise boksidesse tüli norima ei trügiks ning pärast sööki mõnda aega jalga puhkaksid, ongi mõnusalt täiesti külili selle siesta ajal) – peni-Bella uuesti kinni – pesud kuivama.

Toas sorteerisin pildid.

Kuna ostsin Minni vrappimise ajakirja Lemmik, kus on mu lugu loomaliikide mõistlikust hulgast loovustalus, kujundas edasine õhtu end omasoodu. Ehkki plaanis oli tõlkida ja toimetada, süstematiseerisin hoopis raamatu Aabrami loomalausujad materjalid. Tunne oli selline – ja hea sai. Kartulite ja apelsinide saatel. Nagu ütlesin, mina olen ingver 😀