29.jaanuar

Kui tõusta kell viis hommikul, vaatab Sirius kuuselatvade vahelt mulle köögiaknasse – nagu siis, kui kell viis õhtul tallirahva talitust lõpetades naeratab ta sulguva talliukse vahelt hobustele. Ta ärritab plejaadlasi. Lähi-eilede jooksul on kaks käredat pljaadut võtnud siriuslasi sakutada – ilma et teaksid, et nad on nad või et miks ärritab 😀

Pakkisin enne kukke ja koitu ahju küdema pannes pakikesi Kuke Maiele ja oma emale, ämmale ja Retile.

Päeva esimesed, viljakaimad tunnid pühendasin oma traktaadi sisse viimaste teatmikulehekülgede installimisele. Ühtlasi tänades ahvideplaneedi arrogantsi selle eest, et see ei lasknud meie elust lahkunul viimset võimalust kasutades küsida, kuidas meil läheb ning selle kuu jooksul esimest korda pakkuda, et… noh, puud ja boksid ja jäätunud torud ja… Mul pole enam vaja vastata näiteks Egipti Eha küsimusele, mida pohhermuhher peale selle veel mu majapidamises teeb, et alati mu kõrvale köhima tuleb, kui telefoniga räägin (nagu Hortoni-multifilmi mehikesed – meie siin!)… Ühesõnaga – täiesti siiras, irooniata tänu, et selle asemel unnati ema juurde – haruldane abipakkumine olnuks asjatu eksitaja ja kummivenitaja. Aitäh!

Tegin boksid – ja jätsin enne põhu alla vedamist tahenema. Tirisin magamistoast 15 lamba villakut sisaldava madratsi õue lumme – seda hiigelrasket lahmakat üle õla hange heiteks prääksatasin: ippon! 😀 Judokate ema…

Viisin pildid teha ja läksin Liisu juurde juukseid lõikama. Jumal hoidku, milline kribu päkapikk sina ikka oled, ohkas ta. Hea oli kolmveerand tundi vadistada. Siis viisin printeri Taigi – me ei saanud ka väimehega sinna kassetti sisse 😀 Tõin Tammikust pildid, ostsin Sepole ja Ugalale piletid, sorteerisin Galeriis hernesuppi süües fotod ja komplekteerisin pakid-ümbrikud Maiele, emale, ämmale ja Retile. Viisin kogu kraami posti. Tõin kiriku kõrvalt onu Tõnise poolt eile pakutud kaerakoti – sa jeerum, kolm tavalist. Ootab mul nüüd autos Karekat. Nagu ka madrats – päris kõike ma ikka ei jaksa ka…

Viisin Retile munad ja fotod, pesukapist leitud mässud ja erinevate laste käest eluga pääsenud laste tekid-linad. Vastu sain kotitäie töökindaid, jalanõusid ja riideid – ma olen ju päkapikk 😀

Nabisin ujulast Indi – Reneliid ei leidnud – Indiisu häält ka mitte. Vaikus… Mnjaa.

Süütasin uuesti pliidi ja panin kartulid keema – ja Indile toidu sooja – jootsin hobused, tegin saunas tule alla ja panin pesud likku – padjapüürid-tekid-tööriided – vedasin hobustele põhud-heinad, sinna vahele tassisin sauna puid, tõstsin pesu partiide kaupa pessu-tsentrifuugi-loputusse-tsentrifuugi.

Pesunöörid said sentimeetri pealt täis, magamistuppa ahju tuli – puhta voodipesu pani meile Indi – panin Retilt saadud riided-kindad-noobelkingad kappidesse. Ükspäev mõtlen välja, kuhu ma selliste kontsikutega minna võiksin. Õhtul ajan lotokolmapäeva, heeringa ja seotud-realiti saatel viimased lähtenadmed traktaati ja saadan ta minema. Homme hommikuks jääb veel üks peatükk. Ning kodule pehme pai – ehk siis peeglid-lülitid-maalid puhtaks, et Hobusel oleks kaunis tulla.

Oma akendega sokkide patarei ehk siis soknad remondin ilmselt reede õhtul, kui poja on kodus. Laupäeva hommikul korrastame saunapealse ja sõidame Lelle. Pühapäeval võtame kolme viimase silorulli ümbert kiled maha – küünlapäev, naistepüha, Lady Di sünnipäev on siis… Ja esialgsetel andmetel sõidame esmaspäevaõhtul lastega Vehendisse.

Ühe mu sõbratari talus käib hoogne loomade müük. Justkui Moolok… Õudne tunne on. Väsimus võimendab ülemõtlemist. Nädalavahetusel magan hommikul seitsmeni. Luban. Muidu näen kevadiseks pööripäevaks välja nagu kõige väiksem päkapikk – suure nina, vuntside ja nagisevate ihuliikmetega. Kohe näha, et minu nukumeistrist isa tehtud 😀 😀 😀